Siilievolutisioon ja ma jätkuvalt luban endale kõike - mõõdukalt

Püksid, loaferid ja palmikud

Siilidest ei tule tegelikult juttu, juttu tuleb stiilist. Ja pole välistatud, et evolutsiooni asemel võib kogemata pealkirja lugeda ka siiliovulatsioon, omggg päris jube :D Tegelikult ma olin juba kunagi ammu selle teemaga alustanud, aga ei olnud viitsinud lõpuni kirjutada. Praegu on natukene hingetõmbeaega ja peaks kasutama seda kokkuvõtete tegemiseks ja reflekteerimiseks, aga mina olen seda kasutanud põhiliselt magamiseks. 

Aga tegelikult ma tahtsin millalgi analüüsida seda, et kuidas mu riietumisstiil on muutunud aastate jooksul. See on seotud mingil määral ka sellega, et mul puudub visioon, missugune ma tahaks välja näha. 

Mul oli kunagi kahetuhandendate alguses mitu halli villast väikeste erinevustega aga põhimõtteliselt ikkagi suhteliselt sarnast pliiatskleiti. Teisi värve oli ka, aga hall oli ikka põhiline. Mingi ~10 aasta pärast ma annetasin lõpuks need kõik uuskasutusse ära, sest et need ei sobinud enam minu stiili, vanuse, töö, figuuri ega millegi muuga. Kahju oli küll natuke, sest et kõik olid üsna heas korras, kuna neid oli lihtsalt nii palju, et ükski ei saanud piisavalt palju kasutust. Ja müüa neid ei saanud, sest keegi ei osta sest väikesed suurused ja üsna spetsiifiline stiil ja natuke ajast ja arust ka. Aga neid ma kandsin külmal ajal nii, et all oli mingi kõrge kaelusega kampsun (mida PTAst sai alati ehk siis NIIIII ammu, arvestades, et PTA läks juba 2011 pankrotti). Neid oli mul ka mitu tükki erinevates värvides, mõnedest olen küll vabanenud, aga mõned on väga vähe kantud ning on mul ikka veel alles, aga ma väga ei kanna neid.  

Mingi aeg ma avastasin kusagilt, et seda tegelikult peaks vältima, et hankida endale samas stiilis sarnaseid asju, sest pmtselt on see raha raiskamine eelnimetatud põhjustel - maitse muutub, vajadused muutuvad, mood muutub, stiil areneb. Isegi asjade puhul, mis on üsna "klassikalised" sest tänapäeval kostüüme enam ei kanna peaaegu keegi vist?! võib-olla juura inimesed ainult, aga ma pole kontrollinud. Aga neil on vähe kallimad kui mina lubada saaks tõenäoliselt. Võib-olla isegi päris Chanel. 

Kuigi ma praegu ka ikkagi ostan sarnaseid asju mitmekaupa. Näiteks on mul suur hulk madala kontsaga kõrge säärega saapaid. Küll on nad eri värvi, nii et pole väga hull, aga mul on siiski kiusatus sarnaseid nähes neid jälle osta. Sama asi palmikutega valgete kampsunitega, kuigi mul mõned juba on. Ja villaste mantlitega. Ja mokassiinidega. Aga hea oleks, kui ma saaks neid asju praegu kanda mõned aastad ja siis ilma süümepiinadeta nad pensionile saata, sest nad on kulunud ja palju armastatud.  

Niisiis üks asi, mida ma enam ei tee, on pihikseelikud. Üleüldse viimasel ajal ma ei ole kleite tahtnud väga kanda, no kui siis suvel. Aga arvestades seda, et kunagi kahetuhandete alguses ei olnud keegi mind näinud kunagi pükse kandmas, siis on olukord ikkagi kardinaalselt muutunud. Ja isegi kui ma kannan kleite, siis värvigamma on oluliselt vähemvärviliseks muutunud. Musta ma ikka jätkuvalt õnneks veel ei kanna, aga oluliselt vähem on küllastunud värve ja palju rohkem on neutraalseid. Õudne. 

Vahepeal hankisin ma endale teksasid, mida kanda mingi ilusa šanelli jakiga, samuti on ikkagi teemaks alt kitsenevad püksid, mida saab kõrge säärega saabastega kanda et oleks selline ratsastiil. Ja lisandunud on Lelosi relaxed ehk siis laia/natuke alt laieneva säärega pehmed head püksid, mis kõhtu ei ahista. Tegelikult kunagi, kui ma veel kleite ei kandnud ehk enne 2000ndate algust, siis käisin ma põhiliselt rätsepatööna õmmeldud pükstega. Väga cool! Istusid hästi, ikka minu järgi tehtud, ja nad olid siis küljelt lukuga ning alt veidi laieneva lõikega. Perfecto. 

Pükstega sobivad kanda ka kampsunid ja neid on mul nüüd palju, ilusaid palmikulisi pulstist ostetuid ja ka kašmiirist, mis on nt skooritud Emmyst. Uskumatu! 

Kunagi oli minu firmamärgiks õlasall, st selline laiem villane vms ilus sall, mille sai temperatuuri reguleerimiseks ümber õlgade keerata. Ja mul oli alati õlasall igal pool kaasas! Nüüd on kas ilmad soojemaks läinud või siis midagi muud, aga viimasel ajal mul õlasalli kaasas polegi olnud ja mantli vms asja all on hoopis siidsall õigemini rätik. 

Rääkides mantlitest. Siis millalgi ma kandsin eksklusiivselt ainult mingit PTA villast mantlit, mida siis umbes iga 3 aasta tagant uue ostsin. Siis mingi hetk ma hakkasin ilmselt rohkem ostlema (hahahahaaa) ja siis ma hankisin kokku endale palju villaseid mantleid. Hetkel on aga murettekitav see, et ma olen hankinud pulstidest kokku ka mingeid jopesid ja Emmyst nt Woolrichi parka, mis on uuest peast hullumeelse hinnaga. Aga on väga soe muidugi ja naturaalsest karusnahast kapuutsiäärega. Mis on murettekitav, on see, et ei ole enam saada korralikke talveks sobilikke mantleid. Tommy Hilfigeri oma, mis on tõesti sooja voodriga, sellel ilmselt läheb sel aastal viimane hooaeg, sest on juba üsna ära kulunud. Ostetud 2021. aasta jaanuaris allahindlusega 199€ eest, nii et päris hea!

Much shoe

No ja siis on veel jäänud jalanõud, sest et minu suureks kurvastuseks ma kõrgete kontsade poole enam eriti ei vaata. Kuna mokassiinid või baleriinad on palju mugavamad, või kasvõi "ratsasaapad". Ja vanasti ma käisin ko-gu-aeg-i-gal-pool kõrgete kontsadega. Kõrge konts muidugi on ikka ilus ja annab outfitile juurde. Ma väga loodan, et ma ei lasku nii madalale, et hakkan mingeid tenniseid ja sniikereid kandma. Võeh. Kuigi kuigi, vahepeal ma kandsin neid Ecco paeltega sniikereid, mis, tõsi olid üsna viisaka väljanägemisega ja täiesti nahast ja mul on neid mitut värvi ikka praegugi alles. Aga õnneks ma ikkagi viimasel ajal olen pigem baleriina ja mokassiiniga piirdunud. 

Eks selles evolutsioonis võib lisaks minu isiklikule laiskusele süüdistada ka Mosaici ja Montoni laadsete heade shoppingukohtade puudumist. Siiamaani ma veel jahin pulstidest Mosaici ja Montoni kleite :D Mu latt on nii alla läinud, et ma olen ostnud sealt isegi selliseid kleite, mille peale ma varem ei oleks vaadanudki :D täiesti ilma voodrita. Aga võibolla hoopis seda, et ma väga palju ei käigi kusagil väljas praegusel ajal. Ilmselt seetõttu, et ma väga kusagil väljas ei käi, on ka mu ostud toimunud eelkõige e-poodide kaudu. Ma arvan et mingi 98%. 

Ja sel aastal läks isegi Ivo pankrotti. Ma viimati sealt vist ostsin 2024. aasta lõpus sametist kleidi, aga pärast seda polnud nagu midagi osta. Aga siiski kahju, et pankrotti läks. 

Love-hate relationship lõppes ivo lahkumisega

Praegu on sobiv hetk teha ka kokkuvõte, kuidas mul on läinud oma "lubaduste asju mitte osta" täitmisega. 

Duplikaatsed asjad, mida ma pidin vähem ostma: 

1. loaferid ja mokassiinid ja baleriinad ja madala kontsaga saapad - ei ole kuigi hästi läinud, ikka olen ostnud, kui kusagil on mingi heaaa diil. Madalama kontsaga kingi on ka paar tükki st paari lisandunud. Aga ei kahetse! Ja kavatsen ka jätkata, kui on heaaaa diil :D 

2.  Kampsunid - ei ole ka kuigi hästi läinud. Tuleks vältida pulstidest heade palmikuliste ja villaste kampsunite kokku hankimist aga ei õnnestu. Kuna eelnevast jutust saab järeldada, et kuna ma kannan viimasel ajal ohjeldamatult pükse, siis kuluvad ka kampsunid marjaks ära, seega ka seda asja ma ei kahetse ja jätkan samas vaimus. 

3. Sallid - õlasallid ja muidu villased sallid - pigem jah, on õnnestunud vältida, aga pigem juhuse puuduse mitte valiku tõttu. Siidist sallid - ei ole õnnestunud vältida, kuigi neid ka pole just vägaaaaa paljuuu liikvel. Ei kahetseeeee!!

4. Šampoonid, palsamid jm kosmeetikatooted - great success!!! on õnnestunud vanu varusid ära kulutada ning ka mitte eriti uusi asju juurde hankida. Siiski vanad varud veel läbi ei ole kulutatud täielikult. Juurde olen ostnud Lumi asju, sest et nagu ma lubasin, tulevikus ma neid asju ainult kasutama hakkangi (ok šampoone hakkan teisi ka ikka kasutama ja dušigeele ja käteseepe sest Lumel neid viimaseid kahte polegi ja erinevalt näohoolduse asjadest on need kaks viimast all about lõhn!). 

4.a parfüümide osas olen ikkagi libastunud mõned korrad. Üks Elizabeth Arden on success, aga teine tuleb ostajejesse panna. Ja mingeid suvalisi nišiparfüüme ka ei tasu emotsiooni ajel tellida sest et on väga väike tõenäosus, et mulle mingi lambi asi meeldib. Olemasolevaid (mis ei ole elizabeth arden) võiks rohkem kasutada. 

5. Köögikäterätikud ja saunalinad - mitte päris, aga võrdlemisi OK. Väljaarvatud Jyskis libastumine, kus väga ilusat tumedat tuhksinist värvi käterätikud ja saunalinad olid soodushinnaga, siis pidin ikkagi hankima. Ja 2 suurt saunalina pulstist - et ujumas oleks hea kasutada. Ja siis veel avastus, et väiksemad froteekäterätid on väga head ka köögikäterätikutena. Nii et siit tuli ka Jyskile punkt. Nii et neid asju ma ei kahetse aga noh rohkem pole ka praegu vaja, sest et pesukapp ajab üle juba. 

6. Voodipesu - jah, olen suutnud vältida hankimist, v.a siidist padjapüürid. Aga ilmselt seetõttu on õnnestunud, et soodsa hinnaga ei ole voodipesu enam saada pärast seda, kui Reserved oma kodutoodetest loobus. Siidist padjapüürid on aga probleem. Ok, ma kasutan neid ja ei hakka tavalisi enam kunagi kasutama ja nad lähevad koledaks mingi aja kasutamise pärast. Aga kui ikkagi on Noreos allahindlus, siis ma pean sinna vaatama ja sel aastal 1x olen tellinud ka. Õnneks mitte 4 korda nagu eelmisel aastal :D Aga jah, see on asi, mida järgmisel aastal peaks vältima. V.a Tanel Veenre omad ja TV unemask ja TV siidpidžaama. 

7. Sukad-sokid-rinnahoidjad - enamvähem vist ok. Aga kui Stockmannis tulevad allahindlusse head kvaliteetsed sukkpüksid, siis ma risti ette ei löö! Sest et kvaliteetsed sukkpüksid on kvaliteetsed. Aga keeld jätkub. 

8. Rohkem taimetoitu - eriti ei õnnestunud. No ma räägin, et need kollase kleepsuga lihad seal poes.. tundub nagu jõle hea diil.

Asjad, mida vähem osta:

1. Nunnud aga odavad asjad Reservedist ja Sinsayst ja mujalt - vist enamvähem ok, v.a see kord kus ma mitu paari 5€ bikiine ostsin. Aga kuna ma ostsin bikiine ka Marc & Andrest, siis järgmisel aastal on bikiinikeeld!! ei uusi, ei kasutatuid! 

2. postikuluga asjad, nt yaga - postikulud on vahepeal jälle kalliks tagasi läinud. Aga ei saa öelda, et mul oleks õnnestunud yagatamist vähendada ja raamatuid olen ka kokku hoardinud aga ei ole neid eriti lugenud. 

3.  asjad, mis tunduvad nagu hea diil nt taaskasutuses ja pulstides - hmmmm... võibolla natukene success. Aga kui ikka 1.5€ on saadaval ultima thule kausike või 3.5€ tk kaks Teema kandilist kaussi, siis oleks väga rumal need poodi jätta. 

4.  Ehted - vist massiliselt ei ole hankinud, aga mõned siiski. Eriti muret teeb valmisolek hankida mitte-väärismetallist kulinaid. 

5. nõud - eiiiiii :D ei suuda mitte hankida neid, punkt. 

Asjad, mida üldse ei osta

1. liiga kõrge kontsaga kingad - no õnnnneks on õnnestunud peaaegu selliseid mitte osta, v.a pulstist üks väga odavvvv paar Sam Edelmani karvaseid kõrge kontsaga kingi. 

2. nunnu aga ebamugav pesu - JAH! 

3. mugavad aga koledad jalanõud - JAH! 

Varsti peaks tegema uue listi, järgmine (st ülejärgmine) aasta hea vaadata! 

 

 

 

 

Thank you, stars *

Ma olen tükk aega juba mõelnud seda postitust teha, aga pole ikka viitsinud. Nüüd vast ikka võtan ennast kokku. Ühesõnaga, tänulikkus pidi olema ka teraapia, vahepeal ma juba kirjutasin mingeid asju siia üles, mille üle ma tänulik olen. Aga ma leidsin veel juurde: 

1. Ma olen tänulik, et ma olen alati õppinud õiget asja õigel ajal ja olnud tihti õigel ajal õiges kohas.

2. Ma olen tänulik, et ma olen saanud oma õpingutele keskenduda ilma oluliste kõrvaliste segajateta.

3. Ma olen tänulik, et mul on aeg-ajalt võimalik teha tööalaselt huvitavaid ja loovaid ülesandeid.

4. Ma olen tänulik, et inimesed mu vahetus ümbruses on äärmiselt normaalsed ja ma saan olla enamvähem selline nagu ma olen. 

5. Ma olen tänulik, et ma saan aegajalt lubada endale ilusaid ja toredaid asju. Mitte küll Chanel ballet flatisid või Diori või Hermes' siidrätikuid, aga siiski päris ilusaid asju.  

6. Ma olen tänulik, et nii räigelt palju on head muusikat tehtud ja ma saan seda kõike kuulata!  

Selle üle ei ole tänulik, et ma ikka veel ei saa neid häid laule bändiga laulda :D  

Postituse pealkiri tuli Mike Batt'i kirjutatud ja Katie Melua lauldud laulust Thank you, stars. 

Postituse pilt tuli aga Silikaadi tehases ekskursioonil käimisest, see töötas mingi ~enneteisemaailmasõjaaegse sisseseadega kuni 2020 aastani, kus osutus ebarentaabliks kuna väga energiamahukas ning ei olnud enam ka väga palju inimesi, kes selle aparatuuriga toime tuleksid. Ikka vapsee vaimustav, mida inimesed on kõike välja mõelnud. 

 

Obsession

Taimetoit, mida peaks rohkem sööma

Kunagi aasta alguses mul tuli mingist juutuuberist inspireerituna mõte, et kaardistaks ära oma shoppamisnarkomaania ja üritaks seda kuidagi mõistuspäraselt kontrolli alla saada. Praegu on pool aastat läinud ja seega on sobiv hetk analüüsida, et kuidas mul on läinud. Etteruttavalt saab öelda, et ma olen küll suutnud mõnesid asju listist teha, aga narkomaan olen ikka. 

Näiteks praegu on sellised väga ujutavad ja päevitatavad ilmad ja põhiline mõte, mida ma kogu aeg mõtlen, et kuidas neid saaks maksimaalselt ära kasutada. Täiesti ebanormaalne. Ajaloo huvides tuleb kirja panna, et ma olen hakanud endale lubama 9-eurost basseini päevapiletit, missugune raiskamine! Eelmistesl aastatel üritasin piirduda hommiku- või õhtu ujumisega (varem 3€, nüüd juba 3.5 ja varem oli päevapilet ka 8€).  

Muidugi kahju, et ma nii harva siia blogisse kirjutan.  

Asjad, mida ma lubasin vähem osta: 

1. Duplikaatseid asju. Need on sellised asjad, mis meeldivad ja tahaks kogu aeg igaks juhuks juurde osta sarnaseid, samas stiilis. 

Ükspäev skoorisin, sinised täiesti uued

- kingad ja saapad - mul on väga palju erinevat värvi loafereid ja mokassiine ja baleriinasid. Ma ei ole siiski täiesti suutnud nende hankimist vältida. Tõsi, põhiliselt secondhandseid. Saabastega sama halb lugu. Kui Emmysse ilmuvad müügile Ralph Laureni heas korras saapad, mis on mingi 1/10 hinnaga tavahinnast, siis ma ei saa neid jätta ostmata. Ma ei ole ka ainuke - nt hiljuti panin yagas end jälgima 2 paari väga hea hinnaga ja õige suurusega RL loafereid (erinevatelt müüjatelt!) ja paari päeva pärast olid mõlemad ära ostetud!  Õnneks neid madalaid jalanõusid ma ikka kannan, aga no kuna mul on neid nii palju, siis ilmselt ma läbi kanda neid küll ei jõua.

- kampsunid - noup. Eriti palmikulistele kampsunitele ma ei suuda ei öelda, ega kašmiirkampsunitele. Samuti Emmy on üks paha koht, kus neid väga soodsalt leidub. Viimati skoorisin 2tk kumbki ca 10€ (-60% vms allahindlus ja veel lisaallahindlus kupongiga). Ja muidu pulstides aeg-ajalt on ikkagi palmikulisi kampsuneid. Nii et neid on mul ikka hulgaliselt, kuigi pean tunnistama, et mõned olen suutnud ka ära kanda ja neist vabaneda. Tubli!

 - sallid - noup. Kui kusagil jälle mõni siidist või kašmiirist või alpakast sall ette satub, siis ei saa astu panna. Siidsallide/rätikute suhtes on üldse väga murettekitav kiinduvus, aga neid ma õnneks kannan ka. Viimasel ajal olen aga üsna vähe kandnud oma suuri õlasalle, mida ma varem lakkamatult kandsin. Imelik. Kaubamaja Humanas nägin just ükspäev mitut siidrätikut, mis oli paras üllatus, sest tavaliselt ei ole Humanades siidi. Alguses mõtlesin, et võtan kõik, aga siis võtsin ikkagi ainult ühe, Marja Kurki oma. 

2. need asjad, millel vaja enne vanad varud ära kasutada - šampoonid ja palsamid, näohooldustooted. Sellega on läinud päris hästi. Olen ostnud ainult mõne Lumi asja ja edaspidi kui vanad random varud otsas, siis ilmselt switchingi Lumi näohoolduse toodete peale. Šampoonide osas pole veel otsutanud, kogu aeg tuleb midagi uut, aga hetkel mind isegi väga ei tõmba, sest varusid jagub. 

Samasse kategooriasse kuuluvad ka köögikäterätikud ja saunalinad. Nende osas on so-so, köögirätikuid Iittala omasid, olen ikka ostnud mõne allahindluse ajal, aga üldiselt pigem success. Vanadest koledatest olen suutnud loobuda ka. 

Siia kategooriasse kuuluvad ka sukad-sokid ja rinnahoidjad. Neid on mul terve elu varu, aga siiski suutsin ma end veenda, et mul on veel vaja tagavaraks allahindluselt osta 2 rinnahoidjat, täpselt sama mudel, mis mul on juba olemas ja noh, istub hästi. Aga ma ei tea, kui mõistlik see on - maitse esiteks võib muutuda selleks ajaks, kui neid kasutusele võtta, samuti võivad muutuda keha mõõtmed ja noh siis ei saa neid kasutada. 

3. Lubasin süüa rohkem taimetoitu. Well so-so, vist isegi mingil määral win - suppe saab hästi teha taimseid või siis puljongist (aga puljong on kontidest, liha supis ei kasuta), ja kala olen ka söönud ja liha selle võrra vähem. Aga tegelikult peaks ikkagi rohkem. Asja rikuvad ära need kollase kleepsuga allahinnatud lihatooted, mis tundub nagu hea diil. 

4. Asjad, mida üldse ei osta
 - liiga kõrge kontsaga kingad, mis on küll nunnud, aga mida ma ei kasuta. Vist success, sest et no ma tõesti ei suuda enam midagi, mis on kõrgem kui 2cm, jalga panna. Sellest on kahju, sest mul on mõned väga ilusad normaalse kõrgusega kontsaga kingad ka, mida ma ei kanna. Täiesti kõrge kontsaga kingad, mida mul on järel ainult ca 6 erilisemat paari, pagendasin üldse kappi ära. 

 - mugavad jalanõud, mis on aga kole nagu öö ja mida ma ikkagi ei kanna. JAH! koledaid asju ei osta!

 - nunnu aga ebamugav pesu - JAH! ei suuda selga panna neid ja ei ahvatle üldse ostma ka. 

5. Veel asju, mida vähem osta: 

- nunnud ja soodsad asjad RESERVEDist, Sinsayst jne, aga mille peale läheb lihtsalt liiga märkmatult palju raha! Well... vist mitte väga hullud lood, aga täielikult vältida pole suutnud. Viimati näiteks leidsin, et Sinsays on olematu hinnaga (mingi 5€) bikiine, ja no bikiine ikka kulub, kui tahad nt mitu korda päevas ujumas käia. Oleks ainult ilma! Kahjuks tellisin mõned bikiinid ka Marc & Andre'lt... Sinsay omadest saatsin 3 paari tagasi, ühe jätsin endale, sest see kvaliteet oli kohutav. 

See on ka üks probleem, mida hiljem vaja lahata - obsession osta mingeid sama kategooria asju hästi mitmeid. Nt eri kohtadest kümme paari bikiine.

- postikuluga asjad, eriti yagast jne - postikulude peale kulub ka märkamatult palju moneyz. Kahjuks Yaga needusest vabanenud pole, aga õnneks on seal postikulud soodsamaks läinud :D. Ostajejega on natukene parem, seal on nagu valik alla käinud. Raamatuid pole ka väga kokku hoardinud õnneks, aga see käib periooditi. Ega ma kahjuks neid ei loe ka... 

 - asjad, mis tunduvad hea diil ja tihti tõesti ongi, ala taaskasutuspoes, aga ei ole otseselt hädasti vaja. No võibolla veidi karmim filter on, eriti igasuguste pulstikestega. Aga kingadele siiski vastu ei saa. 

- ehted, sest neid on mul niigi liiga palju - no ei. Mingit pudi olen ikkagi hea hinnaga kokku hankinud, nt Pandora väga ilusa sõrmuse ja veel mõned hõbedast sõrmused yagast - õnneks ei maksnud palju, aga siiski. 

 - nõud, sest ka neid on mul liiga palju - no mitte võibolla kõige hullem, aga siiski, olen ostnud Iittala soodusmüügi asju, sh Selverist just 2 uut Taika tassi (salvei ja lilla). Vist mitte küll nii palju kui varem. Ahjaa, Lartusil oli mingi Villeroy ja Bohhi suur väljamüük, kus sai internetist ka tellida. Ma tellisin. Suurema osa asju sain kätte kuu aja pärast, ühe vaagna aga isegi rohkem kui kuu aja pärast. Aga vähemalt tulid kohale. 

6. Veel tuleks midagi ette võtta sellega, et ma kipun kokku ostma sama funktsionaalsusega asju mingi "ataki" raames. Nt märkasin hiljuti, et oih, ühed bikiinid hakkavad oma elu lõpule jõudma, habrastuvad ära. Kuigi mul on bikiine igasuguseid, siis ikkagi suutsin kokku hankida erinevatest kohtadest väga mitu paari, sest ei suutnud valida ja ükski ei eristunud nii tugevalt, et oleks teised varju jätnud. Võib-olla oleks oluliselt mõistlikum osta 1 väga kallis paar selle asemel et palju odavaid? Kuigi kuigi. Kallid ei pruugi olla oluliselt paremad kui mõnest odavast kohast. Seda tähelepanekut mul aasta alguses polnud, aga kipun muude asjadega ka nii tegema - nt kui mingid kingad õnnestub välja valida, siis kipun samal perioodil ostma veel sarnaseid kingi. Nagu mingi hoog tuleb peale, ausalt. 

Kokkuvõtteks - võib-olla ma teen läbimõeldumaid valikuid, kuid kahjuks see tähendab, et ostan vähem, aga tihti on ostetud asi pigem kallim kui odavam. Nii et rahlist võitu njet :D 

 Lõpetuseks tänulikkuse sektsioon ka - ma olen tänulik võrdlemisi normaalse elukeskkonna eest, et ma saan endale ikkagi lubada mingil määral shoppy shoppyt, autoga sõita. Ja inimeste ees, kes mind tunnevad, aga ikka peavad minust lugu ja seda väljendavad ka. 

Kuidas mitte näha välja nagu surnud mäger ehk identiteedikriis vol mitu

AI nägemus minust

Haaa, jälle alustan sama lausega nagu tavaliselt - ei ole siia kaua enam midagi kirjutanud. Ei viitsinud, ei mäletanud ja siis oleks tahtnud kirjutada aga ikka ei viitsinud. 

Aga ma kuulasin just eile ühte podcasti (tavaliselt ma ei kuula, aga onkoloogika omad on päris head) ja seal öeldi esiteks, et tunnetel ei ole kindlat vormi, nad on wobble wobble ja seega ei saa neid hallata. Kirjutamine näiteks, või siis iseendaga vestluste salvestamine annab neile mingi vormi. Nii et kirjutamine on teraapia.

Ja siis teiseks, et "õõnsus" on ok ja vajalik. See on see koht, kus vana mina on surnud, aga uut ei ole veel. 

Mul on see identiteedikriis juba ma ei tea mis ajast. Erinevates asjades. Võib-olla praegu ma tean paremini, kes ma olen. Mida ma tahan? God knows. Juuksevärvi kriis on lahendatud - ei viitsi mina enam värvida, huviga ootan, missugused hallid juuksed mul saavad olema. Juuksepikkuse kriis ei ole lahendatud - tahaks maha lõigata uuesti, aga samas mingi pikkusega on ka täitsa ok ja ei pea juuksurisse roomama.... ei tea. 

Selline jakk oleks päris hea (Andiata)

Aga problemaatiline on see, et mul puutub absoluutselt kujutluspilt, missugune ma välja tahan näha riietuse poolest. Varem mulle meeldisid kleidid, sest noh täiuslik outfit, ei mingit kombineerimist. Aga absoluutselt ükski kleit, mis mul on, absoluutselt ei meelita ennast kandma. Niisiis võtsin välja need teksad, mis ma eelmisel aastal ostsin ja peaaegu üldse ei kandnud, sest talv ja kampsunkleidid tulid peale. Ja tellisin ühed veel juurde - heledad, alt laienevad ja mitte madala vöökohaga. Uskumatu! ei maksnudki poolt elu nende eest Weekendis! Aga samas need olid ka ainuke valik heledaid ja muudele nõuetele vastavaid. Ühed olid veel, mis tundusid väga heast venivast materjalist, aga neid polnud sobiliku pikkusega (st lühidusega). Tegin tellimuse ära ja see tühistati kohe - ei olnud neid tegelikult ikkagi. Ja noh vale pikkusega pükse ma enam ei viitsi osta, sest ma tean, et ma neid lühemaks teha kunagi ei jõua ja ei viitsi. 

Nii et siis pean välja võtma kõik need pluusid ja särgid, mis ma pulstidest kokku hoardinud olen ja mitte üldse kandnud. Need on tegelikult päris ilusad. Ja puuvillasest materjalist palmikulised kampsunid, soovitavalt V kaelusega. Nii et selline tüüpiline plain jane. Väga kahju. 

Pulstist pole ilusaid buklee jakke kah enam saada, millega teksasid elevateda, nii et olukord on üsna kurb. 

Ja siis veel tabasin end sellelt mõttelt, et äkki peakski hakkama minimalistiks, a'la ostan 2 komplekti spordirinnahoidjaid ja retuuse, kindlat värvi püksid/teksad ja sinna juurde mingid ülaosad, võimalikult igavates värvides, ja siis hakkan nendega ringi käima. Vabanen kõigist värvilistest kleitidest ja tervest sahtlitäiest väga värvilistest ja täiesti mittekokkusobivatest pulstist kokku hoarditud retuusidest jm spordiasjadest. Lihtsalt 2 värsket, uut spordirinnahoidjat ostes tekkis see mõte. 

Ja kosmeetikast ka. Hangin ühe komplekti erinevaid tooteid, soovitavalt Lumi omasid ja kui otsa hakkab saama, siis jälle uued. Sest et praegu on mul neid ilmselgelt liiga palju, sest osadeni ma polegi jõudnud..

Kingadest.. novot ma ei tea, ma pole nüüd kevadel veel kõrgema kontsaga kingasid kordagi jalga pannud, väga kõrge kontsaga mul enam polegi. Niiet maitea, võibolla peaks neist ka vabanema. Kuigi ma ikkagi praegu veel loodan, et ma ikkagi madalamat kontsa ka panen jalga. Ühesõnaga ma enam ei tea, vana mina on surnud ja uue kontseptsiooni isegi ei ole. 

Õnneks on väljas the most wonderful time of the year. 

The most wonderful time of the year

Muuhulgas veel üks filosoofiline mõttearendus, mis tundub piisavalt hea, et kirja panna.
See jutt ei ole pühendatud kellelegi konkreetsele, nii et pole põhjust võtta isiklikult. Või kui, siis ainult neile, kes on arvanud, et ma ei ole seda, mis mul on, ära teeninud, vaid et ma olen lihtsalt räige õnneseen. Ja kõigile, kelle kohta mina ise olen sama arvanud. Samuti neile, kellele ma olen oma meelest rohkem andnud kui saanud. Ja vastupidi ka. Aga üldiselt on see lihtsalt kirjutamisteraapia. No ja kuna ma tahan hirmsasti kunagi literature fuckiks hakata, siis kuidagi peab ju mõtteavaldustega ka algust tegema ja harjutama. Niigi on vähe aega alles.

Eagles'i laul Take it to the limit on üks väga õnnestunud laul. Ma arvasin nii juba siis, kui ma tantsimas käisin, ideaalne aeglase valsi muusika.
JA muidugi väga sügavmõtteline.
Kõik räägivad pidevalt piiride nihutamisest, arengust, nii et mul isiklikult hakkab paha seda kuulates. Et areng on mugavustsoonist väljas ja järgmisel päeval peab kindlasti olema parem versioon iseendast ja kõik see BS. Mind ajab õudsalt närvi, sest et mina isiklikult ei ole oma elus veel mugavustsooni saavutanud. Ja kui ma pidevalt mõtleks, et oi homme pean parem olema, siis ma oleks ilmselt ammu juba kusagilt alla hüpanud. See ei ole tervislik. 

Niisiis on siin natukene teine vaade piiride nihutamisele.
Randy Meisner, Eaglesi bassimees, on selles laulus solist. Selles laulus on oivalised kõrged noodid, mis publiku kontserdil absoluutselt pöördesse ajasid. Samas Randy ise tundis end alati kohutavalt ebakindlalt, et kas ta ikka suudab neid lives välja võtta. Juunis 1977. aastal oli Eagles Hotel California tuuril Knoxville'is Tennessees. Randy oli tõbine ja väsinud, aga bändikaaslane Glenn Frey arvas ikkagi väga järjekindlalt, et just seda laulu peaks laulma lisapalana. Asi läks nii teravaks, et mehed läksid käsipidi kokku ning Meisner "lõigati" bändist välja, lõplikult lahkus ta pärast tuuri lõppu septembris 1977. Eks teised olid ka veidi kadedad Randy peale, et ta publikule nii lummavalt mõjus. Ja kõigile järgmistele esitajatele on see laul alati madalamaks transponeeritud. Nii et muljetavaldav!

Ehk siis loo moraal on selles, et piiride nihutamisel tuleb paratamatult arvestada sellega, et need nihkuvad kusagile väga ootamatusse kohta. Mõnikord ka hoopiski tagasi (mitte laiemaks) võrreldes eelnevaga või lihtsalt kusagile karupepusse.

Ja kui miski kellelgi hästi välja tuleb, ei tähenda see, et see oleks tema jaoks lihtne. Äkki on ta lihtsalt palju harjutanud? Kunagi ei tea, kui palju keegi kusagile oma pühendumust sisse on pannud. Ja muidugi eks mõned on ka lihtsalt andekad, aga takkajärgi ei ole võimalik selgeks teha, kui palju oli seal õnne ja kui palju higi, verd ja pisaraid. Igal juhul ei tule veidi tänulikkust või isegi tunnustust kahjuks.

Samal põhjusel ei tasu kunagi kellegi peale kade olla - ei ole teada, mida teine on kõige selle eest pidanud välja käima ja kui palju ta ise seda üldse naudib.

Aga laul on hea. Seda tahaks ma ise ka laivis laulda koos bändiga. Seda tahaks ka elu jooksul teha.

Maailma kõige kättesaamatum riideese ning kõik on katki, kõik on pekkis

Stiliseerimisnäide

Pole ammu midagi kirjutanud, mõtlesin, et teeks moepostituse, moest pole viitsinud ega olnud midagi kirjutada juba tükk aega. Aga siis analüüsisin olukorda ja taipasin, et ei, see, et ma moepostitust tahan teha, see on hoopiski ühe teise asja kõrvalnäht ning tõenäoliselt mitte kõige tervislikum toimetulekumehhanism. Ehk siis see oli hea, kui ma moest mõelda ja kirjutada ei tahtnud. Kuigi veidi mõtlen ma moest kogu aeg. Hetkel on see aga mingi haiglane kinnisidee.

Niisiis tuli mul möödapääsmatu vajadus hankida endale a) teksad ja b) mu otsing valgete ilusate suve pükste osas on ikka tulutu. Sest et mõned, mis ma olin kokku kraapinud, sel suvel enam ei istunud. Ja nagu ma mingi aasta kurtsin, valgeid linaseid ilusaid pükse on võimatu leida nii taaskasutusest kui ka uuest peast. 

Teksade mõte oli mul ammu olnud, sest et mu peas oli idee stiliseerida oma ilusaid buklee jakke valge lihtsa topi ja teksadega. Väga šikk! Ainult et teksade puudumise tõttu oli see jäänud ainult ideeks. Ma üldiselt ei kanna väga pükse ja mulle tuli ka meelde, miks. Pükse, sh teksasid ei ole võimalik osta nii lühikeste jalgadega inimesel nagu mina. Mul on ikka väga lühikesed jalad. Erandiks on ainult need üliliibuvad kukekad, mis aga minu meelest mitte kedagi, sh mind, ei kaunista. Nagu sardellikene. 

Niisiis lappasin ikka väga mitmes taaskasutuspoes tohutuid meetreid teksasid läbi ja täiesti tulutu, ma ütlen! Võimatu leida sellist teksat, mis kõigile mu vajadustele ja soovidele vastaks. Soovid on järgmised: 

1. Bootcut ehk klassikaline alt veidi laienev ja samas puusadest korralikult ümber lõige. Sest et midagi pole parata, olgu moes mom või boyfriend jeansid (öäk) või need üliliibuvad sardellikestakesed, need lihtsalt mitte kuidagi ei sobi mulle ja ma lihtsalt olen veendunud, et riided peavad inimest (sh mind) kaunistama. Kas te üldse teadsite, et bootcut lõige on pärinenud meremeestelt - lihtne üle saabaste tõmmata ja üles rullida, kui tekki vaja puhastada. Minu puhul on bootcut ideaalne eelkõige seetõttu, et mul lähevad jalad pahkluust väga (võiks öelda et isegi ebaproportsionaalselt) peenikeseks ning bootcut varjab selle kenasti ära. No ok, muidugi võib mõelda, et äkki tegelikult ma peaksin peenikesem olema, et no siis poleks reied ja pepu nii suured, et võrreldes pahkluuga ebaproportsionaalsed.. aga no ei viitsi oodata seda aega.  Lisaks annab pikem bootcut ka võimaluse end optiliselt või kontsaga natuke pikemaks venitada. St jalgu pikemaks venitada. Tuli välja, et bootcut lõikega teksasid oli kõigis nendes stangemeetrites üksikuid võrreldes kõigi teiste fittidega!

2. Kõrge vöökoht. Esiteks on madal vöökoht kohutavalt kole ka peenikese inimese seljas ja teiseks on see kohutavalt ebamugav. Kogu aeg nagu tahaks püksid maha tulla. võeh.

3. Ei mingeid ribastamisi, sest see on lihsalt kole. Ega mingeid üleliigseid kaunistusi, ebavajalikke õmblusi, detaile vms. 

4. Lõpuks võiks vööst ja pikkusest ka paras olla. Ma ei oskagi öelda, kummaga on keerulisem. Kvaliteetsed firmad vähemasti toodavad eri pikkuse ja vööümbermõõduga pükse, nii et mõnesid lühikesele kasvule mõeldud pükse tõesti nägin. Vööümbermõõduga on huvitavam. Nimelt püksid, mis on puusast parajad, kipuvad vööst olema liiga laiad, sest mul on lihtsalt hetkel vöö võrreldes puusaga niivõrd palju väiksem. Pikkust saab alati ju maha võtta, aga ma olen sellest loobunud - ise teha hetkel ei viitsi, sest see nõuab liiga palju mentaalset suutlikkust, ja kusagile teha viia ka enam ei taha, sest moneyz ja pärast siis tuleb välja, et ei saagi eriti kanda, kuna ei istu enam. Mul on mitmeid selliseid paare.

Ühesõnaga kuna soov teksasid stiliseerida läks vastupandamatuks, siis pärast miljonite kilomeetrite kasutatud pükste stangede läbilappamist läksin lihtsalt Kaubamajja, kus oli SUUUUUR ALLAHINDLUS (no mitte nüüd niii suur aga lugege seda fraasi mõttes minu või Saatpalu esituses - kõlab ju hästi?). Ja sealt oleks ma ka peaaegu niisamatargalt ära tulnud, sest valdav enamus mudeleid olid sardellikestad või mom ja boyfriend õudukad.  Õnneks Levi'sel oli 2 mudelit bootcutti ja isegi oli minule sobilikku suurust (st pikkuse ja ümbermõõdu kombinatsiooni). Jeeii! Ei suutnud end pidurdada ja ostsin kaks paari - helesinised ja mustad, sest et noh osasid bleisereid on parem ühe, osasid teisega sobitada :D Ei, ma ei ole täie mõistuse juures, aga ma selle postituse alguses just seda ju ütlesingi. Aga ma ei suuda sinna midagi parata.

Ilusaid valgeid linaseid laiu vööst hästiistuvaid pükse pole ma ikka veel leidnud.. Seega andsin alla ja ostsin Noisy May valged teksad (ainukesed, mis vastasid eelnimetatud nõuetele, Weekendist. Weekend on ikka ka päris hea pood). Aga see-eest maksid ainult umbes 20 raha. Great success! 

Ja ma pean tunnistama, et teksamajandus on ikka teinud vist mingi revolutsiooni läbi. Vähemalt need teksad, mis mina ostsin - nad ei ole isegi vööst ahistavad ja pigistavad ja soonivad. Vaid üsna mugavalt venivad noh nagu minu pikaajalised vahepealsed lemmikud - retuusid :D  

Nii aga nüüd siis selle juurde, miks mul selline ebaterve moehullus hetkel on. Pealtnäha võib tunduda, et ma olen 24/7 moehull ja see on ka tõsi. Aga ma ise ennast tunnen ja hetkel ma tunnen ära ebaterved kompensatsioonimehhanismid. 

Niisiis ma olen nüüd umbes 2-3 nädalat teinud ühte projekti. Süsteemi äriloogika on varasemast tuttav, sest selle süsteemi vana versiooni ma olen kunagi päris pikalt ja edukalt testinud, aga sellest ehitatakse uut versiooni ja mingi mitu aastat tagasi ma hullult oleks tahtnud selles projektis osaleda. Aga siis öeldi kõigist allikatest, et "ei, meil testimist eraldi ei ole, arendaja ja kasutajad testivad". Ahjaa, LIVE tähtaeg on 01.01.2025 ja seda edasi lükata ei saa. Ja see mõjutab enamvähem kõiki eesti inimesi. No nagu euro kunagi oli umbes. OK. 

Läks vaikselt kaks aastat arendust mööda  (kasutajad ei testinud väga ja arendaja ka mitte väga) ja siis sel kevadel võeti minuga sealt ühendust,et ou kuule ilgelt pekkis on, tule päästa. No ma hästi ei saa aru, kuidas ma seda asja päästa saaks, sellesmõttes, et ma ei oska aega tagasi ju keerata ja ma ütlesin ju selle projekti hanke ajal juba, et ou. Nii suurt ja tähtsat projekti, pealegi võrdlemisi keeruka äriloogikaga (ei ole mingi e-pood või asi, millega iga tädi maili oma eraelust tuttav on) ei peaks testima ainult arendaja ja kasutajad. Sest arendaja ei oska ja mõnikord ei viitsi, kasutajatel ei ole aga aega (sest neil on oma muu töö). Aga nojah, ma juba millalgi varem ütlesin, et ma olen paras Cassandra - kui ma midagi ütlen, siis keegi ei kuula, ja pärast nutavad veits. Kurb. See oleks võinud nii hea projekt olla. Kõik oleksid võitnud, kui nad mind kohe alguses mängu oleks võtnud. Võinoh kui mitte mind, siis mingi pädeva testija.

Aga ei ole. Sest et vaatamata 2 aastat kestnud arendusele seal ei tööta hetkel mitte midagi. See süsteem mitte lihtsalt ei ole bugine vaid ta koosnebki bugidest. Ja noh sinna projekti minnes ma lootsin, et ma tean seda äriloogikat. Tühja. Esmajoones pean tegelema just sellise tükiga, millega ma varem väga vähe kokku puutusin, sest see töötas ja keegi ei julgenud näppida.

Ühesõnaga, ma olen nüüd selle 2-3 nädalaga langenud tagasi peaaegu samasse kohta kus ma aasta tagasi olin. 

- Kogu aeg on tunne, et aega ei ole

- metsas ega isegi ujumas pole käinud, sest aega ei ole

- koguaeg on mõtted kas toidu (maiustuste, mida ma vahepeal üldse ei puutunud, sest lihtsalt ei tundnud absoluutselt vajadust) või moe peal (kogu vaba aja veedan kusagil virtuaalses või reaalses (taaskasutus)poes, et kas oleks midagi, mida saaks endale hankida.

- ootan iga sekund ja minut ja tund, et millal ometi see nädal läbi saab (st puhkepäevad)

- hommikul ei suuda üles tulla

- pärast tööpäeva midagi teha ei suuda peale magamise

Kurb. Ja ma mingi hetk mõtlesin, et noohhh see projekt on mul nüüd siis proovikivi, et kas ma õpin ära oma vead, et kuidas enda eest hoolt kanda ja mitte end nurka värvida. Kuigi peab tunnistama, et ma olen suuteline kell 17 töö ära lõpetama ja vahetevahel sellele isegi mitte mõtlema, siis jah, need eelnevad tulemused räägivad enda eest. Ma olen seal mingi eelmise postituse jutuks olnud ühesuunalisel teel liiga kaugele läinud ja tagasi enam ei saa. Tupik.

Ahjaa. "Kõik on katki, kõik on pekkis" on läbiv fraas minu kirjutatud laulusõnadest (Nirvana Smells like teen spirit, minu Lõhnab hotfixi järele). Selle laulu sõnad kirjutasin ma 2018. aastal ja see laul on pühendatud kõigile mu kõige halvematele projektidele (üks oli just lõppenud). 

Enjoy! Sest et mina naudin neid sõnu täiega ja olen nende üle uhke. Kahjuks need iseloomustavad täpselt seda käimasolevat projekti. Mitte midagi ei ole muutunud. Lihtsalt mina olen omadega läbi. 

Lõhnab hotfiksi järele

 Meil homme laiv, kuid jirasid on

veel testimata boardi peal tonn

veel avatud seal ammused vead,

Oi ei, ma tean, mis tulema peab

(Oi ei oi ei oi ei hotfiks)x3

Oi ei oi ei oi ei

 

Arendaja ainult veidi

Refaktooris, kõik läks katki

Enne laivi kõik on pekkis

ainult feilid regretestis

(kõik on katki, kõik on pekkis)x2

 

2x salmi introt

On roheline unit test

ja kõigil üsna kama on sest

et kohe ilmnevad uued vead

Sest tsüklist eal vist välja ei vea

 

(Oi ei oi ei oi ei hotfiks)x3

Oi ei oi ei oi ei

 

Arendaja ainult veidi …

 Kitarrisoolo 1 salm 

 

2x salmi introt

 

Ja laiviski on needsamad vead

kuid kood on kaunis nii nagu peab

ja meetrikad kõik läbi on laest

Oh aita taevas testijat vaest

 

(Oi ei oi ei oi ei hotfiks)*3

Oi ei oi ei oi ei

 

Arendaja ainult veidi

Refaktooris, kõik läks katki

enne laivi, kõik on pekkis

ainult feilid regretestis

otse laivis teeme korda

Kõik, mis teeme, teeme ringi

badger badger mushroom mushroom

Hotfiks hotfiks pole vaja, pole vaja, pole vaja, pole vaja, pole vaja, pole vaja, pole vajaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa