Koroonika volmaiteamitmes ja mida teha, kui elektrienergia börsihind on nii madal? Chashu sealiha loomulikult!

Umbes selline näeb valmis chashu välja

Hollallaa juba kuu aega isolatsiooni! Aeg kui kuidagi uskumatult kiiresti läinud, eriti see nädal, kus oli ainult 4 tööpäeva. Arenenud riikides on muidugi esmaspäev ka vaba, nii et neil on lausa 2 4-päevast töönädalat. Või 4-päevane nädalavahetus. Ei saa ma jätta kadedusega mainima...
Igav ei ole hakanud, tegevust on. Ka juhul, kui oleks 4päevane nädalavahetus. Ja isegi kui ei oleks, siis juutuubis on ju niiii palju igasuguseid toredaid söögitegemise või autode või moevidjosid, et igav ei hakkaks niikuinii. Ma ei saa tõttöelda aru, kuidas kellelgi saab üldse igav olla. Rääkige mulle ka, kudias see käib. Mul on alati a) vaja midagi teha b) tahtmine midagi teha (isegi kui see on magamine). Nii et igav ei ole mul olnud juba väga varasest lapsepõlvest. Näiteks on mul tekkinud aega tegeleda rohkema (korraliku?) näohooldusega, sest seda saab kodukontoris teha nt silmapuhkepausi ajal. Ei viitsi kohe hommikul sellega tegeleda ja siis kontoripäevadel ilmselgelt ei tegelegi. Kui, siis õhtul, kui selleks ajaks veel täiesti koomas pole. Mine tea, äkki saan isolatsiooni lõpuks veel ilusaks. Silmaalused on küll jätkuvalt sinised, aga mitte vist kottis.

mida hinda???

Tegelikult ma vaatasin toredaid ramenivideosid juba varem, ja kuna hetkel on aega kirjutada, siis panen siia kirja, kuidas teha chashu sealiha ehk seda hautatud sealiha, mida rameni peale "kaunistuseks" pannakse. Kindlasti on mitmeid erinevaid viise, kuidas seda teha, nt võib ju ka ahjus madalküpsetada. Senikaua kuni hea tuleb, on kõik õige! Niisiis:
Vaja on ilusat läbikasvanud sealihatükki, nt seakõhtu, peekonit. Väga vähe korraga teha pole mõtet, mingi nt pool kilo on ok. Veel on vaja sojakastet ja toidusaket. Kui toidusaket pole, siis mirin ka toimib. Läheb seda kraami päris palju, aga pärast saab selle tekkiva puljongi redutseerida ja kasutada nt rameni või millegi muu maitsestamisel. Maitsestamiseks on vaja küüslauku ja ingverit.

Chashu tegemine ise on imelihtne: Kõrveta panni peal oma lihatüki kõik küljed kenasti pruuniks. Edasi võta pisike kastrul, kuhu liha sisse mahub, vala peale piisavalt (umbes lihaga tasa) sojakastet ja toidusaket/mirinat umbes pool/pool mahus, lisa juurde küüslauk ja ingver ning lase kaane all kergelt podisedes haududa. Vahepeal keera külge ka.

Kogu protsess võtab aega tund+, seega jälgi elektri börsihinda kui seda liha tegema plaanid hakata :D (kui su elektripakett muidugi arvestab tunnihinda). Või tee seda chashut lihtsalt sel päeval, kui keskmine börsihind on madalam (kui on keskmisega pakett). Kui on fixpakett, siis pole midagi teha, siis võid alati teha. Ok, naljad. Aga täna oli tõesti hea päev, sest börsihind oli nagu niiiiiiiii madal lihtsalt. Ma ei tea, kas see on mingi viga, nordpooli hinnaga läks ka kiirel kontrollil nagu enamvähem kokku, niiet ilmselt ikka tõsi. Tavaliselt asjad, mis tunduvad liiga head, et tõsi olla, tavaliselt ei olegi. Võibolla elektrienergia börsihind on erand?
Igatahes, kui tunni-pooleteise pärast tundub, et liha on kenasti pehmeks haudunud, siis võta välja ja pane külmkappi. Külmast peast on temast hea lõigata peeneid viile, mida asetada ükskõik mille peale, allpool üks stiilinäide, kui nuudleid ei olnud, aga oli tangusid.

Nagu ramen aga tangudega

Muus osas hakkasin mütsi kuduma, sest mul on valge mantel, kuhu juurde ei ole sobivat peakatet. Ja mulle meenus, et mul on mingi ebaühtlase struktuuriga lõng kunagi ostetud. Sellest pidin ma küll kuduma midagi pleedilaadset, aga kuna ma siiamaani seda ära kudunud ei olnud, siis ju sellest pidi müts saama. Muidugi ainult osast. Eks näis, mis ülejäänust kunagi saab. Aga müts sai valmis. Mõned tunnid kudumist, kuna lõng oli üsna jäme. Vardad ikka 3sed, sest siis tuli hea tihe ja soe müts.

Veel tuli mul omaarust räigelt geniaalne välkidee minna vaatama Kadriorus asuvat jaapani aeda, et äkki seal on kirsiõisi. Kusagil Jaapani saatkonna juures pidi olema juba, aga see on vanalinnas ja ainult paari puu pärast ma ei viitsi sinna minna, sest vanalinnas ei ole väga midagi teha niikuinii, kui just turist ei ole või ei taha Trendtekstiilist siidi osta. Mõlemad tingimused väärtustusid hetkel negatiivseks. Ma ei saa aru, kust ma võtsin selle idee, et äkki seal jaapani aias on neid õisi. Ei ole ju. Seal ei ole kirsipuid ju. Ei ole kunagi olnud. Ma ei tea, miks.
Rododendronid olid küll juba päris suured nupud kasvatanud, aga muud väga midagi seal vaadata ei olnud. Sest miski muu lihtsalt ei kasvanud veel. Välja arvatud kivid ja sammal, mis mulle ka muidugi ka meeldivad. Olin veel kohutavalt tubli, tulin laupäeva ommikul kell 6 üles ja kärutasin sinna kohale, aga ikkagi ei olnud paraku ainuke hingeline seal (masse küll õnneks ei olnud). Aga need ajutised roosakasvalged õied on arvatavasti minu lemmiknähtus. Selline vaatepilt, et põlved lähevad nõrgaks ja kananahk tuleb peale. Sest NIIII ilus. Nagu ka väga head muusikat kuuldes juhtub. Jaapanis on nad erilised. Isegi kui Eestis asjad õitsevad, siis see pole ikkagi see. Ma kahtlustan, et Jaapanis lihtsalt päike paistab mingi teise nurga alt, või on see nendest väävliaurudest, mis mägedest tulevad vms vms. Aga see on puhas ilu, ma ütlen. 

Kivid, minu suured lemmikud

Keegi reaalselt ELAB SEAL MAJAS, mis jaapani aia kõrval on. St keegi saab iga päev aknast või rõdult jaapani aeda vaadata.