Söö kammkarbid ära, siis näed, mis pilt taldrikupõhjast välja tuleb!

Kammkarpe ma ei olegi varem valmistanud. Aga kuna mul on nüüd sellised oivalised taldrikud, siis pidin need ikkagi kohe vääriliselt sisse õnnistama mitte vähema ega rohkema kui kammkarpidega.
Vaimusilmas ma nägin kammkarpide kõrval minispargleid, aga noh mida ei ole, seda ei ole. Isegi Kaubamajas käisin - seal ka ei olud. Ikka vilets koht, kus elada. Kusagil kindlasti kasvavad värsked, mahlakad minispargelid aastaringselt!

Kaste:
küüslauk
porru / sibul
fenkol
valge vein
Kohvikoor
soovi korral mõned koorega krevetid
Või praadimiseks
safran, sool maitsestamiseks

Porru, sibul, fenkol ja krevetid tuleb esmalt kergelt läbi praadida või sees. Siis lisada küüslauk ja veel kergelt lasta praaduda. Lisada valge vein, lasta keeda ca 5min. Seejärel lisada kohvikoor ning hautada, kuni kogu kaste on veidi redutseerunud. Võib kurnata/läbi sõela ajada, aga võib lihtsalt võtta ka kohe kastrulist ja panna taldrikule.

Kaunistuseks türgioakaunu, porgandiribasid, minisparglit, seeni vms, kergelt läbi praadida.

Kammkarbid, kui on külmutatud, tuleb panna ööpäev enne külmkappi sulama.
Kindlasti on oluline, et kammkarbid on kuivad, mitte vesised. Selleks panna nad (nii külmutatust sulatatud kui ka värsked) enne praadimist köögipaberi peale nõrguma.

Enne pannipeale panemist kergelt maitsestada soola-pipraga.
Praadida tuleb kõrgel temperatuuril, et ei hakkaks hauduma, vaid praeks täiega. Kummaltki poolt paar minutit. Üle küpsetada ei tohi, muidu läheb kummiseks nagu mereloomad ikka.
No vaadake kui ilusad nad on! 

Mida selga panna kui parema meelega üldse välja ei läheks?

Päris hea sinine trentškoot.. eee.. tolmumantel?
vihmamantel?
Samasugust aga hallikasrohelist oli ka
muide Veerenni esinduses

Niisiis nagu eelmises jutus mainisin, mul ei olnud üldse plaanis Baltikasse šoppama minna, aga juhtus nii. Läksin Roccasse hoopis muule missioonile ja koridori mööda kulgedes jäi silmanurgast silma, et "oh mingi uus pood on tekkinud". Peab mingi kikkääss pood olema, sest jube hea nägi välja. Hakkasin otsima, et oh mis asi nüüd siia eestisse jälle on tulnud, mingi uus fänssi pränd või. Ja ei jõudnud oma silmi uskuda, kui selgus, et tegu oli refaktooritud Montoni poega.
Pood jättis oma klaasseintega juba kaugelt efektse ja keskmisest veidi ... luksuslikuma? mulje. Noh, igatahes väga erinev varasematest Baltika poodidest ning suuremast osast ketipoodidest, mida meil siin saada on (HMid, saara, ... eee.. ööö.. mis meil veel on.. ok, isegi Karen Milleni pood on kaugelt vaadates üsna mittemidagiütlev tegelikult).

On õhku, oli ruumi, valgustus on ülihea, eksisteeris isegi väike istumisnurk, oli kasutatud mõnesid disainielemente, käekotikesed olid viisakalt rõivaesemete lähedusse paigutatud (mitte hunnikus kusagil seinal rippumas). Ja mis kõige olulisem - rõivad on tõeliselt hästi presenteeritud. Mitte sümmeetriliselt täisnurkadena müügisaali seintesse paigutatud stangedel sitsivatele riidepuudele tihedalt kõrvuti surutud, nii et osad esemed jäävad täiesti varju. Selleks peab ikkagi täiesti obsessed olema, et kõik need stanged läbi lapata. Isegi mina ei ole alati nii obsessed (ja ma olen ikka suhteliselt obsessed tavaliselt, kui asi puudutab kleite).

Selline väike puhkenurk

Päris classy. Seal on need hallikasbeežid kleidid ja trentškoot ka

Juba enne poodi sisse astumist jäi mul kohe mitu asja silma. Esiteks ilus hallikassinine trentškoot (või noh, tegelt on selle nimi vihmamantel). Ja see oli nii kavalalt hallkas-beežikas toonis kleitide juurde paigutatud, et oh imet - mulle tundus järsku täiesti realistlik osta VEEL ÜKS hallikasbeežikas tonaalsuses kleit*. Voh, 5+ näide kliendi ajuga manipuleerimisest, hästi tehtud!

Võimatu oli mitte märgata kohutavalt ilusat briljantrohelist mantlit, mis, on ülla ülla, oli üllatavalt villane (75% vill, 5% kašmiirvill)***. Vapustav värv. Pärast läksin internetipoodi vaatama, ja no ei leia seda!!!! Tuli välja, et internetipoes see thumbnail oli lihtsalt niiiiii kohutavalt ebaõnnestunud, et asi ei meenutanud üldse seda, mida ma poes nägin. Mida ma täheldanud olen, et Baltikal on üldse väga halvad pildid e-poes... Paljud väljamaa e-poed suudavad isegi suvalise kokkutraageldatud hõlsti niimoodi üles pildistada, et tekib tahtmine osta. Ma ei saa hästi aru, kuidas täiesti korralikest ja ilusatest rõivastest saab nii koledaid pilte teha?!??!?!? Äkki Baltika peaks palkama mõne fotograafi ja modelli, kes suvalistele laiatarbebrändidele nii kuradi isuäratavaid pilte teevad?

Vabandan kehva pildi pärast, aga vt see on veits gucci ju?!

Veel jäi silma täiesti vapustav villane (vist 80% villa - päris hea tulemus) tumesinine mantel, kaherealine ja puha. Mitte küll ülisoe voodrivahelise paksuse järgi otsustades, aga ma ei usu, et kusagilt tänapäeval soojemat mantlit saab. Igatahes, kellel on talvemantlit vaja, siis ma soovitan väga soojalt**.

Huvitav tähelepanek mantli ning veel mõne jaki juures olid värvilised triibulised, ma ei teagi, mis nad on.. mitte päris kantpaelad. Aga meenutas miskipärast Guccit. Ehkki Guccil on roheline-punane-roheline või sinine-punane-sinine, mille pärast on ka kohut käidud. Ei tea, kas selline copycattimine on ok? Minul muidugi ei ole midagi selle vastu, ainult tore, kui kellelgi, kellele Gucci mingit kvaliteediassotsiatsiooni tekitab, Monton ka seepärast huvi pakub. Ma ise Guccist eriti lugu ei pea, aga see värviline triibuline pael õigesti kasutatuna works wonders. Kasvõi nt prossina. Tegelt ma isegi ei tea, kas Gucci mitte ise pole copycat.

Nii, mis ma veel nägin... loomulikult nägin ühte šanelliliku olemisega bukleekleiti. Väga kena värvikombinatsioon (samast kangast ka päris kena jakk ja normaalse pikkusega pliiatsseelik). Vot selle kleidi puhul ma olin kindel, et selle ma ostan. Mul on selliseid sarnaseid mitmeid olnud, aga paraku see kangas (buklee, ehkki mõned nimetavad ka tviidiks, aga minu meelest tviid on nagu peenema koega ja tihedam) on lihstalt selline, et ta ei püsi väga kaua ilus. Aga no hooaja saab ikka ära kanda.****

Nägin loomulikult ka mitmeid asju, mis mulle ei meeldinud. No miks teha niiiiii lühikesed need osad kleidid? Kuidas ja kus neid kantakse? No ok, võib-olla kõik ei ole nii konservatiivsed, aga päris elegantseks seda küll pidada ei saa. Mis värk nende alt kitsenevate pükstega on praegu? Mitte ühtegi paari alt laienevaid pükse ma nagu ei näinud... Kõigile ei sobi alt kitsenevad püksid, et te teaksite, nt mulle. Ma outletist olin sunnitud ühed ostma, sest mul oli 0 paari mitte-suvepükse. Vähemalt olid odavad ja mugavad, aga oi kui koledad mu seljas :D Mis värk selle meestemoe ja sinisega on? Kõik meeste asjad olid SINISED. Miks? Ma ei tea tegelikult ühtegi meest, kes sinisest tohutus vaimustuses oleks. Ja tean väheseid, kellele silmatorkavalt sinine toon sobib. Aga ok, see uus pood avaldas hetkel piisavalt muljet, et ei hakka rohkem vinguma.

Šanellikleidi lähivaade,
aga ikkagi ei ole näha, kui ilus see kangas
TEGELIKULT on

Muidugi kui mul muu missioon pooleli oli, siis ma koheselt proovima-katsetama ei hakanud. Selle asemel läksin mingi järgmine päev hoopis Baltika Veerenni osakonda. Sest noh, seal on ju outlet ka, ja noh outletti tasub ikka vaadata, kui on kannatust kõiki neid stangesid lapata ja sealt seismajäänud pärle otsida (neid on). Näiteks on mul nüüd ajaloolise järjepidevuse huvides Montoni dressid (mul on 2000date algusest PTA dressid ka. Ma teen kunagi raudselt  moeajaloo näituse :D)

Loomulikult proovisin leida eelnevalt nimetatud huvipakkunud esemed ka Baltika Veerenni poe mitte-outlet-osakonnast. Need olid seal muide täiesti olemas, aga tolle koha uskumatult kehva esemete paigutuse tõttu oli neid raske leida. Eelnimetatud hallikasbeežikas kleit.. noh see ei torganud mitte kuidagi silma. Sest ta oli paigutatud teiste sama värvi esemete juurde. Bukleekleidid olid tihedalt teiste riiete vahele surutud, nagu ka üks huvitav midipikkuses sinakashall pigem suvine kleit (vt altpoolt pilti). No sealt nurgast keegi teda küll väga otsima ei lähe, ehkki kleiti võib üsna õnnestunuks pidada. Ma ise sellist pikkust ei kanna, sest ei sobi.
Aga no võrrelge ise: postituse alguses oli Montoni uus pood, all on Veerenni esindus. No kas sina leiaksid sealt taganurgast kõrgelt stangelt üles selle sinaka midikleidi? Või kui isuäratavad need bukleekleidid seal tihedalt nagu silgud pütis ikkagi mõjuvad? Kurb, aga head asja peab oskama ka hästi presenteerida.

Leia ülevalt paremast nurgast ilus sinine kleit

Kuivõrd need ostma kutsuvad?

Kokkuvõtvalt mõned soovitused nendele, kes tahavad endale teha ilusa poe, kuhu on võimatu mitte sisse astuda (ja tõenäoline väljuda uute kleitidega):
1. Esemed vajavad ruumi. Tihedalt täistopitud stangesid viitsivad vähesed lapata.
2. Seostub veidi eelmisega, aga oluline on esemeid demonstreerida ka mitte-lapikukspressitud-külgvaates (noh tavalisel stangel) vaid otse (Karen Milleni poes oli sellel esemel, mis risti ostjatele nähtavalt pilke püüdis, lausa mingi spesjal nimetus, mingi front piece vms). Või mannekeenide seljas.
3.  Esemete kombineerimine sobivas värvis teiste esemetega on win-win situatsioon. Hallikasbeež üksi ei tõmba pilku, küll aga sobiva sinisega koos. Boonusena ostetakse võib-olla ühe asja asemel 2.
4. Valgustus on oluline. Nt Veerenni esinduse pood on üsna hämar ning proovikabiinide valgustus pimestab (sama viga tegelikult suures osas proovikabiinidest, mida ma aja jooksul kasutanud olen).
5. Kui epoodi teete, siis leidke mõjuv modell ja hea fotograaf, et asjad piltidel näeksid välja sama head või veel paremad kui reaalsuses. Koledate piltidega asju ei osta keegi. 

Ok ma näen siin halb välja, aga mis teha

* Seda hallikasbeežikat kleiti ma ei ostnud. Sest et 1) ta mõjus ägedalt eelkõie nende siniste vihmamantlite taustal (presenteerimise kunst!) 2) mul on juba miljon tükki sellist värvi kleite 3) tal ei ole voodrit, ehkki teostus oli muidu korralik. Ei saa tegelt aru, miks ilma voodrita kleite tehakse :/ Ühekordseks kandmiseks vist...
** Ma ise seda hetkel ei ostnud, sest 1) mul on nii mantleid kui kasukaid 2) mulle tundub, et see mudel sobib pigem pikemale kasvule, sest mulle olid varrukad veits pikad mu oma meelest. Võib-olla ma muidugi oleks pidanud number väiksema suuruse võtma. Ehkki talvemantli puhul peab ikkagi arvestama, et sinna midagi alla ka mahuks juhul, kui -30 vms jõledus tuleb.
*** ka seda mantlit ma paraku ei ostnud, sest see on lühike ja mul ei ole lühikese mantliga lihtsalt mitte muffigi teha, sest mul peab tagumik soojas olema. Kogu aeg.
**** Lõpuks aga ikkagi ei ostnud, sest see ei istunud mulle. Absoluutselt. Oli vist jälle pikemale inimesele mõeldud, sest keskkoht oli kuidagi vales kohas. Või noh, midagi igatahes oli metsas.Vt kõrvalolevat pilti.


Lõpetuseks ma ikka jätkuvalt loodan, et Baltika tuleb oma kriisist välja, sest et kust ma muidu viisakaid riideid saan. Normaalse hinnaga. Ma ei lähe ju haajaemmi! Miks? Sest seal pole midagi, mis mulle meeldiks. Miks? Sest ma ei taha olla nagu kõik teised. Ei ole kunagi tahtnud. Väiksestpeale. Ja ma tahan, et ma peeglisse vaadates oleks rahul sellega, mida ma seal näen. Suvakad teksad ja teesärk ei ole midagi, mis mulle esteetilist naudingut pakuks. Ei saa aru, miks ma midagi suvalist endale selga peaks toppima. Plus võimalus mingi ilus asi selga panna on oluline motivaator, et hommikul voodist välja tulla ja end "üles kloppida". Ega mul pole midagi selle vastu, kui keegi teine kannab misiganes päritoluga misiganes esemeid. Igaüks kandku, jumala eest, seda mida heaks arvab. Aga mina tahan neid asju, mis MIND rõõmustavad.

Vürtsikad elamused (tom-something supp ja madrase karripulbriga lambapada)

Esimene september käes ja naeratus on hambus... (Beep Shop Boys, 1.september) aga mitte sellel aastal! Üle 30 aasta ma sel sügisel ei lähe kooli. Ei õppima, ei õpetama. Ma ei tea, mida ma hetkel tahaksin õppida. St miljonit asja ma peaksin õppima, aga ... nääh. Küll jääb ise külge, kui väga vaja on. Ja õpetamine on muidu tore, aga inimene ei ole ehitatud nii, et ta tagajärgedeta võiks aastateistkümneid ületunde teha. Nii et nüüd tuleb mõnda aega võlgu maksta. Miinus on arvestatav, aga ehk siiski mitte täielik pankrot.
Sügise üle ma ei rõõmusta üleliia sellegipoolest, sest mulle meeldib kevad. Ja suvi on ka ok. Head soojad ilmad, päike, valgus jne. Kõik, mida sügis ega talv ei ole. Avastasin ühe ootamatu võimaluse, kuidas sügist ... eee ... talutavamaks? teha - hankida ilusaid asju sügisgarderoobi. Huvitav, ma ei ole nii väga mõelnud, aga kui ma järjekordselt kurtsin, et "ou šit, suvi saab läbi ja mida fakki ma nüüd peale hakkan", siis mu ema ütles, et "ou mis sa muretsed, sul no ju  nii palju ilusaid sügise mantleid, mõtle, et sa saad nüüd neid kanda". Täitsa õigus kusjuures.

Selline pood siis, näeb hea välja

Sügisriiete šopping aga juhtus sellesmõttes ootamatult, et ma ei mõelnud üldse, et ma veel peaks kleite juurde ostma. Ega mul on miljoneid halle villaseid kleite ka garderoobis, ja kootud džempreid igas vikerkaarevärvis (vat de aktual fakk?). Tavaliselt olengi ma alati rõvedate ilmade saabudes need välja otsinud.Aga ma sattusin täiesti teise missiooni raames Roccasse ja noh ma pean selle loo praegu kohe ära rääkima. Jalutasin koridori mööda ja vaatasin, et oh mis uus pood siia on tekkinud. Ja silti vaadates selguse, et see on Monton! Such wow! Rocca esindus näeb küll ülimalt hea välja, minu lugupidamine, kes igane selle kujundas. Niimoodi tuleb teha esteetilist aga ka toimivat (st ostma meelitavat) šoppingukeskkonda. Miks? Järgmises postituses! Nii et mul tuli kohe tahtmine lausa sinna sisse minna. Seal oli mitmeid ilusaid asju. Muidugi oli ka paljut, mis mulle ei meedinud. Aga siiski. Aga sellest kõigest võib-olla mõnes järgmises postituses. Praegu ma tahtsin kirjutada söögist. Teine minu lemmik kleitide kõrval.


Ühesõnaga, kaka ilma juurde on vaja toidupoolist, mis seesmist soojust elus hoiaksid. Juhuse tahtel sai valmis kaks vürtsikat asja: tom kha supi moodi, aga mitte päris, supp, ja madrase karri.
Madrase karri pidi olema India karridest kõige tuntum. Mulle juhtus üks madrase karri pulber kätte, kui ühest saksa e-poest hoopis muud stuffi tellisin. Aga no miks mitte proovida, kui postikulu ei tõuse ja noh, pole ju mõtet piirduda ainult 1 asjaga, mis maksab umbes sama palju kui postikulu.
Niisiis minu madrase karri:
Vaja on
madrase karri pulbrit
natukene lambaliha
purustatud tomatikonservi (nt 400gr purk) või kui on, siis miks mitte hoopis mõned värsked tomatid
umbes 1 paprika
suur sibul
natuke ingverit, küüslauku, tšillit ehkki need väidetavalt on juba seal madrase karripulbri sees ka... No mina panin ikkagi. Küll ei ole küllale kunagi liiga teinud.
Koriandrit - mulle ei meeldi koriander, aga selle karri sisse ta sobib siiski hästi. Aga ei pea muidugi panema, kui geneetiliselt vastu  näidustatud on.
mõned porgandid
soovi korral puljongit, aga saab ka lihtsalt vett lisades hakkama

Koostisained enne mikserdamist

Valmistamine käib nii, et pisikesed lambatükid tuleb enne kergelt ära praadida ja kindlasse kohta hoiule panna. Siis tuleb ära praadida sibulad, paprikad, tšillid, ingverid, koriandrid, küüslaugud jm maitseasjad, mida otsustasid sisse panna.
Kui kõik on kenasti ära praadunud, siis lisada karripulber ja tomatikonserv.
Hautada madalal tulel näiteks 20 minutit, kuni kõik on hästi läbi haudunud.
Siis lasta natukene jahtuda ja purustada saumiksriga ära. Selle nipi ma leidsin kusagilt mingi retsepti juurest, ei mõelnud ise välja.
Edasi lisada juurde lambatükid ja seibideks lõigatud porgandid ja lasta vähemalt tund aega madalal tulel haududa. Või senikaua, kuni lambad ja porgandid on hästi pehmed.
Tegelikult porgand sinna karrisse ei käi, aga minu meelest porgand lambalihaga sobib.
Aga kes (lamba)liha ei taha, võib teha nt tofuga. Seda võiks enne tükeldada, kergelt praadida ja siis suhteliselt valmistamise lõpus, kui porgandid juba pehmed, sisse visata.
Mulle isiklikult lambaliha meeldib, sest see on piisavalt haruldane et vist massiliselt ei toodeta ja seega kvaliteet üsna okidoki. Erinevalt supermarketites lokkavast hormoonsaastlihalaadsestasjast. Võeh. Muidugi on erandeid, aga laiatarbeliha on üldiselt ... ****.

Kuna mul ei ole mingeid ägedaid pilte siia panna,
siis panen tühjast maitseainepakist

Supiga oli nii, et mingil hetkel meeltesegaduses olin ma ostnud Tom Kha supi maitseaine. Ma ei tea, mis mul viga oli. Meeltesegadus ilmselt. Et see halvaks ei läheks, siis tuli ära kasutada.
Nimelt Tom Kha supp käib tegelikult kookospiimaga, aga seda ma ei salli eriti. Selgus, et saab ilma ka täitsa okidoki supi.
Vaja on:
Tom kha maitseainet
mõnisada grammi kana (mittehaisvat varianti :D)
šampinjone
värsket tomatit mõni
paprikat, porrut, sellerit, loorberi maitseks (neid asju originaalretseptis pole, aga hei, miks mitte)

Supitegu käib nagu ikka: kõigepealt tuleb ära praadida paprikad, porrud, sellerid. Ka kanaliha tuleb kergelt ära praadida. Siis tuleb kõik need asjad kokku kallata potti, lisada piisavalt vett ja see maitseainesegu. Lasta keema. Siis lisada sektoriteks lõigatud šampinjonikübarad ja tomat, lasta veel natukene, võibolla 15 minutit keeda ja valmis ongi.
Mina natukene kahetsesin, et ma veel tšillit natuke lisaks panin. Sai üsna hot - tundub, et seal maitseaines on tšilli vms kange kraam juba esindatud.

Kui tundub liiga igav niimoodi, siis  võib nt riisinuudleid keeta ja neid sinna sisse panna.

Äkki ma peaks hakkama moetestijaks? see sobiks mulle kohutavalt hästi. Või äkki keegi pakub palgalise šoppaja positsiooni?

See laul on ikka räigelt hea. Juba siis oli hea, kui välja tuli kunagi ... 90ndate keskel äkki :D Aga mis värk selle saksakeele õpetajaga oli? Sellest vihjest ma pole kunagi aru saanud. Hullulehma tõbi oli muidugi tol suvel teemaks... aga ... ??

Püreesupp

Nägin hiljuti unes, et mu saumikser oli katki läinud ja see asjaolu tekitas minus ülimat nördimust. Tegelikult ma just hiljuti ostsin uue ägeda saumiksri, sest vana füüsiliselt lagunes ära - nupp, mida pidi vajutama, lihtsalt lagunes tükkideks. Habrastus ära. Ega see oli mul ka üksjagu aega juba olnud - mingi umbes 11€ne selverist saadud plastmass-asi. Uuega muidugi esimese asjana lõikasin - arvake ära, mida? - näppu muidugi! See oli terav erinevalt eelmisest. 
Püreesupp on suurepärane leiutis. Lihtne teha, ideaalne asi, mida pajatäis valmis teha ja siis õhtul pärast tööpäeva ei pea muretsema, mida süüa. Samuti hea kerge ja ei koorma üleliia ühe "teatud lõunarestorani" toitude pikaajalisest tarbimisest rikutud torustikku.
Esimesel korral kunagi püreesuppi tehes ma sain muidugi kohutava kogemuse osaliseks. Nimelt olin otsutanud ilma retsepte uurimata teha püreesuppi ainult bataadist. Ei olnud hea idee. Hämmastav, kuidas ma ainult mõned tühised aastad tagasi nii kuupealt kukkunud olin? Ikka mitmeid asju tuleb sinna sisse panna, et mingit põneavat maitset ikka oleks.

Püreesuppide retsepte on kahtlemata lugematul hulgal, aga siin üks kollane ja vürtsikas.

Paprika-bataadi-läätse püreesupp

Sääraste kogustega tuleb suppi umbes kolmeliitrise kastruli täis
1 paprika
pool suuremat või 1 terve väiksem bataat
kirsstomateid ca 10 tk
mõned porgandid ja/või pastinaagid
10cm jupp porrut
paar küünt küüslauku
fenkolit maitse järgi
tšillikaun maitse järgi
ingverit paar tükki (mina korjan need küll välja enne püreestamist)
Kiirkeeduläätsi pool klaasi
Võid praadimiseks
klaas valget veini on soovitav, aga ei pea
soovi korral mingit puljongit ~1.5l, aga hädasti ei ole vaja
soola ja pipart maitse järgi

Neil kiirkeeduläätstel on boonusena
ka täiesti toimiv taassulgemissüstem

Prae võis kergelt läbi ribastatud porru, tomatid, porgandid/pastinaagid, paprika, küüslauk, fenkol, tšilli. Lisa vein, lase alkohol välja keeda.

Bataat lõika kuubikuteks ja pista otse potti vee või puljongi sisse keema. Kui muud asjad on praetud, siis lisa need ka kastrulisse.
Lase mingi 15 minutit keskmisel tulel keeda, siis lisa kiirkeeduläätsed ja edasi läheb veel umbes 10-15 minutit, kuni kõik asjad on pehmed.
Edasi lase veidi jahtuda ja püreesta ära. Valmis.
Võib serveerida nt röstitud seemnetega (minul seedermänni- ja päevalilleseemned).

Bataadi asemel muidugi sobib kartul ka. Või siis kõrvits. Aga bataat on kahtlemata huvitavam kui kartul, ja kõrvits mulle lihtsalt ei maitse.Võib ka nuikapsast proovida (mul veel proovimata). Kaalikas ei oleks ka paha.

Mina püreesupi sisse kunagi mingit kookospiima, paksendajat, koort vms vms vms ei pane. Kui piisavalt suur kogus igasugu köögivilju, sh maitseköögivilju nagu porru, küüslauk, fenkol, pastinaak jt on, siis milleks? Maitset on niigi küllaga.

Valmis

Peedirisoto

Kunagi varem ma panin juba kirja tavalise risoto retsepti. Aga üldsuse nõudmisel katsetasin siis ka peedirisotot, mis on mu paljude kolleegide suur lemmik. Rukola oma teatavasti on hea, ja väidetavalt davintsi oma olevat veel parem. Ma ei tea ise kommentaarida, ma seda viimast ei ole proovinud. Aga Rukola oma on küll päris hea. Hoolimata sellest, et ma tegelikult ei ole üldse eriline peedifänn.

Risoto tegemises pole midagi keerulist ka juhul, kui see on peedirisoto.
Siiski mõned tähelepanekud:
1. Peet peab olema korralik. Võib kasutada ilusat valmiskeedetud peeti poeletilt. Aga võib võtta ka toore peedi ja siis seda ahjus enne röstida. See käib nii, et lõikad peedi  vast sentimeetripaksusteks viiludeks, loksutad kausis kergelt õli-soola-pipraga läbi, paned ühes kihis ahjuplaadile.Küpsetad seal 200 kraadi juures mingi tund, poolteist... jälgid, et läheksid kenasti pehmeks aga ära ei kõrbeks. Räägitakse, et röstimine intensiivistab maitset.
2. Mina eelistan peedi ära riivida, aga noh see on vist maitseasi, et kas riivitud või kuubikud.
3. Vein on risoto oluline koostisosa. Peedirisoto jaoks tasub valida tugevam, magusam valge vein. Nt gewürtztraminer, mõni intensiivsem pinot grigio.Võib katsetada ka põltsamaa kuldsega. Eriti julged võivad proovida valge veini asemel punase veiniga, aga ma pakun, et õigem oleks sel juhul teha nii, et punane vein enne riisi peale panemist küüslaugu, porru, muude ürtidega läbi kuumutada (valge pannakse otse riisi peale). Ma punasega ei ole ise proovinud, aga mulle tundub, et kui otse riisi peale panna, siis see võib ikkagi mõru jääda. Parem teda enne veidi töödelda.
4. Lisanditeks on kõige tavapärasemalt kitsejuust. Aga kuna paljud seda üldse ei salli, siis võib ka ju sinihallitusjuustu kasutada. Või soolalohet. Või kõiki. Aga ei pea.

Niisiis vaja on (2 näljase jaoks):
umbes 200ml riisi
umbes 500 ml puljongit (aedvilja, looma, kana... suurt vahet ei ole)
detsimeeter porrut (võid ka sibulat kasutada, aga mulle meeldib risoto sees porru)
mõni küüs küüslauku
paar väiksemat kvaliteetset peeti (keedetud või röstitud, ja seejärel riivitud või tükeldatud)
lisandiks kitsejuustu, sinihallitusjuustu ja/või soolalohet/forelli
150--200 ml valget veini
Viil head võid

Võtad siis need küüslaugud ja porrud. Viilutad ära ja praed heas haudekastrulis kergelt läbi selles võikillus (paar minutit).
 Viskad sinnasamma peale riisi (mina riisi ikkagi pesen enne kasutamist - vist maitseasi), segad läbi, kuumutad kah paar minutit.
Siis paned sinna peale selle veini, mis sa hoolikalt välja oled valinud.
Lased veinil seal olla kuni alkohol välja aurab, mingi 7 minutit näiteks.
Siis hakkad järjest sooja puljongit lisama, kulbihaaval, oodates, kuni riis on sele ära absorbeerinud, nagu risoto puhul ikka.
Peet tuleb mängu siis, kui umbes pool puljongit on läinud. Või veidi hiljem, kui eelistad heleroosat risotot. Aga mulle meeldib, kui see peet saab seal veidi ikka küpseda ka sees.
Lisad kulbihaaval puljongit kuni see otsas. Kui puljong saab otsa enne aga tundub, et risoto on veel veidi liiga sõmer, võib lisada ka kuuma vett.

 Ja siis mingihetk ongi valmis. Nüüd võib lisada juustu(d). Või mitte lisada. Maitseasi :D Ilma juustuta on ka hea, ausõna.

Nooo, lllllohhee, kollmeeeee peaaagaaaaa, ma sulle ... *

Nagu teada, siis ma võitlen pidevalt lohedega. Kui mõne kätte saan, siis söön ta ära. Seekordne *pealkiri on laenatud Eriti Kurva Muusika Ansamblilt, Tsaardass on laulu nimi. Haua plaadi lugudest. Sellesmõttes kahju, et seda lugu juutuubis pole, sest nii ma ei saa seda siia panna. Ok, üks teine koht on ka (u 40. minuti peal), aga ma ei saagi aru, kas ma tohin selle lingi siia panna või ei. Seda lauset tuleb öelda erilise intonatsiooniga. Ma tahaks ka veits niimoodi jutustada-laulda osata nagu Kuntu.

OK, lohede söömisest unistada on hea, aga tegelikult söön ma hoopis kala. Ega sellesmõttes suurt vahet ei ole, tee kalal uimed veidi suuremaks, et lennata saaks, ja kalasilmadesse veits sädet ja valmis.  Forelli söön parema meelega kui lohet (st lõhet), aga laias laastus saab neist samu asju teha. Seega kumb paraku kätte juhtub ja värske tundub.  Kole hirmsat kraami ikka aeg-ajalt üritatakse kaubakeskustes inimestele värske kala pähe pähe määrida. Pähh.

mee-sinepi lohe, väiksemad ja suuremad krevetid

Dokumenteerin siin ära kolm marinaadi, millega lohet töödelda enne söömist, et ma ise ka ära ei unustaks. Häbiväärne, ühte neist proovisin alles jaanipäeva ajal, tundus hea, ja juba oli meelest ära läinud.

Mee-sinepi lohe 

See marinaad on hea küpsetamiseks ja grillimiseks.
Mett
Sinepit
Sidrunimahla
Soolaseks soola või sojakastet
Lisamaitseks vastavalt soovile sibulat, hakitud ingverit, küüslauku, tšillit, pipart

Mesi, sidrunimahl, sinep tuleb kokku segada, et moodustuks keskmiselt püdel mass. Täpseid koguseid soovitan panna tunde järgi, mitte ühtegi liiga palju :D eino tõesti, ma ei oska öelda, palju ma panen neid. Tunde järgi. Midagi ei saa täiesti pekki minna. Kui just täiesti üle ei soola.

Näidispildil mu lohekesed grillvardas koos paprikate ja šampinjonidega. Šampinjonid tulevad grillides müstiliselt head :O Ma ainult grillitud asju söökski, aga noh, rõdul ei grilli muffigi.

unistuste vaagen (paksoi lehe ärakõrbemine on ok)

Ausõna, kui ma hakkasin ise kala soolama ja marineerima, siis ma ei vaadanudki üüüldse enam poes letis müüdava soola/graavikala poole. Mis üldjuhul on väga laisalt viilutatud - hei, teil pole korralikku fileerimisnuga seal või?! Või olete lihtsalt laisad, et kalaviilud sentimeetripaksused on?!, rääkimata vaakumpakendatud soolalohest. Mul on väga hea fileerimisnuga ka, ja mulle üldse meeldivad head noad, võib öelda, ma olen neist sõltuvuses :D Selle õige fileerimisnoaga muide lihtsalt ei saa laisku, pakse viile lõigata, uskuge mind. Hea tööriist on hea.

Järgmised kaks marinaadi on pigem lohede toorelt tarvitamiseks. Selliseks kergeks kiireks marineerimiseks. Einoh keegi ei keela veidi suuremat tükki ka niimoodi marineerida, ja siis praadida või grillida. Aga miks küpsetada, kui võib värskelt süüa. 

Aasia-marinaad virgalt viilutatud lohede jaoks

Ehk õhukesed viilud nagu viilutatud soola/graavikala.
sojakaste
sidrunimahl
maitseks vastavalt soovile ja saadavusele peenelt hakitud küüslauk, ingver, seesamiseemned, tilk seesamiõli ... midagi tuleb kindlasti sojakastmele ja sidrunimahlale lisada.

Äkisemarinaad

Sobib nii virkadele viiludele kui ka mõnusatele lohetäringutele (st kuubikutele)
Sinep
sidrunimahl
sool, pipar
maitseks vastavalt soovile hakitud küüslauku, sibulat
Selles marinaadis vähem lisandeid = rohkem. 

kauss

Kuidas ma toorest kala söön?
Vahepeal panen ma seda leiva/saia peale. Vahepeal panen tseesari salati peale. Vahepeal panen riisikausi peale.
Riisi keedan nagu riisi ikka keedetakse, peale panen mingit lohet ja muud, mida parasjagu on, aga üldiselt saab sinna panna igaugu põnevaid asju
rohelist salatit (beebispinat, jääsalat, lehtsalat ... ),
kirsstomateid,
marineeritud ingverit,
idusid,
avokaadot,
edamame ubasid,
merevetikasalatit,
maisi,
granaatõuna,
soolakurki, mida ma õppisin just hiljuti tegema, peaks selle retsepti ka kirja panema, enne kui ära ununeb...

Kui katsumus saab lõpuks läbi

Kogu see filosoofia hakkas pihta ühest loost, mille ma enda suureks üllatuseks jälle alles hiljuti avastasin. Niii kohutavalt palju häid lugusid on tehtud kunagi ammu, ja mõnevõrra rõõmustav, et ma neid takkajärgi avastan. Kurb oleks, kui kõik hea muusika oleks mul juba ära avastatud, sest ega praegu midagi head nagu  juurde ei tule... v.a mõnede üksikute eranditega.

Igatahes, Genesise 1973.aasta albumil Selling England by the Pound on instrumentaalne lugu After the Ordeal. Originaalvariant on, tõsi, natuke mage, lühike ja mittekõrvatorkav. Räägitakse, et see laul oleks peaaegu albumilt välja jäänud (üks teine jäigi välja, aga sai hiljem ka täiesti oivalise vormi. Iga asi omal õigel ajal). Ma väga isegi ei imesta. Midagi on tolle seadega pahasti, ainult üks kitarr + see lugu nagu ei arene, ei kulmineeru, ja siis äkki on juba otsas.

Aga juutuub annab soovitusi ja mõnikord ma klikin ka nende peal. Seekord tasus ära - sest see kontserversioon on ülihea. See on juba omamoodi üllatav, sest tavaliselt kontsertversioonid ... jah. Ei ole nii viimistletud kui albumi peal pesitsevad stuudioversioonid. On veidi ülenurga. Mulle ei meeldi ülenurga. Aga noh, see on Steve Hackett. Ka tema live on WOW. Ja see on Roine Stolt, kes ka kitarri mängib, lugupidamine. Neid kuulates mul tekib korraks tunne, et võiks ka (elektri)kitarri mängima õppida. Või et ma oleks siiski võinud ka oboed õppida kunagi, et ma saaks siis vähemalt teoreetiliselt Steve Hacketti pändis mängida. :D 

Eriti meeldib mulle selle versiooni juures, et stuudioversioonis taustal siristav flööt on asendatud oboega. Toimib jube hästi, sest flööt on, noh, selline õrnakene ja kergekene. Oboe mahlakus, jaa, jaa. Sobiv kompanjon kitarridele, täiesti võrdväärne. Mis imesid hea seade võib teha! Pillid nagu vestleks.

Kindlasti kõigil on olnud mingeid pingutust nõudvaid pikemaid-lühemaid perioode. Katsumuseks võib kvalifitseeruda eksam, lõputöö valmistamine ja/või kaitsmine, mõni keeruline koosolek, üritus, projekt, järjekordne arstilkäik vms, kellele mis. Katsumust iseloomustab see, et enne seda on mõtted kogunenud katsumuse ja tema kulminatsiooni ümber. Ja see ei ole miski, mida keegi ootaks. Aga see tuleb läbi elada. Läbiv mõte on: "oleks see juba läbi". Muud selle mõtte kõrvale ei mahu. Mõnest katsumusest saab rikkamaks, mõnest mitte. Aga siis see saab ükskord läbi. Sellest hetkest pillid jutustavadki, midagi niimoodi, ehkki sellel lool ei ole sõnu üldse vaja, see on niigi räigelt hea. 

Taevasse tõuseks

kaugele maast

oma südamesoove

jälle kuulata saan

läbi on see

viib edasi tee

kuhu, ei tea,

kus pooleli jäin

(sama asi algusest veelükskord) 

Rohkem ei saa

ja ei pea ka

pingutama

tõuseks lendu kui saaks

teha kõike võiks taas

(kui vaid meenuks mul, mida)

Toime kõigega saaks

(aga enne puhkaks ja mängiks veidi)

teeks midagi toredat

(ei käiks mööda nööri)

Läheb lõpuks ju meelest see vaev

kas ma rikkamaks sain, hoopis vaesemaks jäin?

näitab aeg!

ja ma aru ei saa, eks näis,

ma ei tea -

et kas ma lendan?
langen?
ekslen
endas?

Toob uued suunad kätte homne päev,
kuid täna praegust hetke vaid näen.
...
las ma lendan,
las ma lendan,
kuni saan

....

tähetolmuks saab see aeg
ja tuleb kevad, tuleb päev, mil andeks ma palun enda käest
minevik on talv
kui uues valguses kõike näen

kuid seni las jääb
las ma lendan 

las ma lendan 

las ma lendan nagu saan

teha kõike võiks taas
kõndida kuitahes kaugele
näha kõike, mis saab
uni ei jõua mu laugele
(kunagi teen võib-olla veel mõne salmi juurde :D) 

Tervitustega mu selleaastastele lõpetajatele. Lõputöö võib ka olla täiesti omamoodi katsumus. Mina juba tean. Kellele kuidas. Oli see kerge või raske, nüüd on see läbi ja seda ei pea kunagi uuesti ette võtma (kui just ise ei taha).

Järelmärkus: Lühiajaline, mõistlik, inimesele ja olukorrale vastav katsumus on ok. See tekitab hakkamasaamise tunde, positiivse tagasiside iseendale. Kui katsumust on liiga palju, tekivad ebaterved, liialdavad puhkamise ja mängimise kombed, sest kõik süsteemid, sh inemine, püüdlevad alati tasakaalu poole. Eriti problemaatiliseks muutub asi siis, kui mingil põhjusel saab igast päevast katsumus. Siis seda oivalist kergendushetke (millest pillid vestlevad) ei teki, õigemini seda ei oska uue katsumuse ootuses märgata. Sest et kogu aeg on midagi, mis tuleb ära võita. Ühe pea lööd maha, üksteist kasvab asemele. Sest katsumus nullib kõik muu ära. Paradoksaalsel kombel viib see meelega või kogemata ressursside 200% täistoppimine lõpuks tühja hingeni, mis on tegelikult sedavõrd täis, et sinna ei mahu enam midagi. Ära mine sinna.

Random pilt minust lohesid peatustamas