Truly gone fishing

Holy moly, ma peaks tegelt praegu tööd rabama, aga panen selle siia kirja, et lihtsalt kirjas oleks, et eelmisel reedel, 18.03.22 saavutasin täiesti uue fucked up taseme. Kui lihtsalt sõnadest või nende tähendusest, jutu mõttest aru ei saa, siis see pole midagi nii imelikku. Aga kui sõnad muutuvad ühtlaseks mulinaks, nii et ei ole võimalik aru saada, mis keeles räägitakse, ega ka mingeid sõnu eristada, siis see on next level shit. Inglise keeles on nii palju toredad väljendeid - truly gone fishing, one card short of a full deck, one wave short of a shipwreck, not in the pink jne jne jne. Pressure can turn a lump of coal into a flawless diamond or an average person into a perfect basketcase! 

edit 26.03.22. Eile (reede) hommikul ärkasin üles ja tükk aega ei saanud aru, mis päev täna siis on. Et kas peab tööle minema ja kuhu peab minema. Ma saan aru, et paar hetke pärast ülesärkamist on ok mitte aru saada, mis päev on, aga ma pidin arvuti käima panema ja vaatama, sest muudmoodi lihtsalt ei tulnud meelde, mis päev üldse võib olla.

Dolma vs The sky won't snow and the sun won't shine*

Kui väljas on ilm selline, et the sky won't snow and the sun won't shine, it's hard to tell the night time from the day*, siis saab päikese välja tuua ainult dolma ehk noh.. miniatuurne kapsarull, kus kapsa asemel on soolatud viinamarjalehed, mis on enne sissesoolamist end viimseni sooja säravat päikest täis imenud. 

Tegelikult midagi keerulist ei ole, vaja on head hakkliha (kuigi võib ka ilma), head riisi, sibulat, küüslauku, paprikapulbrit ja neid konserveeritud viinamarjalehti. 

Väga oluline on viinamarjalehed enne ära loputada korralikult, sest nad on kuradi soolased. Seda fakti, et nad on soolased, tuleb arvesse võtta ka hiljem täidise maitsestamisel. Viinamarjalehtedel lõikad ära varrejupid ja korjad välja katkised ja nirud ning paned kusagile eraldi, hiljem läheb vaja, jah, isegi katkisi ja nirusid.

Edasi võtad sibula ja küüslaugu, peenestad ära, praed korraliku koguse õli sees ära, paned riisi sinna peale, vett ka (vähem kui tavalisel riisi keetmisel), ja lased riisil haududa, aga mitte veel täiesti pehmeks. See on oluline - et vähem vett kui tavaliselt ja et täiesti pehmeks ei lase!

Siis segad riisi sisse selle hakkliha, või siis ei sega, kui tahad lihavabasid dolmasid. Ja maitsestad nt paprikapulbriga.  

Segu keerad ilusate viinamarjalehtede sisse, no niisamamoodi nagu kapsarullidki.

Nüüd võtad need katkised ja nirud viinamarjalehed ja vooderdad nendega hautamiskastruli põhja ära, et dolmakesed põhja ei kõrbeks. Lisad õli. Originaalis õliga ei koonerdata, aga no ma nii paljust õlist lihtsalt ei ole nii vaimustuses. Laod dolmad tihedalt sinna hautamiskastrulisse, kallad vett peale, noh nii et need dolmad poolest saati on vee sees. Idee, miks riisi pidi pooltooreks jätma, on selles, et see pooltoores riis peaks osa seda hautamisvett nüüd sisse imema. 

Edasi paned mingi taldriku, mis kuumutamist kannatab, sinna peale, et dolmad hautamisel ringi ei jõlguks ja katki ei läheks. Ja paned kaane peale, tule alla, lased keskmisel kuumusel umbes tund aega podiseda. Voilaa.

vajutise all kastrulis

Kogused

1 purk viinamarjalehti

400gr ringis seguhakkliha

klaasitäis riisi + klaasitäis vett keetmiseks

sibul, küüslauk, ohtralt mingit head õli (võiks olla oliiviõli, aga viinamarjaseemneõli toimis ka täiesti)

paprikapulber

kui isegi su juust ei ole õnnelik

Ma sain hiljuti aru, et mu suurim hirm on vihma käest räästa alla sattuda. Mul on mingi 1100 vahelduva eduga talutavat projekti, aga ma ei julge millestki loobuda, sest et see, mis asemele tuleb, võib veel hullem olla. Ja siis peab jälle otsast peale kusagile uude asja sisse elama. Kuigi see (kiire sisseelamine) peaks olema mu (ainuke) tugevus... Mõned tunnid enne selle semestri esimese loengu algust tekkis mul täielik paanika ja ma ei saanud aru, miks ma seda teen ja miks ma ikka veel seda teen ja kuidas kurat ma peaksin seda jälle tegema. Kaasa ei aidanud ka see, et keegi magistrantidest (kes ei peaks minu kursusel üldse olema, sest see on bakade kursus) käis just vahetult enne õppeosakonnas kaebamas, et miks ma ta deklaratsiooni tagasi lükkasin. no fakk küll, kui sa niiii väga tahad osaleda, siis kirjuta mulle otse, mitte ära faking mine kaebama tramaivõi. Üleüldse ma ei saa aru, mida need magistrandid mu ainesse otsivad, kui neil endal on kvaliteedi aine olemas. Mitte et ma kade oleks, aga 100+30 tudengit, mis ma mingis tõenäoliselt ebakaines olekus välja lubasin... noh see on omaette kangelastegu ja ma ei ole kindel, kuivõrd ma peaks oma ressurssi kulutama topelttöö peale, mida keegi teine peaks tegema. 

Ja ma enam ei tea, mis hirmus ma seda kõike teen. Et muidu keegi enam ei teagi testimisest midagi? No õpetamisega on see, et vähemalt korra aastas on lootus saada see väike positiivne sõnaline tagasiside, mida keegi kena inimene raatsib jätta. Või noh. Siiamaani paar inimest on jätnud ikka igal semestril. Mudiugi kõik positiivne tagasiside, mis mu suunas tuleb, on ikka, et oi nii professionaalne testija ja nii innustav õppejõud. Keegi võiks vahepeal lihtsalt öelda, et oh mis kena inimene või kasvõi, et ilusad jalad krtvtx vms. et ma ma oleks nagu inimesena ka midagi natukene väärt, mitte aind ametikohana. Ja kõike seda arvesse võttes ma ei saa enam ise ka aru, kuidas ma ennast niimoodi nurka värvinud olen. Aga nüüd Ahmed mängima ja tänulikkust praktiseerima! 

 

 

*Eagles'i Desperado

Mida süüa, kui isegi hommikul ärgata on juba liiga kallis*

 Juheiii jõudsin ka kaasaega! Hankisin endale kuumaõhufritüüri! Siiamaani on mul praadimisega alati olnud suured probleemid, sest no ei meeldi mulle see igas kaares pritsiv rasv ja no üleüldse. Ma olen rohkem hautamise tüüp. Aga vahel tahaks vaheldust ka. 

Esimesed katsetused näitavad, et täiesti kasutatav asi ja ma ei langenudki täielikult reklaami ohvriks. Elektrikulu veel ei tea, energiamüüjate suursponsor ei taha praegu olla ja ahju seeõttu praktiliselt viimasel ajal kasutanud ei ole, aga arvatavasti peaks elektrikulu olema väiksem kui tavalisel ahjul, sest juba kubatuur, mida soojaks ajada, on palju väiksem. Samas toidukogus on ikka ju enamvähem sama palju / vähe nagu suurde ahjugi läheb (va kui ahjus mingit tervet hane ei küpseta, mida ma peaaegu kunagi ei tee). See fritüür läheb ka peaaegu koheselt kuumaks tänu oma väiksusele, erinevalt ahjust, mida (vähemalt minu oma) peab ikka tükk aega soojendama. Ja no võiks ju öelda, et sööge salatit. Aga no sellise ilmaga on pekk vähim, mida süüa. Ja veel parem, kui ikkagi midagi sooja hingealla saab. Ramenit st puljongit ka teha ei saa, sest need jävla elpriser.

Muidugi ma olen tuntud rott ja kallist filipsit vms originaali ei raatsinud osta. Kaubamajas olid elektroonikatooted mingi hetk -20% ja boonuspunkte oli ka üksjagu kogunenud, nii et kasutasin võimalust. Muidugi siis olin sunnitud valima sellise, mida seal oli, aga tuleb tunnistada, et näeb vähemalt ilus välja, harjatud terase viimistlusega ja puha, ja on pigem suuremat sorti - 4l / 1.2kg ja 1400W. Ehk tegelikult ei ole erilist põhjust kurta (ptyiptyiptyi & fingerscrossed). 

Hetkel ajab veel veidrat plastmassi (????) vms spetsiifilist, igatahes mitte toidu, haisu küpsetamisel.. ma mäletan, et kui mul kunagi oli leivaküpsetaja, siis see haises samamoodi.. võibolla siis ongi nende pisikodumasinate spetsiifika... Või siis mul on liiga tundlik nina.

Testimine jätkub, aga mõned asjad, mida katsetuseks tegin, tulid aga küll väga maitsvad välja: 

1. külmutatud kartulisektorid otse poest - chipsiprogramm. Esialgu 15 min 200 kraadi juures, siis segasin, siis veel vist 10 min. Said ilusad, takkajärgi mõeldes oleks võinud ikkagi 15+15 teha, oleks rohkem läbi küpsenud, aga no võibolla on maitse asi. Mingil määral on need poe kartulisektorid maitsestatud ka, aga võib peale visata ala tüümiani vms ürdi puru või kasvõi kartulimaitseainet. NB! viska külmutatud brüsseli kapsaid ka sisse, et tervislikum oleks!

2. Sealiha steigid (ahjuprae lõigud) väikese pekiribaga (!) - määrisin vähese viinamarjaseemne õliga kokku, et maitseained paremini külge hakkaksid, maitsestasin mingi natuke vürtsikama jaapani viie vürtsi asjaga, aga vahet tegelt ei ole, millega maitsestada. Steigi programm on 180 kraadi. Esialgu panin 15 minutiks, aga pärast seda mingeid erilisi arenguid ei olnud, seega panin veel 10ks. Seejärel pöörasin ümber, et ikka mõlemalt poolt ilusti pruuniks läheks. Tulemus - pehme aga kuiv. Seevastu pekiserv oli oivaline, krõmps ja suurepärane. Ok, panin fooliumi sisse ühtlustuma, midagi hullu ei ole aga sealihatükki seal enam ei tee.

3. porgandiviilud ja lillkapsaõisikud - tegin kokku mõningaste maitseainete, natukese viinamarjaseemneõli ja veel natukesema vedela meega. Alustasin jälle chipside settingust, 200 kraadi ja esmalt 15 min. Ja sellest juba piisas. 

4. Peeti saab ka röstida. Võtsin poest hautatud peedi, lõikasin ca poole sentimeetri paksused kettad, tegin natukene õliga+soolaga+tüümianiga+rosmariiniga kokku ja 200 kraadi 15 min, väga ilusad ja maitsvad tulid.

5. Külmutatud saiake. Minul õnnestus kätte saada lausa halal tasemel külmutatud saiake, täpsemalt oli filotaignas fetajuust+spinat. Tegin vist 200 kraadi juures, parem tuleb, kui enne lased ikka üles sulada, aga midagi hullu ei juhtu ka, kui täitsa külma sinna sisse viskad. 

6. lohe/forell is epic. tasub võtta selline paksuke peapoolne jupp, mingi 5-6 sentimeetrit lai. Siis ei kuiva ära, aga samas maitsestub ka normaalselt ära. Tee kokku natukese õli ja sidrunipipra/jaapani piprasegu/endale meelepärase maitseainega ja 180 kraadi juures umbes 15 min. Pärast seda määrisin veel teriyaki kastmega ka pealt kokku, ostsin isegi pintsli endale. Ja veel mingi paar minutit. Kõigist eelnimetatutest vist kõige suurem lemmik, kuigi mulle küpsetatud kala üldsegi ei meeldi, vaid parema meelega söön toorest peast. Aga see oli tõesti hea. Ka pärast jahtumist ja uuesti soojendamist.

7. Kanatiivad - enne tuleb muidugi ära marineerida millegi sees, et maitset ka oleks. Paraku ma ei mäleta, mis temperatuuril ma küpsetasin ja kui kaua, aga aegajalt tuleb välja võtta ja pintseldada nt teriyaki või mõne muu meelepärase kastmega. ja ringi keerata ja teise poole pealt ka küpsetada.

Hirmus tahtmine oleks proovida pardifileed ja/või kalkunit tükkidena marineerida ja vardasse ajada. No ja muidugi kanatiibasid. 

Tasub kasutada avokaadoõli või selle puudumisel või kui ei raatsi osta, siis viinamarjaseemne õli. Need on sellised õlid, millel kõrgem suitsemispunkt ja sobivad seega hästi fritüüri.

Muidu läks ilm rõvedaks, aga ma ei taha sellest rääkida, sest et mis võnkeid universumisse välja saadad, seda vastu saad. hähähää. Vaadake parem toituvat musta lindu. Või minu ilusat loiba põlveni lumehanges. Või seda rõvedat elektrihinda.

*nagu siit pildi pealt näha, siis võib küll olla, et hommikul ärgata on liiga kallis

Matsid... jäävad ........ matsideks

öäöäöäääääääööööö ma pean selle lihtsalt kirja panema, sest see on nii haige. Minu peale ei ole ikka keegi juba väga ammu töökoosolekul vihaseks saanud ja ebaviisakas olnud (ja ma ei ole kõige õhema nahaga inimene). Sedaenam, et esimene koosolek üldse. Ja et see inimene nägi mind esimest korda üldse. Ja see, kui kellelegi öelda, et "me kavatseme sind utiliseerida maksimaalselt", wowwowowoowww see on mingi kõrgem pilotaaž. Isegi kui mõte on midagi muud, siis see kõlab halvasti. Aga et te siis teate nüüd, et ma olen mingi masin, mida utiliseeritakse maksimaalselt ja siis kui kasutusaeg mööda saab, siis saadetakse utiili, ehk siis mahakandmisele. Wow. No ilmselgelt matsid jäävad matsideks, aga wow. Aga säilitame positiivsust, alati on võimalik, et kõik läheb ikka hästi ja lausa suurepäraselt! 

Muus osas ootan huviga, kas see body batteri näitaja läheb mul varsti nulli ka?

Ratatouille

Tuleb igav postitus, tahtsin kirja panna, mida teha, kui sülle on kukkunud isekasvatatud rohelisi paprikaid, tomateid, suvikõrvitsaid ja küüslauku. Siis saab teha ratatouille'd, ehkki osa kraami on vaja juurde hankida. Vaja on:

suvikõrvitsaid

baklažaane

rohelist paprikat

punast paprikat

sibulat, küüslauku

tomateid (koorida, st keevas vees minutikene leotada ja siis saab koore maha võtta), aga võib ka konservtomateid, kui pole hooaeg. Konservtomatite puhul on alati hooaeg ;)

kui tomateid, mida raatsiks ära teha, pole liiga palju, siis ka natuke tomatipastat

maitsestamiseks sobib tüümian vms vahemere ürdisegu

sool, pipar

Kõik asjad tuleb ära tükeldada keskmise suurusega juppideks-kuubikuteks. Väga väikeseks pole mõtet. 

Mina panin haudumispoti põhja oliiviõli, sest see hakkas käest ära minema (tavaliselt oliiviõliga ma ei prae) ja viskasin esmalt sinna kergelt praadima sibulad. Seejärel praadisin läbi baklažaanid. Siis viskasin sisse kõik muu ja lasin umbes tund aega haududa. Gatoova. 

Sobib süüa hästi kuskussiga, aga ma kujutan ette ka suvalise pastaga. Või riisiga. Või tatraga. 

Mida süüa, kui elektrienergia borsihind, õhutemperatuur ega kolesterool ei luba "tavalisi" asju süüa

For the record - ilmad on juba mitu nädalat olnud suurepärased, nii nagu peabki suvi olema, hot hot hot. No ok, vahepeal natuke vihma võiks siin tulla, aga ma ma ei  kurda üüüldse. V.a selle üle, et õues ei oska olla siin linnas. Complete and utter waste of summer.  Edit: kui kirjutamist alustasin, siis olid jah head ilmad. Nüüd on mingi 20 kraadi. Mis on siiski parem kui vähem. Aga vähemalt lõhnab väga värskelt, eriti pärast vihma.

Toidud on inspireeritud sellest, et kuuma ilmaga ei kannata eriti küpsetada ja börsihinnad ka ei soosi mingit madalküpsetatud või hautatud liha. Tuli välja ka, et kolesterool on ära tõusnud, nii et ei tohiks võib-olla mõnda aega üldse (nii palju) (liha) süüa. Oh well, ma ei hakka midagi lubama, aga panen need retseptid kirja, enne kui ma täiesti ära unustan.

Sain suurepärase retsepti, panen siia kirja, kitsejuustu-tomatisupp: 

2 suuremat sorti sibulat (tavalist või punast)! NB! vaja on häid, värskeid, mahlaseid, mõnusaid, suurepäraseid, ekstrakvaliteetseid sibulaid! Mulle sattusid keskpärased selveri sibulad, õigete sibulatega oleks kindlasti veel maitsvam olnud

400ml purk konservtomateid

köögiviljapuljongit ~pool liitrit (saab väga lihtsalt ise keeta 30-45min - porgand, porru, fenkol, ingver, küüslauk, sibul vms)

100-200gr kitsejuustu (mul oli u 100gr kitsejuustu ja mingi pära "VereMaik" sulajuustu)

Soovi korral paar küünt küüslauku

natuke mett

soola, pipart

Lõika sibulad viiludeks ja prae korralikult õli või või sees (või mõlema). Ilusasti pehmed ja kuldsed peavad olema. Et hapusust tasakaalustada, siis panin teelusikatäie vedelat mett ka ja üritasin kergelt karamelliseerida, nagu teeks sibulamoosi. Kõrbema pole mõtet lasta. 

Lisa tükeldatud küüslaugud ja tomatikonserv, natuke puljongit, lase haududa, nii et kõik on mõnus ja pehme (~30+min), lisa ülejäänud puljong, lase keema ja siis püreesta ära. Lisa juust(ud) ja püreesta uuesti, lase korraks keema ja gatoova. Ps. Ma ei tea, kas see kolesterooli vastu kuidagi kasulik on, ma pigem arvan, et hoopis poolt, aga päris kurb oleks kogu ülejäänud elu ka salatit süüa. 

Tegelikult ma kirjutamist tahtsin alustada üldse aga salatitest. Salatid ei ole mu lemmikud, aga rukolas nt on kohutavalt hea kitsejuustusalat, mis sest, et ma ei täi seda eriti osta, sest see on salati kohta ikka väga kallis, oleme ausad. Siis käisin ma Tartus ja mul oli räige punase veini isu. No ja pika mõtlemise järel loogiliseks toiduks veini kõrvale osutus kah kitsejuustusalat. Niisiis proovisin ise ka teha. Nii hea ei tulnud, nagu professionaalid teevad, aga päris hea. Võib-olla teen mõni kord veel, ehkki nagu öeldud, ma kipun eelistama ikkagi soojaid toite. Üks asi, mis minu jaoks näiteks täiesti mõistetamatu on, on külmsupp. Aga see on täiesti ebavajalik kõrvalepõige.

Kitsejuustuga salat a'la maili

- kitsejuustu ja röstsaia, kui on grillimise võimalus, miks mitte sai ja juust mõlemad ära grillida

- mingeid salatilisi - nt jääsalat on väga hea

- midagi natuke hapukat - minul maasikas ja mõned kirsstomatid. Mul oli vist ka riivitud nuikapsast

- Kastmeks segada oliiviõli, natuke mett, soola, valgeveiniäädikat. 

Edasi on lihtne, aedviljad selle salatikastmega kokku segada ja taldrikule asetada, nende peale asetada sai ja juust ning puistata üle kergelt röstitud seedermänniseemnetega. Vsjoo. Mida paremad ja värskemad koostisosad, seda parem tuleb.

Et asja põnevamaks teha, siis üks võimalik salativariant veel - või äkki see on pigem suupistevaagen, ma ei tea, kust piir läheb. 

- mingit itaalia õhukes sinki

- melonit, eriti hea, kui on see oranž melon (mu pildi peal melonit ei ole, aga kujutage ette et see kurk on melon)

- rukolat vms salatit, aga rukola sobib siia väga hästi, jääsalat sobib ka, aga ilma rukolata see pole ikka päris õige.

- motsarella ei ole kohustuslik, aga mul lihtsalt oli parasjagu 

- veel oli mul vaarikaid, ei olnud üldse pahad

- maitsestamiseks palsamiäädika kontsentraati (ööö kuidas see eesti keeles on, no pmtselt redutseeritud palsamiäädikas, selline veniv, vedela mee struktuuriga)

Pane kõik taldriku peale, vala palsamikreemiga üle ja vsjoo.

Ivo Nikkolo vetikavaba sushiga

Vöö

 Ega ma ainult juhendanud ka ei ole. Kuna koroona on hetkel pisut tagasi tõmbunud, siis mõtlesin üks nädalavahetuse hommik, et vaataks Baltika vabrikupoodi. Mõeldud-tehtud.

Kõige huvitavam tendents Baltika ainukese allesjäänud kaubamärgi Ivo Nikkolo puhul on see, et valikusse on tekkinud nahktooted. Kvaliteet tundub päris hea. Sellesmõttes, et nahast (ok, odavamast aga siiski). Disainide osas las ma elan end nüüd natukene välja. 

Kunagi varem ma vist käekottide kohta juba mainisin, et üks oli Chloe mingi käekoti dupe ja mingi teine oli lihtsalt jõle ebapraktiline ja kole 90ndate disain. Kõrvalolev vöö on täitsa ilus, aga meenutab mulle ka midagi. Tahaks öelda, et see pannal on Coachi proportsioonides.

Nüüd on valikusse tulnud tatatatataaaaa: Bottega Veneta "dumpling bagi" dupe. Lausa erinevates värvides. Selle erinevusega, et Bottega omadel ei ole minu meelest õlarihma ehk nad on täiesti ebapraktilised. Ma küll ei tea, kuidas sellisesse kopimisse suhtuda, aga kuna see pelmeen mulle niikuinii ei meeldi, siis... Nahk, millest tehtud, tõsi - ilus ja need metallikvärvid väga kenad. 

Bottega originaal Pouch

Kloon seestpoolt

Sellega Bottega Veneta kopeerimine ei piirdu, vaid valikus on ka kodumaised (st itaaliast) Lido (vms) sandaalid. Tegelt need näevad isegi üllatavalt kenad välja, nahk tundub hea, kinganina ei ole ka mõtetult kandiline nagu Bottega omadel. Vastupidavust ehk koostekvaliteeti muidugi ei tea. Vot need ma võiksin isegi osta, aga lihtsalt ma ei pea jalgatorgata kingi üleliia praktilisteks, sest autot nendega juhtida ei ole ohutu ja jala kõndida samuti üsna võimatu :D 

Ivo Nikkolo sandaalid

 Mõtlete, et no kas siis veel saab midagi järele ahvida. Aga saab. Hermes'i Oran sandaale (vasakul originaal, paremal koopia). 

Hermes Oran

No tegelt see ei ole mingi üllatus. Neid nimetatud Bottega ja Hermes'i asjade koopiaid on küll ja veel tehtud erinevate kaubamärkide poolt. Aga kas te tõesti midagi huvitavamat ei osanud välja mõelda? 

Ja palun, ühed castaner wedged ka veel, vasakul koopia, paremal originaal. Ok, koopial on konts vist natuke madalam.

"bottega veneta" a'la Ivo Nikkolo

Riideid... riietest täna pikemalt ei viitsi kirjutada, sest et kui ma seal käisin, siis ausaltöeldes ma ei keskendunud riietele väga. Sest et tegelt mul on 1000 suvekleiti ja ma ei peaks neid juurde hankima. No üht-teist oli, aga parem mitte lasta nendel mõtetel juurduda :D midagi niiii ägedat, mida mul juba ei oleks, nagu ei olnud.

Aga lubatud vetikavabad sushid ka. 

Sushiriis tuleb ära keeta (riisi keetmisest on varem juttu olnud). Seejärel tuleb ta maitsestada. Mul oli 1 klaasitäis riisi, keetmiseks siis 2 klaasitäit vett. 

Maitsestasin 2 teelusikatäie riisiäädika + 2 teelusikatäie seesamiõliga. Kuna suhkrut ei olnud, siis panin natukene leivasiirupit + soola. Takkajärgi mõeldes, oleks võinud maitseaineid umbes 2x rohkem panna. Aa, seesamiseemneid segasin ka selle riisi sisse. 

Riis tuleb ära jahutada, selleks seal kastruli vms nõu sees teda aeg-ajalt "ringi tõsta" - st ettevaaltikult, labidaga, mitte mölssides. 

Vetikalehe asemel on kurk. Kurk höövelda pikkadeks peenikesteks viiludeks nt kartulikoorija abil, viiludele puista soola peale ja lase 10kond minutit seista. Kusjuures, aasia inimesed kurgi ja tomati seemneosa ei söö miskipärast. Ehk siis, kurgist höövelda ära ühelt poolt ja teiselt poolt, kuni seemned suuresti vastu tulevad. 

Valmista tuunikalapläga. Mul oli 1 tuunikalakonserv (veega), selle kurnasin ära. Sisse panin natuke mõõdutundetult tavalist majoneesi ja natukene srirachaga majoneesi. Veel lõikasin sisse pool tillukest sibulat, hääästi peenikeseks. 

Edasi tuleb riisist vormida käte vahel väikesed pätsikesed-pallikesed-silindrikesed ja need siis kurgiviilu sisse keerata. Püsti pannes võib natuke patsutada ka, et riis ikka kogu kurgivõru ära täidaks. Ja siis peale paned seda tuunikalaplöga ja kõige peale soovi korral veel natuke seesamiseemneid. Njom.

Riis

1 klaas sushiriisi

2 klaasi vett

Riisi maitsestamiseks

2-4 tl riisiäädikat

2tl seesamiõli

soola

natuke midagi magusat (suhkur, siirup vms)

seesamiseemneid

Tuunikala

1 konserv nõrutatud tuunikala vees

majoneesi 

natuke midagi kretisemat - srirachaga majoneesi, srirachat, tabascot vms

pool sibulat häääästi peeneks hakituna

Pakkimiseks: 1 keskmine pikk kurk