Ma olen tükk aega juba mõelnud seda postitust teha, aga pole ikka viitsinud. Nüüd vast ikka võtan ennast kokku. Ühesõnaga, tänulikkus pidi olema ka teraapia, vahepeal ma juba kirjutasin mingeid asju siia üles, mille üle ma tänulik olen. Aga ma leidsin veel juurde:
1. Ma olen tänulik, et ma olen alati õppinud õiget asja õigel ajal ja olnud tihti õigel ajal õiges kohas.
2. Ma olen tänulik, et ma olen saanud oma õpingutele keskenduda ilma oluliste kõrvaliste segajateta.
3. Ma olen tänulik, et mul on aeg-ajalt võimalik teha tööalaselt huvitavaid ja loovaid ülesandeid.
4. Ma olen tänulik, et inimesed mu vahetus ümbruses on äärmiselt normaalsed ja ma saan olla enamvähem selline nagu ma olen.
5. Ma olen tänulik, et ma saan aegajalt lubada endale ilusaid ja toredaid asju. Mitte küll Chanel ballet flatisid võiDdiori või Hermes' siidrätikuid, aga siiski päris ilusaid asju.
6. Ma olen tänulik, et nii räigelt palju on head muusikat tehtud ja ma saan seda kõike kuulata!
Selle üle ei ole tänulik, et ma ikka veel ei saa neid häid laule bändiga laulda :D
Postituse pealkiri tuli Mike Batt'i kirjutatud ja Katie Melua lauldud laulust Thank you, stars.
Postituse pilt tuli aga Silikaadi tehases ekskursioonil käimisest, see töötas mingi ~enneteisemaailmasõjaaegse sisseseadega kuni 2020 aastani, kus osutus ebarentaabliks kuna väga energiamahukas ning ei olnud enam ka väga palju inimesi, kes selle aparatuuriga toime tuleksid. Ikka vapsee vaimustav, mida inimesed on kõike välja mõelnud.
No comments:
Post a Comment