Koroonika vol2

Noms noms

Mõtlesin, et panen paar mõtet nendest erakordsetest aegadest ikka kirja, kunagi pärastpoole võib-olla hea lugeda. Isolatsioon on nüüd kestnud veidi üle 2 nädala. Mina tunnen kodukontoris ennast jätkuvalt hästi. Nagu ma Koroonika vol1-s mainisin, kodukontor sobib mulle. Tõenoliselt  ma olen ikkagi piisavalt sügavalt intro. Eriti õnnelik olen ma selle üle, et pole pidevat muretsemist, kust ja mida täna süüa saab. Suurem osa inimesi võib-olla ei saa aru, milles mu probleem on. Aga ma olen varasemalt piisavalt palju aastaid ilma lõunat söömata töötanud (how stupid can one be?!) ja siis veel mõni aeg lõunati puhast tervistkahjustavat saasta tarbinud, nii et ma tean täpselt, kuhu minu latt tõusnud on. Elu on liiga lühike, et lõunat vahele jätta või üldse saasta süüa. Kodus on meelepärane toit käeulatuses ja lõuna saab ikkagi pmtselt iga hetk teha kui vaja. Isegi makroone on. Samuti meeldib mulle, et pole seda idiootset erinevate asukohtade vahel ringisõitmist, mida muidu rohkem kui mulle meeldiks, ette tuli. Sest kõik koosolekud toimuvad onlines. Väga mugav. Kui vaid screensharing kypes alati töötaks. Üks tuttav avaldas arvamust, et võib-olla töötamine selle kriisi pärast muutub, et (osad) inimesed saavad aru, et saab ka teistmoodi täiesti edukalt töötada. Mine tea.

Robotid ootavad töökäske

Varudega on hästi, nn "kriisivarude" kallale ei olegi nagu jõudnud, st purgisupid ja kuivtoidud on alles. Külmkambrist külmutatud juurvilju olen tarbinud, lisaks hankinud kala ja selle erinevatel viisidel nahka pannud. Ühe korra andsin kiusatusele järele ja tellisin robotiga india toitu! Tahtsin robotiga selverist kah tellida, aga ei õnnestunud, sest teknikal issjus. Boltiga saaks teoreetiliselt kah selverist tellida, aga 12€ kohaletoimetamise eest mu mülkasse?! no andke andeks! Söön ennem oma konservid ära. Tegelikult korra nädalas olen ka poes käinud, ikka jätkuvalt laupäeva hommikul (nagu mittekoroonaaegadelgi juba pikka aega), ära tuues kogu nädala toiduvaru vastavalt ostunimekirjale. Seekordne (st 28.märtsi) Prismaskäik oli erakordselt ebameeldiv. Tavaliselt ma prismas ei käi ja tõenäoliselt ei lähe ka enam. Mõtlesin, et noh olen eeskujulik ja käin hommikul pool 8 poes ära, et kes seal ikka nii vara hängib. Kõik on veel reedesest peost koomas. Prisma on ööpäev läbi lahti ja seal on automaatkassad. Või noh - nii ma arvasin. Automaatkassad ei töötanud. Üks kõrge usaldusväärsusega inimene ütles, et "prisma kassasüsteemi on teinud mingi pekkaniska" ja "prisma kassasüsteem on marutõbine kährik". Tavakassasid oli lahti täpselt 1!!! ja muidugi oli mingi tädi ostukäru kuhjaga täis laadinud ja kassajärjekord oli 15min pikk. Nagu wtf, tõesti!? Ma võitlesin sooviga see korv sinnapaika jätta ja selverisse minna, aga .. ma ei viitsinud ja krevette kusagile vedelema jätta ei raatsinud. Võib-olla ma ikka ei saanud sealt koroonat?!
Muidugi see, et ma head sööki söön ja kodukontoris end hästi tunnen, ei tähenda, et ma oleks ülevoolavalt õnnelik. Ei, ma olen lihtsalt asjade käigu juures mõnede asjadega (isegi veidi üllatavalt) rahul. Ja söön häid asju. Telekas targad inimesed ütlesid ka, et iga inimene mõtleb endale sobiliku kriisi haldamise strateegia välja! Ju siis söök on minu oma!
See kõik ei tähenda, et mul ei oleks kasvavat muret jobude suhtes, kes hängivad avalikes kohtades edasi nagu poleks midagi juhtunud, ja nende suhtes, kes polegi otseselt jobud, aga lihtsalt ei taipa, et praegu tuleb igal viisil vähendada kõiki vähegi võimalikke kontakte. Sest et mida kauem see jama kestab, seda sügavamalt pekki kõik ümberringi (st majandus ja tsivilisatsiooni toimimine) läheb.
Ja ma ei saa aru inimestest, kes ütlevad, et on igav. Minul on päevad esiteks täidetud otsast otsani tööga. Võibolla on töö läinud veidi ebaefektiivsemaks, suhtlust nõudvad asjad võtavad veits rohkem aega, aga samas see tähendab vähemalt hetkel veidi talutavamat töötempot, mille eest ma olen isegi tänulik. Isegi koristada olen vähe jõudnud ja aknadki on pesemata. Köögi tööpinna suutsin siiski ära õlitada. Muus osas suutsin aga alustada mütsi kudumist, mida ma arvan, et ma esiteks ei oska ja teiseks ei jõua ka, sest selleks ajaks, kui tudengid lõpevad, on kevad käes. Aga näe - talv tuli tagasi. Esialgu vaatasin internetist mustreid ja tundsin, et ma ei suuda neist aru saada. Sest esiteks ma ei oska palmikuskeeme lugeda, sest ma pole palmikutega asja kunagi kudunud (v.a sügavas lapsepõlves, kus ma tegin lihtsalt ühe väga väikese proovitöö puhtast uudishimust, et no kuidas ikkagi see palmiku keeramine käib). Teiseks, ma ei suuda lugeda/aru saada sõnadega lahti kirjutatud kudumis/heegeldamisjuhiseid. Ja kolmandaks ei olnud internetis sobiliku kaalu ja jämedusega lõnga jaoks sobivat mustrit, nii et mõtlesin mustri siiski ise välja. Great success! Müts valmis veel ei ole, aga äkki saab, enne kui talv otsa saab.

Mida selga panna, kui välja ei peagi minema? Koroonika(TM) vol 1

Ivo Nikkolo + Monton #kodukontor #supportlocal

Mõni aeg tagasi tegin moehalapostituse põhimõtteliselt sellel teemal, et kust saada riideid, mis motiveeriksid end selga panema, kaunistaksid inemist ja motiveeriksid seega seda inemist kodust väljuma. Mulle kohutavat meeldivad ilusad kleidid, mantlid ja stuff, mis teha.

Nüüd jõudis kroonviirus meie maile ka, seega juba 13. märtsist alates olen tegutsenud kodukontoris ja seoses sellega tekkis idee kirja panna kodukontori- ja kroonviirusekogemused siiamaani. Pärast kunagi hea lugeda.
Ütlen kohe ära, et kodukontori vastu ei ole mul midagi kunagi olnud. Ma olen seda aeg-ajalt ka nädala-paari kaupa varem praktiseerinud, kui isegi ilus kleit ei suuda enam motiveerida end välja vedama vms. Distsipliinist mul puudust pole!

Kroonviirusliku kodukontori puhul panin aga tähele, et teatavad keskendumisraskused siiski tekkisid. Aga see oli pigem ärevus, et kuidas the fuck kõik üldse olema saab, kas tiimiliikmed saavad hakkama, kas keegi oluline haigeks ei jää ja üleüldse majandus kokku ei kuku ja kõik veel viiel miljonil moel pekki ei lähe.

Vähemalt tiimiliikmete kohta võib öelda, et kodukontor ei ole elu oluliselt ebamugavamaks või ebaefektiivsemaks muutnud. Oi mul on ikka vedanud selle tiimiga. Ei taha ära sõnuda, ptyiptyiptyi.

 Varude kogumise kohta mainin ära, et ma olen niikuinii harjunud umbes kord nädalas toidupoes käima ja valmistama umbes nädalajagu toitu ette. Samuti on alati külmkambris midagi juhuks, kui vot ei viitsigi poodi minna. Teades, et kroonviirus saabub varem või hiljem, tõin juba märtsi alguses veel lisaks külmutatud juurvilju ja mõned purgisupid (viimaseid ma tavaliselt ei söö, aga noh igaks juhuks). Nii et ostupaanika läks ka minust mööda, selleks ajaks, kui see vallandus, istusin mina juba oma urus ja tšillisin. Kusagil oli väga nunnu joonisklipp ekstraverdist, kes oli kodukontorist räiges stressis, ja introverdist, kes oli tekkinud olukorraga (st sotsiaalse tagasitõmbumisega) võrdlemisi rahul.
Aga nagu lubatud, moest. Kas see on kah oluline, mida kodukontoris kanda? Minu lemmik kodune riideese on talveperioodil  kahtlemata pehme hommikumantel ja suveperioodil misiganes riie, mida on võimalikult vähe. Aga kodukontoris hommikumantlis päris hea istuda ei ole, sest kui nt videokõne on, siis ei näe presentable välja. Reaalselt mul on üks koosolek juba videoga olnud ka! Mõned räägivad ka, et psühholoogiliselt on oluline teha vahe vahele töötamisele ja muule, tulla pidžaamast ja voodist välja, kui töötama hakkad. Seda ma ei oska kinnitada ega ümber lükata.

Tavaline pusa ja sametpüksid (minu teine tüüpiline variant, mida talvel kodus koanda) kah kodukontorisse vist väga ei sobi, liiga casual äkki? Noh selge, siis tuleb selga panna hiljuti šopatud Ivo Nikkolo püksid ja Montoni sametpluus! Minge ka https://www.andmorefashion.com/ ja toetage kohalikku! Näiteks siin postituses figureerivat kleiti võib-olla on veel saada! Ja ühte teist pehmet kodukleiti ka. Ma hoolimata meeldivusest endale seda ei ostnud (sest mul on niigi juba 100000 kleiti) nii et duplikaatse kleidi konflikti potentsiaal ei ole!
Viimasel ajal on Monton oma rõivastele pannud külge sildid, mis kehatüübile üks või teine asi sobib. Tore!

Aga tõsiselt, mulle see sametpluus jättis kohe väga sügava mulje, aga ma ei ole kindel, äkki see on juba välja müüdud. Neid roosakaid pükse ei ole võimalik saada, sest need olid oletatavasti näidiseksemplar ja saadud on nad Moetänavast. Kindel põhjus, miks Moetänavat külastada, kui jälle välja minna võib! Sealt saab cool'e ainueksemplare! Ükskord sain isegi nii suurepärase mantli, et mul oli lausa värvilt sobiv kübar selle jaoks olemas!

Tundub väga mugav

Teine komplekt, mida ma võibolla kaaluksin osta, on hall pehme tšilliülikond. Olgugi et polüakrüülnitriilkiust, ja ma tegelt ei tea, kui mõnus see seljas on. Topiliseks läheb kohe niikuinii, sest akrüül, aga noh nii nunnu on ju. Lihtsalt ma ei saa seda osta, sest epoes pluusi enam pole ja pärispoodidesse ma kohe kindlasti praegu ei lähe.

Aga muidu on mul koduriietuse osas grandioossed plaanid - õmmelda ökumustrilisest peenflanellist tudupüksid ja võibolla veel midagi. Mitte et mul lõiget oleks. Ja seejärel õmmelda võib-olla ka mõned siidist püksid. Aga no näis. Seniks üks ilus orhideepilt, mis sest, et vanemast ajast. Sel talvel orhideed miskipärast eriti palju õitseda ei tahtnud. Ok, õitsesid, aga mitte eriti rikkalikult. Ei kujutagi ette, mis see põhjus võis olla...

Siis oli veel sügis

Kas pole ideaalne paar selle kübaraga

Irish heartbeat

Guinness brings the oyster out of their shells
Arvatavasti parim auster, mida ma söönud olen
(siiani)

Ei-tea-kust tekkis mul järsku kole, täiesti ebaratsionaalne igatsus Dublini järele. Kuigi seal on praegu isegi veidi soojem kui siin (mingi 11 kraadi umbes päeval meie umbes 5 vastu), siis hetkel ei ole väga mõtet emotsioonile järele anda ja sinna kohale minna. Niisiis kuulasin Irish Heartbeati, lugesin Minu Dublini raamatut (mis mulle tegelt väga ei meeldi - ei suuda selle kirjutajaga samastuda) ja valmistasin erinevaid Guinnessi sisaldavaid toite katsetuseks. PS! Ma õlut üüüldse ei joo, sh Guinnessi. Aga toidud tulid kõik üllatavalt head. Toidutegemine pidi muide teraapilise mõjuga tegevus olema, kusagil oli just artikkel. Tõttöelda on toidutegemine ka ainuke asi, mida ma hetkel aeg-ajalt tõesti ka viitsin teha (as opposed to olen sunnitud tegema). WinWinWinWin situation - teraapia eest, kõht saab ka täis ja raha jääb rohkem alles (st saab tööle kaasa võtta ja samuti ei ole vaja lisastressata et kust krt täna lõunasöök hankida).
Retseptid olid mul  juba ammu olemas, aga ei tulnud meelde neid proovida. Kirja panen kõik nii, nagu nad mul Guinnessi vabriku muusjumi paberkaardikestesl on, aga 100% ma neid nii ei valmistanud. Allpool täpsemalt, miks.

Guinnessi leib (1 kopsakas leivavormi-päts)

 600gr täisterajahu
150gr tavalist jahu (mida iganes see tähendab)
75gr kaerahelbeid
2.5tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
2.5 supilusikatäit pruuni suhkrut (minu meelest on see natuke liiast)
40gr võid
480ml piima
200ml melassi (mina kasutasin tumedat suhkrusiirupit ja oluliselt vähem)
pool pinti ehk ~240 ml guinnessi

NB! mina nisujahu puudumisel panin pooleks täistera nisujahu ja odrajahu ja tuli ka väga hea. Odrajahu sobib väga hästi! Kaerahelbeid ei pannud üldse, sest neid mul ei olnud. Suhkrut lisaks ei pannud, melassi asemel panin tumedat suhkrusiirupit (aga võiks veel veits vähem panna), võid ei pannud, aga piima asemel oli selle eest kohvikoor.

Küpsetada ahjus umbes 45 minutit 170 kraadi juures võiga hästi kokkumääritud leivavormis.
Kommentaariks saab öelda, et see "leib" on ko-hu-ta-valt hea. Eriti soojalt, eriti võiga. Tegin umbes pool kogust, sest mul ei olnud piisavalt palju kuivaineid, ja sõin selle umbes täpselt kohe ära.

Guinnessi veisehautis

200ml guinnessi (ma ei kujuta ette, kas erinevatel variantidel mingit vahet ka on, ilmselt on, aga ma võtsin esimese, mis silma hakkas, mingi classic. Tundus ohutu(m) :D)
400 grammi tükeldatud veiseliha
sibul
porgand
pastinaak
puljongit (retseptis 1 liiter - niii palju?! :O mina panin vast klaasitäie)
maitsestamiseks tüümiani, rosmariini, loorberilehte (viimane on minu leiutis)
Mulle tundub, et ma lisasin omast initsiatiivist mõned kirsstomatid ka, sest miks mitte.
Serveerida sobib nt kartulipudruga (nad ise soovitavad).

In progress

Valmistamine käib nii, et prae pannil veised kergelt läbi, lisa köögiviljad. Kalla õlle peale ja lase mõnda aega haududa. Seejärel lisa puljong ja hauta aeglasel tulel tund kuni paar.
Kah jube hea tuli.

Pastinaagi puudumisel võib pastinaagi täiesti panemata jätta ja selle asemel lisada hoopiski ... kruubid!
Ja kui minu käest küsida, siis ma üleüldsegi pastinaagi lisaksin mingi ~30min enne valmistamise lõppu, sest need lähevad lihtsalt liiiiiigaaaaa plögaks minu maitse jaoks, kui kohe alguses patta panna. Porgandid on ok panna kohe alguses.

Guinnessis marineeritud lohe

Lohe- või forellifileed (nahata)
sidruni ja/või laimi mahla ja riivitud koort
soola, suhkrut
koriandriseemneid (?!?!??!?!)
tilli
guinnessi

Kõige põnevam hetk on,
kui Guinnessi kala peale kallad

Maitsesta Guinness maitse järgi soola, suhkru, sidruni ja tilliga ning kalla kalale peale. Lase marineeruda vähemalt 24 tundi (retseptis on küll 48 aga noh oleneb, kui paks see filee on, ilmselt).
Pärast marineerumist korja marinaadist välja, kuivata ära, viiluta nagu soolalohet ikka viilutatakse. Õhukesteks viiludeks! Kindlasti mitte paksudeks nagu selveris tehakse, sest tundub, et neil ei ole neil teravaid nuge, et õhukesi viile suuta lõigata.... Terav ja kvaltieetne ja tööks sobilik nuga on väga oluline!

Serveerida sobib väga hästi guinnessi leivaga.
Selle kala suhtes on mul kahetised tunded. Liiga sidrunine kuidagi? Võibolla oli asi selles, et mul oli kalaks forell (mitte lohe), et mul ei olnud laimi ja koriandriseemneid ka ei olnud. Annan asjale veel ühe võimaluse kunagi. EDIT: andsin asjale uue võimaluse ja usute või mitte, lohega ja laimiga on asi palju jumekam!

See laul on üks nendest, mis on coverina paremad kui originaal. See on muidugimõista cover. Originaal on Van Morrisoni oma. Aga noh see laul kuidagi võtab kokku Dublini võnked, nii nagu nad minu jaoks tundusid. Mujal ma kahjuks ei ole jõudnud käia. Arvatavasti ma olin eelmises elus iirlane. Kuidas muidu põhjendada minu ebaratsionaalset armastust palmikute ja viklite vastu? Ja loomulikult AUSTRID, mmmmmmmm!

Palmikutaevas

Tahan endale roosat palmikutega mütsi kududa. AGA MA EI OSKA!!! St keegi võiks mulle sellise mustri välja mõelda, mis ilus jääb, ja siis ma lihtsalt kooksin. Ei oot, järgmised kaks või midagi nii kuud oleks kudumine liigne meelelahutus, millega ei ole ette nähtud tegeleda. Juba unustasin ära ja hakkasin unistama! Ja siis on juba kevad ja pole mütsi vaja. Ära tegele probleemiga ja probleem läheb ise ära!

EDIT 17.03.2020: Kroonviirusevärgi tõttu jõudsin kõik loengud ära anda, ainult kaitsmised jäid e-õppe peale. Vedas! Ja mine tea, võib-olla nüüd jõuaks kudumiseni ka, aga tellisin endale hoopiski lihula kinnaste kudumiskomplekti, nii et ilmselt see ei ole roosa müts, mida ma kuduma hakkan, sest et tolle juhendit mul ei ole ju. Tõenäolselt oleks see (mütsi kudumine) küll umbes ühe tööpäeva jagu tööd. NB! Tööst puhata ei saa - see käib kodukontoris edasi. Seega kududa-õmmelda saab ainult nädalavahetuseti.

Ahjaa, juutuubi esilehele ilmus mulle üllatuslikult minu isiksusetüübi teemaline vidjo. A'la et "X asja, mida ainult "need" inimesed mõistavad". Tähekombinatsioon pealkirjas äratas mingit ähmast mälestust ja kontrollisin järele, et jah, sellisesse karpi on mind mingi testiga kunagi ammu pandud küll, jah. Mitte et ma seda kunagi väga tõsiselt oleks võtnud.

Et mingid eneseabividjod mu juutuubi soovitustesse ilmuvad, noh see vbla ei ole kõige suurem ime. Aga aktuuda juutub minu isiksusetüüpi znajet??? St ma tegin seda testi väga ammu (keskkoolis või ülikooli alguses) ja kindlasti mitte internetis vaid paberil, ja olin vahepeal selle ise ka juba ära unustanud ja arvestades minu ükskõiksust horoskoopide ja muude valikvastustega testide suhtes, ilmselt mitte ka süvenenud... Aga tore, et juutuub teab minust rohkem kui mina ise! Ja tore, et mulle ka teada andis, sest nüüd ma võin rahumeeli ennast paberitega tulnukaks nimetada, sest see ma lihtsalt olen ja mitte midagi ei ole teha. Kohe rahu iseendaga majas. Täpsustuseks, et tegu on isiksusetüübiga myers-briggsi "kastisüsteemi" järgi. 

Tegelikult üks retsept oli veel - sinikarbid guinnessi-koorekastmes, aga seda ma ei teinud sinikarpide puudumise tõttu. Mul on ikka vist trauma sellest, kui ma kunagi kogemata selverist sinikarpe ostsin. No kõik läks hästi, aga siiski. Vahepeal tahaks elada kusagil, kus need värsked isuäratavad mere-elukad on kohe värskelt kättesaadaval, ilma halvaksminemise võimaluseta. 

Jänesepada a'la Malta

Korralik jänesepada paar tundi hiljem

Selleks, et teha üks korralik soe jänesepada a'la Malta, on esmalt on vaja jänest. Sobib loomulikult ka küülik. Maltal muidu aetakse terve küülik sinna hautise sisse, aga noh kes see neid konte ikka viitsib nokkida, seega võib kasutada ka lihtsalt küüliku koibu või esikäppasid. Aga tervel küülikul pole ka viga. Tuleb siis ilusti tükkideks pudistada, väga kergesti muide, kui õigesti jõudu ja nuga avaldada, läheb katki.

Ükskord mul oli isegi küüliku maks küülikuga kaasa pandud. Selle praadisin niisama võis ära, maitsestasin soola ja pipraga ja sõin lihtsalt ära.

Eelroog

Küülikutükid tuleb maitsestada mingisuguse vahemerepärase maitseainega (rosmariin, tüümian, oregano, salvei, mjoraan jm). Mul on küll olemas täiesti avamata Malta maitseaine, aga kuna vend tõi ka ühe Rhodose maitseaine, mis on tegelikult ka vahemere maitseaine ja juba avatud, nii et panin toda. Ma tegelt ei usu, et neil vahetki on :D  Purustatud küüslauku tuleb ka panna ikka korralikult. Ja mõned loorberilehed ka. Ja kõik see üle valada punase veiniga (miski kuivemaga). Ikka ohtralt, et küülikud ilusti kaetud oleks. Ja siis lasta näiteks üle öö seista.

Järgmisel päeval võtta küülikud sealt veinivannist välja (marinaadi mitte ära visata!!), lasta nõrguda ja praadida kergelt või sees ära. No et jumekad oleksid. Tegelikult ei pea praadima, kui ei viitsi. Testitud, töötab niimoodi ka.
Järgmisena võtta
1. sibulat, porrut (peente tükkidena)
2. porgandit (seibidena)
3. tomatit, talvisel ajal tomatikonservi
4. soovi korral rohelist hernest, paprikat ja/või veidi väikeseks tükeldatud kartuleid

Sibula ja porru ma soovitan võiga läbi praadida. Köögivilju ja jäneseid VÕIB praadida, aga ei pea. Midagi halba ei saa juhtuda. Marinaadi aga PEAB kindlasti läbi kuumutama, et alkohol korralikult välja lendaks.

Siis jänesed ja köögiviljad ahjupotti ja läbiküpsetatud marinaad selga, kaas peale ja ahju 2-3 tunniks. Ja voila!
Tasub teha kohe suur pajatäis! Juurde tasub pakkuda nt ahjus (eraldi pajas) tehtud kartulit.

Siin on läbipraadimata variant, kuhu on isegi punast kapsast sisse juhtunud
ja kaste ei ole veel peale kallatud

Mis muidu huvitavat? Vaata, mäletad, ma tegin aasta alguses toosti õnnelike lõppude terviseks. Tühjagi. SEE projekt tuleb uuest aastast tagasi, mis sest, et teise nurga alt. Jah, mul selle aasta teises pooles oligi tõesti juba suht sanatoorium (st tegin asju inimestega, kes tõesti teavad ka, mida nad teevad, ja kui ei tea, siis mõtlevad mõnda aega, küsivad, arutavad ja puudub vajadus koguaeg kellelegi ära panna, ja ülla-ülla, päris palju hea kvaliteediga kraami saabki tehtud, mis sest, et ajusid ragistada saab kõvasti, aga kõõõõiiikkkk on selgelt ühes paadis).
Ja muidugi ei saa ma sellest õpetamisest lahti, sest et ilmselgelt ei ole ma piisavalt emm. Lausa vastupidi, ma pean ikka kohe niiiiiii vastutulelik olema, kui keegi suure nutuga tuleb, et oioioioi ikka on räigem u**** majas ja vot ei ole kedagi teist üldse võtta. Kohe kahju endast. Mune peaks rohkem kasvatama. Või siis vähemalt end räige superheerosena tundma, sest MINA olen ju ikka see ainukene, kes suudab ikka ja jälle seda maailma soojaks kütta ja päästa, olgugi, et endal ahjud ammu lõhki külmunud.
Niisiis ma nõustusin 8 nädalaga (ehk nagu varemgi, aga miskipärast peavad ained nüüdsel aal kõik 6EAPd olema). Mis ülejäänud 8 nädalaga saab, ei ole enam minu asi. Einoh, ärge saage valesti aru, kunagi mulle meeldis tõesti õpetamine. Aga kui juba hommikul ülestulemine on väljakutse, ja õhtul (pigem umbes keskpäeval) ainus mõte on, et oh saaks ükskord ometi voodisse roomata, siis sry, sellises olukorras vist väga mingit eneseteostusprotsessi ei naudi (rikkaks sellega enivei ei saa, samuti keegi ei kiida, seega ainus mott saabki olla see protsess ise). Jaa, ma olen iseenda loengut pidades klassi ees peaaegu magama jäänud. Jaa, ma tean, see on tipptase, aga ma olengi tipptase. Ehk siis hollallalaa!! 2+ kuud mina jälle jätan elamata!
Vaatamata sellele, et sel aastal olen ma töölt eemal olnud rohkem, kui vist kunagi varem ajaloos, ma olen vähem õpetanud, kui viimase 15 aasta jooksul, sellest essugi kasu ei tundu olevat. Või noh, tegelt nii ei saa öelda, sest keegi ei tea ju. Ehk mida ma tahtsin öelda, on see, et ma tunnen nagu ma poleks f-ing miljon aastat puhanud. Nüüd on see koht, kus võib parastada! Mhm, see (parastamine ja mahakandmine) on tasu pingutuse, pühendumise, vastutulelikkuse ja teiste nii hinnatud omaduste eest. How f-ing ironic.
Aga võibolla ma ei peaks üldsegi ette muretsema. Äkki seekord ei lähe kõik pekki? Ja isegi kui läheb, siis äkki ei leitagi, et mina selles süüdi olen? Ja äkki see kuusepalk ikkagi veel ei ole see, mis kaamli seljaroo pooleks murrab? Ja äkki keegi märkab aitäh öelda?
Lootus sureb viimasena, aga ta sureb!
See on enamvähem nagu Mamma Mia! Here we go again! ehkki absoluutselt mitte. See värk siin on pigem nagu Rosencrantz ja Guildenstern.

Söö kammkarbid ära, siis näed, mis pilt taldrikupõhjast välja tuleb!

Kammkarpe ma ei olegi varem valmistanud. Aga kuna mul on nüüd sellised oivalised taldrikud, siis pidin need ikkagi kohe vääriliselt sisse õnnistama mitte vähema ega rohkema kui kammkarpidega.
Vaimusilmas ma nägin kammkarpide kõrval minispargleid, aga noh mida ei ole, seda ei ole. Isegi Kaubamajas käisin - seal ka ei olud. Ikka vilets koht, kus elada. Kusagil kindlasti kasvavad värsked, mahlakad minispargelid aastaringselt!

Kaste:
küüslauk
porru / sibul
fenkol
valge vein
Kohvikoor
soovi korral mõned koorega krevetid
Või praadimiseks
safran, sool maitsestamiseks

Porru, sibul, fenkol ja krevetid tuleb esmalt kergelt läbi praadida või sees. Siis lisada küüslauk ja veel kergelt lasta praaduda. Lisada valge vein, lasta keeda ca 5min. Seejärel lisada kohvikoor ning hautada, kuni kogu kaste on veidi redutseerunud. Võib kurnata/läbi sõela ajada, aga võib lihtsalt võtta ka kohe kastrulist ja panna taldrikule.

Kaunistuseks türgioakaunu, porgandiribasid, minisparglit, seeni vms, kergelt läbi praadida.

Kammkarbid, kui on külmutatud, tuleb panna ööpäev enne külmkappi sulama.
Kindlasti on oluline, et kammkarbid on kuivad, mitte vesised. Selleks panna nad (nii külmutatust sulatatud kui ka värsked) enne praadimist köögipaberi peale nõrguma.

Enne pannipeale panemist kergelt maitsestada soola-pipraga.
Praadida tuleb kõrgel temperatuuril, et ei hakkaks hauduma, vaid praeks täiega. Kummaltki poolt paar minutit. Üle küpsetada ei tohi, muidu läheb kummiseks nagu mereloomad ikka.
No vaadake kui ilusad nad on! 

Mida selga panna kui parema meelega üldse välja ei läheks?

Päris hea sinine trentškoot.. eee.. tolmumantel?
vihmamantel?
Samasugust aga hallikasrohelist oli ka
muide Veerenni esinduses

Niisiis nagu eelmises jutus mainisin, mul ei olnud üldse plaanis Baltikasse šoppama minna, aga juhtus nii. Läksin Roccasse hoopis muule missioonile ja koridori mööda kulgedes jäi silmanurgast silma, et "oh mingi uus pood on tekkinud". Peab mingi kikkääss pood olema, sest jube hea nägi välja. Hakkasin otsima, et oh mis asi nüüd siia eestisse jälle on tulnud, mingi uus fänssi pränd või. Ja ei jõudnud oma silmi uskuda, kui selgus, et tegu oli refaktooritud Montoni poega.
Pood jättis oma klaasseintega juba kaugelt efektse ja keskmisest veidi ... luksuslikuma? mulje. Noh, igatahes väga erinev varasematest Baltika poodidest ning suuremast osast ketipoodidest, mida meil siin saada on (HMid, saara, ... eee.. ööö.. mis meil veel on.. ok, isegi Karen Milleni pood on kaugelt vaadates üsna mittemidagiütlev tegelikult).

On õhku, oli ruumi, valgustus on ülihea, eksisteeris isegi väike istumisnurk, oli kasutatud mõnesid disainielemente, käekotikesed olid viisakalt rõivaesemete lähedusse paigutatud (mitte hunnikus kusagil seinal rippumas). Ja mis kõige olulisem - rõivad on tõeliselt hästi presenteeritud. Mitte sümmeetriliselt täisnurkadena müügisaali seintesse paigutatud stangedel sitsivatele riidepuudele tihedalt kõrvuti surutud, nii et osad esemed jäävad täiesti varju. Selleks peab ikkagi täiesti obsessed olema, et kõik need stanged läbi lapata. Isegi mina ei ole alati nii obsessed (ja ma olen ikka suhteliselt obsessed tavaliselt, kui asi puudutab kleite).

Selline väike puhkenurk

Päris classy. Seal on need hallikasbeežid kleidid ja trentškoot ka

Juba enne poodi sisse astumist jäi mul kohe mitu asja silma. Esiteks ilus hallikassinine trentškoot (või noh, tegelt on selle nimi vihmamantel). Ja see oli nii kavalalt hallkas-beežikas toonis kleitide juurde paigutatud, et oh imet - mulle tundus järsku täiesti realistlik osta VEEL ÜKS hallikasbeežikas tonaalsuses kleit*. Voh, 5+ näide kliendi ajuga manipuleerimisest, hästi tehtud!

Võimatu oli mitte märgata kohutavalt ilusat briljantrohelist mantlit, mis, on ülla ülla, oli üllatavalt villane (75% vill, 5% kašmiirvill)***. Vapustav värv. Pärast läksin internetipoodi vaatama, ja no ei leia seda!!!! Tuli välja, et internetipoes see thumbnail oli lihtsalt niiiiii kohutavalt ebaõnnestunud, et asi ei meenutanud üldse seda, mida ma poes nägin. Mida ma täheldanud olen, et Baltikal on üldse väga halvad pildid e-poes... Paljud väljamaa e-poed suudavad isegi suvalise kokkutraageldatud hõlsti niimoodi üles pildistada, et tekib tahtmine osta. Ma ei saa hästi aru, kuidas täiesti korralikest ja ilusatest rõivastest saab nii koledaid pilte teha?!??!?!? Äkki Baltika peaks palkama mõne fotograafi ja modelli, kes suvalistele laiatarbebrändidele nii kuradi isuäratavaid pilte teevad?

Vabandan kehva pildi pärast, aga vt see on veits gucci ju?!

Veel jäi silma täiesti vapustav villane (vist 80% villa - päris hea tulemus) tumesinine mantel, kaherealine ja puha. Mitte küll ülisoe voodrivahelise paksuse järgi otsustades, aga ma ei usu, et kusagilt tänapäeval soojemat mantlit saab. Igatahes, kellel on talvemantlit vaja, siis ma soovitan väga soojalt**.

Huvitav tähelepanek mantli ning veel mõne jaki juures olid värvilised triibulised, ma ei teagi, mis nad on.. mitte päris kantpaelad. Aga meenutas miskipärast Guccit. Ehkki Guccil on roheline-punane-roheline või sinine-punane-sinine, mille pärast on ka kohut käidud. Ei tea, kas selline copycattimine on ok? Minul muidugi ei ole midagi selle vastu, ainult tore, kui kellelgi, kellele Gucci mingit kvaliteediassotsiatsiooni tekitab, Monton ka seepärast huvi pakub. Ma ise Guccist eriti lugu ei pea, aga see värviline triibuline pael õigesti kasutatuna works wonders. Kasvõi nt prossina. Tegelt ma isegi ei tea, kas Gucci mitte ise pole copycat.

Nii, mis ma veel nägin... loomulikult nägin ühte šanelliliku olemisega bukleekleiti. Väga kena värvikombinatsioon (samast kangast ka päris kena jakk ja normaalse pikkusega pliiatsseelik). Vot selle kleidi puhul ma olin kindel, et selle ma ostan. Mul on selliseid sarnaseid mitmeid olnud, aga paraku see kangas (buklee, ehkki mõned nimetavad ka tviidiks, aga minu meelest tviid on nagu peenema koega ja tihedam) on lihstalt selline, et ta ei püsi väga kaua ilus. Aga no hooaja saab ikka ära kanda.****

Nägin loomulikult ka mitmeid asju, mis mulle ei meeldinud. No miks teha niiiiii lühikesed need osad kleidid? Kuidas ja kus neid kantakse? No ok, võib-olla kõik ei ole nii konservatiivsed, aga päris elegantseks seda küll pidada ei saa. Mis värk nende alt kitsenevate pükstega on praegu? Mitte ühtegi paari alt laienevaid pükse ma nagu ei näinud... Kõigile ei sobi alt kitsenevad püksid, et te teaksite, nt mulle. Ma outletist olin sunnitud ühed ostma, sest mul oli 0 paari mitte-suvepükse. Vähemalt olid odavad ja mugavad, aga oi kui koledad mu seljas :D Mis värk selle meestemoe ja sinisega on? Kõik meeste asjad olid SINISED. Miks? Ma ei tea tegelikult ühtegi meest, kes sinisest tohutus vaimustuses oleks. Ja tean väheseid, kellele silmatorkavalt sinine toon sobib. Aga ok, see uus pood avaldas hetkel piisavalt muljet, et ei hakka rohkem vinguma.

Šanellikleidi lähivaade,
aga ikkagi ei ole näha, kui ilus see kangas
TEGELIKULT on

Muidugi kui mul muu missioon pooleli oli, siis ma koheselt proovima-katsetama ei hakanud. Selle asemel läksin mingi järgmine päev hoopis Baltika Veerenni osakonda. Sest noh, seal on ju outlet ka, ja noh outletti tasub ikka vaadata, kui on kannatust kõiki neid stangesid lapata ja sealt seismajäänud pärle otsida (neid on). Näiteks on mul nüüd ajaloolise järjepidevuse huvides Montoni dressid (mul on 2000date algusest PTA dressid ka. Ma teen kunagi raudselt  moeajaloo näituse :D)

Loomulikult proovisin leida eelnevalt nimetatud huvipakkunud esemed ka Baltika Veerenni poe mitte-outlet-osakonnast. Need olid seal muide täiesti olemas, aga tolle koha uskumatult kehva esemete paigutuse tõttu oli neid raske leida. Eelnimetatud hallikasbeežikas kleit.. noh see ei torganud mitte kuidagi silma. Sest ta oli paigutatud teiste sama värvi esemete juurde. Bukleekleidid olid tihedalt teiste riiete vahele surutud, nagu ka üks huvitav midipikkuses sinakashall pigem suvine kleit (vt altpoolt pilti). No sealt nurgast keegi teda küll väga otsima ei lähe, ehkki kleiti võib üsna õnnestunuks pidada. Ma ise sellist pikkust ei kanna, sest ei sobi.
Aga no võrrelge ise: postituse alguses oli Montoni uus pood, all on Veerenni esindus. No kas sina leiaksid sealt taganurgast kõrgelt stangelt üles selle sinaka midikleidi? Või kui isuäratavad need bukleekleidid seal tihedalt nagu silgud pütis ikkagi mõjuvad? Kurb, aga head asja peab oskama ka hästi presenteerida.

Leia ülevalt paremast nurgast ilus sinine kleit

Kuivõrd need ostma kutsuvad?

Kokkuvõtvalt mõned soovitused nendele, kes tahavad endale teha ilusa poe, kuhu on võimatu mitte sisse astuda (ja tõenäoline väljuda uute kleitidega):
1. Esemed vajavad ruumi. Tihedalt täistopitud stangesid viitsivad vähesed lapata.
2. Seostub veidi eelmisega, aga oluline on esemeid demonstreerida ka mitte-lapikukspressitud-külgvaates (noh tavalisel stangel) vaid otse (Karen Milleni poes oli sellel esemel, mis risti ostjatele nähtavalt pilke püüdis, lausa mingi spesjal nimetus, mingi front piece vms). Või mannekeenide seljas.
3.  Esemete kombineerimine sobivas värvis teiste esemetega on win-win situatsioon. Hallikasbeež üksi ei tõmba pilku, küll aga sobiva sinisega koos. Boonusena ostetakse võib-olla ühe asja asemel 2.
4. Valgustus on oluline. Nt Veerenni esinduse pood on üsna hämar ning proovikabiinide valgustus pimestab (sama viga tegelikult suures osas proovikabiinidest, mida ma aja jooksul kasutanud olen).
5. Kui epoodi teete, siis leidke mõjuv modell ja hea fotograaf, et asjad piltidel näeksid välja sama head või veel paremad kui reaalsuses. Koledate piltidega asju ei osta keegi. 

Ok ma näen siin halb välja, aga mis teha

* Seda hallikasbeežikat kleiti ma ei ostnud. Sest et 1) ta mõjus ägedalt eelkõie nende siniste vihmamantlite taustal (presenteerimise kunst!) 2) mul on juba miljon tükki sellist värvi kleite 3) tal ei ole voodrit, ehkki teostus oli muidu korralik. Ei saa tegelt aru, miks ilma voodrita kleite tehakse :/ Ühekordseks kandmiseks vist...
** Ma ise seda hetkel ei ostnud, sest 1) mul on nii mantleid kui kasukaid 2) mulle tundub, et see mudel sobib pigem pikemale kasvule, sest mulle olid varrukad veits pikad mu oma meelest. Võib-olla ma muidugi oleks pidanud number väiksema suuruse võtma. Ehkki talvemantli puhul peab ikkagi arvestama, et sinna midagi alla ka mahuks juhul, kui -30 vms jõledus tuleb.
*** ka seda mantlit ma paraku ei ostnud, sest see on lühike ja mul ei ole lühikese mantliga lihtsalt mitte muffigi teha, sest mul peab tagumik soojas olema. Kogu aeg.
**** Lõpuks aga ikkagi ei ostnud, sest see ei istunud mulle. Absoluutselt. Oli vist jälle pikemale inimesele mõeldud, sest keskkoht oli kuidagi vales kohas. Või noh, midagi igatahes oli metsas.Vt kõrvalolevat pilti.


Lõpetuseks ma ikka jätkuvalt loodan, et Baltika tuleb oma kriisist välja, sest et kust ma muidu viisakaid riideid saan. Normaalse hinnaga. Ma ei lähe ju haajaemmi! Miks? Sest seal pole midagi, mis mulle meeldiks. Miks? Sest ma ei taha olla nagu kõik teised. Ei ole kunagi tahtnud. Väiksestpeale. Ja ma tahan, et ma peeglisse vaadates oleks rahul sellega, mida ma seal näen. Suvakad teksad ja teesärk ei ole midagi, mis mulle esteetilist naudingut pakuks. Ei saa aru, miks ma midagi suvalist endale selga peaks toppima. Plus võimalus mingi ilus asi selga panna on oluline motivaator, et hommikul voodist välja tulla ja end "üles kloppida". Ega mul pole midagi selle vastu, kui keegi teine kannab misiganes päritoluga misiganes esemeid. Igaüks kandku, jumala eest, seda mida heaks arvab. Aga mina tahan neid asju, mis MIND rõõmustavad.

Vürtsikad elamused (tom-something supp ja madrase karripulbriga lambapada)

Esimene september käes ja naeratus on hambus... (Beep Shop Boys, 1.september) aga mitte sellel aastal! Üle 30 aasta ma sel sügisel ei lähe kooli. Ei õppima, ei õpetama. Ma ei tea, mida ma hetkel tahaksin õppida. St miljonit asja ma peaksin õppima, aga ... nääh. Küll jääb ise külge, kui väga vaja on. Ja õpetamine on muidu tore, aga inimene ei ole ehitatud nii, et ta tagajärgedeta võiks aastateistkümneid ületunde teha. Nii et nüüd tuleb mõnda aega võlgu maksta. Miinus on arvestatav, aga ehk siiski mitte täielik pankrot.
Sügise üle ma ei rõõmusta üleliia sellegipoolest, sest mulle meeldib kevad. Ja suvi on ka ok. Head soojad ilmad, päike, valgus jne. Kõik, mida sügis ega talv ei ole. Avastasin ühe ootamatu võimaluse, kuidas sügist ... eee ... talutavamaks? teha - hankida ilusaid asju sügisgarderoobi. Huvitav, ma ei ole nii väga mõelnud, aga kui ma järjekordselt kurtsin, et "ou šit, suvi saab läbi ja mida fakki ma nüüd peale hakkan", siis mu ema ütles, et "ou mis sa muretsed, sul no ju  nii palju ilusaid sügise mantleid, mõtle, et sa saad nüüd neid kanda". Täitsa õigus kusjuures.

Selline pood siis, näeb hea välja

Sügisriiete šopping aga juhtus sellesmõttes ootamatult, et ma ei mõelnud üldse, et ma veel peaks kleite juurde ostma. Ega mul on miljoneid halle villaseid kleite ka garderoobis, ja kootud džempreid igas vikerkaarevärvis (vat de aktual fakk?). Tavaliselt olengi ma alati rõvedate ilmade saabudes need välja otsinud.Aga ma sattusin täiesti teise missiooni raames Roccasse ja noh ma pean selle loo praegu kohe ära rääkima. Jalutasin koridori mööda ja vaatasin, et oh mis uus pood siia on tekkinud. Ja silti vaadates selguse, et see on Monton! Such wow! Rocca esindus näeb küll ülimalt hea välja, minu lugupidamine, kes igane selle kujundas. Niimoodi tuleb teha esteetilist aga ka toimivat (st ostma meelitavat) šoppingukeskkonda. Miks? Järgmises postituses! Nii et mul tuli kohe tahtmine lausa sinna sisse minna. Seal oli mitmeid ilusaid asju. Muidugi oli ka paljut, mis mulle ei meedinud. Aga siiski. Aga sellest kõigest võib-olla mõnes järgmises postituses. Praegu ma tahtsin kirjutada söögist. Teine minu lemmik kleitide kõrval.


Ühesõnaga, kaka ilma juurde on vaja toidupoolist, mis seesmist soojust elus hoiaksid. Juhuse tahtel sai valmis kaks vürtsikat asja: tom kha supi moodi, aga mitte päris, supp, ja madrase karri.
Madrase karri pidi olema India karridest kõige tuntum. Mulle juhtus üks madrase karri pulber kätte, kui ühest saksa e-poest hoopis muud stuffi tellisin. Aga no miks mitte proovida, kui postikulu ei tõuse ja noh, pole ju mõtet piirduda ainult 1 asjaga, mis maksab umbes sama palju kui postikulu.
Niisiis minu madrase karri:
Vaja on
madrase karri pulbrit
natukene lambaliha
purustatud tomatikonservi (nt 400gr purk) või kui on, siis miks mitte hoopis mõned värsked tomatid
umbes 1 paprika
suur sibul
natuke ingverit, küüslauku, tšillit ehkki need väidetavalt on juba seal madrase karripulbri sees ka... No mina panin ikkagi. Küll ei ole küllale kunagi liiga teinud.
Koriandrit - mulle ei meeldi koriander, aga selle karri sisse ta sobib siiski hästi. Aga ei pea muidugi panema, kui geneetiliselt vastu  näidustatud on.
mõned porgandid
soovi korral puljongit, aga saab ka lihtsalt vett lisades hakkama

Koostisained enne mikserdamist

Valmistamine käib nii, et pisikesed lambatükid tuleb enne kergelt ära praadida ja kindlasse kohta hoiule panna. Siis tuleb ära praadida sibulad, paprikad, tšillid, ingverid, koriandrid, küüslaugud jm maitseasjad, mida otsustasid sisse panna.
Kui kõik on kenasti ära praadunud, siis lisada karripulber ja tomatikonserv.
Hautada madalal tulel näiteks 20 minutit, kuni kõik on hästi läbi haudunud.
Siis lasta natukene jahtuda ja purustada saumiksriga ära. Selle nipi ma leidsin kusagilt mingi retsepti juurest, ei mõelnud ise välja.
Edasi lisada juurde lambatükid ja seibideks lõigatud porgandid ja lasta vähemalt tund aega madalal tulel haududa. Või senikaua, kuni lambad ja porgandid on hästi pehmed.
Tegelikult porgand sinna karrisse ei käi, aga minu meelest porgand lambalihaga sobib.
Aga kes (lamba)liha ei taha, võib teha nt tofuga. Seda võiks enne tükeldada, kergelt praadida ja siis suhteliselt valmistamise lõpus, kui porgandid juba pehmed, sisse visata.
Mulle isiklikult lambaliha meeldib, sest see on piisavalt haruldane et vist massiliselt ei toodeta ja seega kvaliteet üsna okidoki. Erinevalt supermarketites lokkavast hormoonsaastlihalaadsestasjast. Võeh. Muidugi on erandeid, aga laiatarbeliha on üldiselt ... ****.

Kuna mul ei ole mingeid ägedaid pilte siia panna,
siis panen tühjast maitseainepakist

Supiga oli nii, et mingil hetkel meeltesegaduses olin ma ostnud Tom Kha supi maitseaine. Ma ei tea, mis mul viga oli. Meeltesegadus ilmselt. Et see halvaks ei läheks, siis tuli ära kasutada.
Nimelt Tom Kha supp käib tegelikult kookospiimaga, aga seda ma ei salli eriti. Selgus, et saab ilma ka täitsa okidoki supi.
Vaja on:
Tom kha maitseainet
mõnisada grammi kana (mittehaisvat varianti :D)
šampinjone
värsket tomatit mõni
paprikat, porrut, sellerit, loorberi maitseks (neid asju originaalretseptis pole, aga hei, miks mitte)

Supitegu käib nagu ikka: kõigepealt tuleb ära praadida paprikad, porrud, sellerid. Ka kanaliha tuleb kergelt ära praadida. Siis tuleb kõik need asjad kokku kallata potti, lisada piisavalt vett ja see maitseainesegu. Lasta keema. Siis lisada sektoriteks lõigatud šampinjonikübarad ja tomat, lasta veel natukene, võibolla 15 minutit keeda ja valmis ongi.
Mina natukene kahetsesin, et ma veel tšillit natuke lisaks panin. Sai üsna hot - tundub, et seal maitseaines on tšilli vms kange kraam juba esindatud.

Kui tundub liiga igav niimoodi, siis  võib nt riisinuudleid keeta ja neid sinna sisse panna.

Äkki ma peaks hakkama moetestijaks? see sobiks mulle kohutavalt hästi. Või äkki keegi pakub palgalise šoppaja positsiooni?

See laul on ikka räigelt hea. Juba siis oli hea, kui välja tuli kunagi ... 90ndate keskel äkki :D Aga mis värk selle saksakeele õpetajaga oli? Sellest vihjest ma pole kunagi aru saanud. Hullulehma tõbi oli muidugi tol suvel teemaks... aga ... ??