Ülikoolist ja elukoolist

Jeeeiii jälle semester tehtud! Kõigepealt arvud ja siis arutlus. Seekord oli minu lõpetajaid 6 - üks magister ja ülejäänud baka/diplom. Retsensioone tuli teha 7, viis magistrit ja kaks diplomit. Üllatuslikul kombel oli mind üles leidnud Tartu Ülikool, kes saatis ühe magistritöö retsenseerimiseks. Kõik olid väga tublid. Eelkõige muidugi minu enda juhendatavad, aga retsensioone kirjutades ka ikkagi kordagi otseselt vihaseks ei läinud (see on väga hea märk). Kõik minu lõpetajad olid vist sellised, kellel kavad ära lõppesid, ma ei oska seda põhjendada, aga iga aastaga lähevad juhendatavad muudkui paremaks. Mitte et eelmised oleks halvad olnud aga... ma vist eelkõige hindan seda, kui inimesel on oma töö vastu huvi või vähemalt mingi austus. St ei ole lihtsalt, et viskaks mingi asja kokku, saaks ära lõpetada. Vaid et noh nagu vaata kunstnik ei mõtle vist tavaliselt, et oh käkerdaks midagi kokku. Vaid et see töö kirjutamine on kah mingil määral looming, ehkki seal on suuremad raamid kui kujutavas kunstis. Vot selline suhtumine mulle meeldib. Et ka lõputöö on looming. Ma olen täheldanud, et lõputöö tegemise käigus parimad õpivad juurde... no mitte võib-olla rohkem kui kogu õppekava jooksul, aga arvestatalt. Igatahes ma olen hirmus tänulik kõigile, kes mind valinud on. 

Teine küsimus on, mis viib nende kirjutajateni, kes oma lõputöösse suhtuvad kui tüütusse. Ja kes koffinurgas klatšivad, et kui kohutavad ikkagi need õppejõud on ja värk ja kui igav seal koolis on. Aga ma tahaks teada, et äkki siis on mingi vale eriala juhtunud, kui sul ikka õudsalt igav on ja õppejõud on nii tropid. Siis äkki vali teine erieala või siis õpi iseseisvalt? Miks sa oled seal, kus sa oled (selles ülikoolis, sellel erialal)? 

Ma saan ausalt öelda, et mul on ülikooli jooksul olnud ainult objektiivselt 1 tropp õppejõud. Aga ta vihkas arvatavasti kõiki naisi. Lihtsalt mina, erinevalt paljudest beibsudest, kirjutasin oma koodi ise. Ja mingi pudrulõug ei tule minuga plõksima. Nii et tema panin ma üsna ruttu aru saama, et minu peal ei tasu oma komplekse välja elada. On olnud mõned õppejõud, kes on lihtsalt veits igavad või noh, võibolla on head milleski muus, aga ei pane väga palju rõhku oma aine esitamisele. Aga kas mina peaksin ennast sellest laskma häirida? Kes keelab mul endal õppida? Lingid ja materjalid on ju olemas. Internett on stuffi otsast otsani täis (praegu eriti, aga ka "minu ajal" sain ma alati kõik teada, mida ma tahtsin). Ma tulin seda valdkonda õppima ju selle pärast, et mind huvitab. Palun naerge mu naiivsuse üle. Aga siis pole ju suurt vahet, kas loengus topitakse pähe see värk mulle, või ma ise loen ja saan targaks. Ok loengus on lihtsam, kui kuulad ja kuulata oskad. Iseseisva õppimise oskus on päris hea asi, ja selle juures on positiivne see, et seda saab treenida. Ilmselgelt on tšillim sõpradega hängida kui raamatute või artiklitega vaeva näha, niiet... no ja kõige selle juures siis klatšida, et issand kui halvad ikka kõik teised on. jaja.

Ahjaa ja siis veel matemaatika ja füüsika. Väidetavalt kõige mõtetumad ained üldse, sest et ega keegi ju integraalarvutust ei kasuta "päris-elus". Jah, mina pole ka kunagi pärast ülikooli integreerima pidanud (v.a süsteeme omavahel kokku :P) aga. Matemaatika õpetab mõtlema. Nägema seoseid, süstemaatikat ja algoritme. Füüsika õpetab nägema maailma loogilisust ja põhjus-tagajärg seoseid. Ja see on oluline. Vähemalt IT-s. Ja oi, ma olen näinud analüütikuid, kellel pole mitte mingisugust süstemaatilist mõtlemist. Kelle peas valitseb pudru ja kapsad. Ja teate, ülikool neid ka ei "riku". Tööprojektidest rääkimata. No progejaid ja teisi ka muidugi. Ja seda saasta, mis siis selle pudru pealt kokku üritatakse häkkida, vaadates, tulge jaaaaa mulle rääkima, kui mõtetu on matemaatika. Jah, tulge. 

Disclaimer: ei, mul endal ei olnud ülikoolis matemaatikaga kaugeltki head suhted. Ja oi ma olen matanalüüsi pärast nutnud ka, sest no lihtsalt see ei mahtunud mulle pähe. Ja ma kartsin, et ma kukun läbi ja saan eksmati, mis oleks, noh, minu puhul olnud "päris" halb. Ja no nutsin, aga tegin ikkagi ära need asjad. No nii 3-4 peale, aga siiski. Kas õppejõud oli selles süüdi? Loomulikult mitte! Vastupidi, õppejõud oli väga hea, karismaatiline, legendaarne! Probleem olin ikka mina ise, et ma nii loll olin. Kõrgem matemaatika on minu tollase aju jaoks ilmselt natuke liiga abstraktne. Ilmselt olid mul ka mingid lüngad keskkoolist, või siis hakkas TTÜ mat lihtsalt kusagilt väga suure hüppega pihta. Ei tea. Oli raske, tegin ära, ei kahetse. 

Ja siis füüsika. Erinevalt matemaatikast, füüsikaga mul probleeme ei olnud. Sest no füüsika on otsast lõpuni loogiline. Arusaadav, ettekujutatav ja jälgitav reaalsete protsesside käigus (erinevalt matemaatikast). Teed need seosed endale selgeks ja valmis. Füüsika õppejõud (see, kes rongiga tuli, inside joke) oli üldse minu lemmikõppejõud ülikoolis. Kas ta oli pehmo? Oi ei. Ta oli karm ja keeras hommikul 8:15 audika ukse lukku seestpoolt (olid ajad). Aga ta oli humoorikas, pädev ja õiglane. Ehk siis võrdlemisi ideaalne õppejõud. 

Ei puutu küll füüsikasse, aga kui küsida, kes on mu iidolid, siis ma vastaks, et Mendelejev keemiliste elementide perioodilisussüsteemi ehk Mendelejevi tabeli kirjapaneku eest - see on üks loogilisuse vaimustavamaid näiteid (ok, seda täiendati hiljem, aga siiski). Ja Newton oma kolme seadusega ei olnud kehvem. Naerge jälle, kui tahate, aga see loogika ja geniaalsus on lihtsalt ilus ja veidral moel rahuldustpakkuv (mingi väike OCD minus?). Analüütikute spekid ja muud suvalised arendusülesanded võiks sama loogilised olla...

Kuna pealkirjas oli sõna "elukool", siis peab selle seose siiski ka ära mainima. Etsiis, sõbrakesed. Ülikool on viimane (või meeldiva vahelduse) etapp te elus, kus pingutus ja reward on mingiski korrelatsioonis. Ehk siis mida rohkem pingutad, seda suurema tõenäosusega saad kiita vms. Ja ootused on mingilgi määral selged ja väljendatud. Päriselus võid pingutada nii, et pruun jutt tagant väljas, aga keegi ei märkagi. Või kui vaid siis, kui toss väljas ja enam ei jõua, siis. Et mis nüüd, mis juhtus. Guess what. 

Aaa a mis mulle veel meeldib, on see, kui mulle lilli (ja kingitusi) tuuakse. Mõned lõpetajad on nii kenad, et toovad mulle lilli. Sel aastal sain isegi ühe kingituse ka. Ilmselt ma olen asjaarmastaja, aga no mulle lihtsalt nii kohutavalt meeldib lilli saada (ega ma muust ka muidugi ära ei ütle). Et lõbusama tooniga lõpetada, siis siin on mõned lillepildid. Ma näiteks ei teadnudki, et pojengid ka värvi vahetavad (nagu osad roosid vahetavad). 

Enne

Samad lilled pärast

Eelmisel aastal kingiks saadud orhiid jälle õitseb

Lihtsalt vägaaa ilusad lilled

Ma olen sõnatu :D

Mina ise ja muud loomad

Juhuuu!! sebrapäeva ja vabariigiaastapäeva ühispostitus! Sest kas ma jaksan kümnepäevase vahega midagi postitada? Loomulikult ei!  

Praad ikka toimub vä???

Niisiis tänane postitus on tegelikult kantud Pesakonnalt laenatud mõttest, et "Paraad paraadiks, aga PRAAD ikka toimub vä?". Ma seda pilti ei hakka siia panema, sest kopirait ja värki, aga minge vaadake ise Pesakonna FBst nt. Mulle meeldib pesakond. Juba sellest ajast, kui nad välja tulid. Sellega vabariigiaastapäeva vestlused muidugi hetkel piirduvad, sest puudub energia nii suuri mõtteid mõelda. Koroona tänatud, et mingeid pidusid ja värke ei toimu, sest et no võibolla ma suudaks end nt leiva tegemiseks vms oossom asjaks kokku võtta, aga ütleme nii, et puudust actionist igatahes ei tunne. Tahaks lihtsalt puhata. Ma ei kujuta ette, palju ma pean puhkama, et ma ükskord välja puhatud saaks, aga.

Ilusad võis praetud brüsseli kapsad

A sebrapäeva puhul sõnastasin enda jaoks tähtsa mõtte, et eriti tähtis on olla ka iseendaga sõber. See läheb tihti meelest ära, minul mitte väga*, aga üldiselt. Eriti paistab välja paraegu, koroona-ajastul, kui ei saa võib-olla nii lihtsalt koos teistega mingeid põnevaid asju teha ja siis tuleb paljudel väidetavalt ah[i/a]stus peale, sest peab iseendaga koos olema. Mis see iseendaga sõber olemine täpselt on, seda ma ei tea ka, aga oletatavasti midagi, et märkad oma vajadusi ja sead piire nii, et endal ahjud pärast külmad ei ole. *Ma ei saa kindlasti öelda, et ma oleks endale eriti hea sõber. Ei ole veel, aga vähemalt ma tunnistan seda. Ikka aegajalt ütlen endale halbu asju, ei jälgi enda kaitseks seatud piire jne. Aga vähemalt ma arvan, et ma ise tunnen ennast üsna hästi, a'la mis mind vihale ajab ja mis mind liikuma paneb. Seda aga peab mainima, et täiesti lootusetu ma ei ole, sest ma juba kunagi ammu (okei, aasta+ tagasi) juba lubasin endale, et ma s***a enam ei söö. Ja loomulikult ei jäta lõunat vahele. Väga ei vabanda, aga mul lõunad on kinni, kui koosolekut panna tahate - väga tähtis ja edasilükkamatu koosolek toiduga. Sest noh, sa oled see, mida sa sööd, ja ma õppisin in the hard way, kui ükshetk avastasin, et oh shit. Üldiselt ma olen seda lubadust ka pidanud, v.a vahepeal tuleb rämpstoidu isu (näiteks topsi sees olevad tomatikastmega kuivnuudlid, teate küll, kuum vesi peale ja voilaaa!). Paljudele võib tunduda, et ma söön võibolla mingeid veidraid või väga poshisid asju, aga no tegelt ei. Ma söön aedvilju ja liha ja mereloomi. Ainult et hästi erinevaid, sest et tavalised oleks ju igavad ja no midagi head ja põnevat võiks ju elus olla. Ja võimalikult värskeid, ehkki mereloomadega läheb see nagu keerukaks.

Igatahes panen nüüd kirja oma viimase aja toredad retseptid, et pärast oleks endal ka hea vaadata, kui jälle vaja teha. 

Ahjuköögiviljad - sobivad suurepäraselt lisandiks peaaegu kõigele.

Kaalikas ja lillkapsas, keeda kergelt ära, st mitte täitsa pehmeks.

Võta purustatud küüslauku, tüümiani, mett, palsamiäädikat, soola ja pipart, head oliiviõli. Sega kokku ja siis sega need köögiviljad kah sinna sisse. Pane nt fooliumi peale ahjuplaadile, mitte väga tihedalt, küpseta mingi 200 kraadi juures 10-15min. Valmis. 

Võid lisada sinna ka pooleks lõigatud rooskapsaid (külmutatud, lasin enne ära sulada toatemperatuuril), aga rooskapsaid võib praadida ka pannil või sees. 

Ahjuköögiviljade juurde võib teha näiteks hirve(sise)fileed. Hirvefilee tuleb võtta külmast välja, lasta toatemperatuurile soojeneda, ikka tund kuni mitu. Patsutada täitsa kuivaks, katta mõlemalt poolt soola ja pipraga (ja tüümianiga kui on) ning lasta rahulikult natukene aega olla. Lõigata olenevalt suurusest 3-4ks tükiks. 

Panni peal praadida (miks mitte või sees) iga külje pealt kuldseks (kokku mingi 6-8min), siis võtta panni pealt ära, lasta kaane all veel rahuneda natukene. 

Veel võib teha lambahautist, millest mul pilti ei ole. 

Vaja on lambakonte/raguud

porgandit

tomatikonservi

sibul/porru, küüslauk 

punane vein

tüümian või rosmariin

Pruunista lambajupid ära, sama võib teha ka porgandi ja sibulaga, viska vähese veega kastrulisse hauduma+küüslauk+maitseained sh tüümian. Lase keema, kalla sorts veini peale, lase veinist alkohol välja haududa. Lase kaane all tasasel tulel haududa, ma pakun et mingi 1.5h. Kui juba hakkab kergelt valmis saama, siis kalla tomatikonserv ka peale ja lase veel  0.5h haududa. 

 Lambakarreed võib nii valmistada, et panna esiteks pipra ja tüümianiga ööks marineeruma. Siis prae panni peal natukene pruuniks ja seejärel pane fooliumi sees 10ks minutiks ahju. 

Voh. Variante on ilgelt palju. Serveeri ilusa taldriku peal. Raguu sobib ühtviisi hästi nii nende ahjuköögiviljade kui ka (värske) pastaga, ravioolid sobivad ka nende suurepäraste ahjuköögiviljadega jne. Mix&match.

Ravioolid (poest) ahjüköögiviljadega

Serveerimise näide (Iittala ultima thule)

Lambakarree

Mida selga panna, kui ei taha ja võib-olla ei peagi välja minema - koroonika vol uue aasta edition

MarcCain - päris ilus aga ulmelise hinnaga

Oi.Oi.Oi. Ma hakkasin seda postitust kirjutama kunagi sügisel, aga ei viitsinud/jõudnud ära lõpetada. Positiivne on see, et varsti hakkab juba kevad tulema, aga siiski tuleb veel mõned kuud rõvedust üle elada. 2020 aasta läks minusuguse räige introverdi jaoks kokkuvõtvalt üsna rahulikult ja loodetavasti jäävad niimõnedki praktikad kasutusele ka pärast koroona möödumist. Näiteks ma loodan, et ei pea enam kunagi N koosolekule M erinevas lokatsioonis sõitlema keset tööpäeva, et see kohutav aja ja närvide raiskamine on igaveseks lõppenud ja kõik kokkusaamised saab teha veebis. V.a mingid kõige olulisemad, nt projekti kickoff jms. Aga tagasi teema juurde, milleks on külma aja rõivastus. Sest et kui ilusaid sooja ilma riideid on dohhuja i bolše, siis külma ilma jaoks midagi selgapandavat leida on päris keeruline.

Sügis ei kuulu minu lemmikaastaaegade hulka. Ega talv. Tahaks minna talveunne, ja kõige vähem tahaks minna õue. Ja toas ei ole parem, sest kuradi pime on. Ja läheb veel pimedaks, enne kui hakkab valgemaks minema. Ja see sügisega kaasnev kõdunemise lõhn väljas on jäle. Ma ei usu, et eriti paljud on selle peale mõelnud, aga kuna ma elan ninaga, siis ... Talve lõhn ja see kõrvetav külmus ei ole parem, eriti kuna mu nina hetkel on üsna õrn, siis... Ja see sopp, mis tänavatele tekib. Ja see libedus. Ja see "sool", mida libeduse vastu tänavatele loobitakse, mis õhku aerosooliks pihustub, mis sissehingamisel hingamisteed lihtsalt ära söövitab. Ja just seetõttu ma ei saa aru, miks mõned inimesed talvest vaimustuses on. Ok, ma saan aru, et põllumajanduse ja loodusliku tasakaalu seisukohalt on oluline, et meie kliimavöötmes ikkagi lund ja külma oleks. Ok, kui peab siis peab. Aga et see meeldib kellelegi??
Ma olen sellest korduvalt varem ka kirjutanud, seesama vana jama. Riietuse vaates küll välisriietuse küljest, sest et noh, pole midagi lohutavamat, kui hea villane ja tõeliselt ilus tavemantel. Sest villane kangas on ilus. Mida kallim, seda ilusam. Vaadake kaubamajas nt Weekend Max Mara (ehk Max Mara odavama liini) itaalia villast mantleid. Silm puhkab. Ma ei hakka rääkima vikunjavillasest mantlist, kuigi sellest on kirjutatud isegi raamat - Ühe mantli lugu - raamat on defitsiit, aga õnnestus hankida ja lugeda, aga näe, kokkuvõtet kirjutada pole siia viitsind. Ühesõnaga, ma ei väsi villa kiitmast. Mul on umbes miljon mantlit ja neist kõigist võiks kirjutada, aga vot sellega, mida mantli alla panna, on suur probleem, sest talveriided on kuidagi kõik niii koledad. Eriti need, mis teoreetiliselt peaks külma eest ka kaitsma.
Peale mantlite saab villast teha ka kudumkleite ja mugavaid karupükse. Praegu tundsingi (hoolimata peaaegu olematust väljaspool kodu viibimisest) et talveriiete varud on end ammendanud, ja üritasin midagi ette võtta. Tahaks ikka kodus ka ju ilus olla. Talveriideid, ilusaid tubaseid talveriideid, mis oleks ka soojad, on niiii kohutavalt raske leida.
Ehk siis läksin otsima kootud kampsunkleite (äärmisel juhul dresskleite), pehmeid kootud materjalist pükse ja võib-olla ka mõnda head sviitrit. Soovitavalt palmikutega. Nende osas võin kohe ette ära öelda, et ei leidnud. Ja pükstega oli ka vähe õnne (loe lõpupoole). Kampsunkleite sekondhändidest osta ei saa, sest mingil põhjusel isuäratavaid eksemplare seal lihtsalt ei ole. On kas puhta koledad või lihtsalt topilised ja väljaveninud. 

Päris ok sussid

Baltika wtf

Pettumuse on praeguse hetkega valmistanud Baltika, sest neil ei näinud ma ühtegi kampsunkleiti ja isegi dresskleite ei olnud. Kui aus olla, siis ABSOLUUTSELT MITTE MIDAGI neil ei olnud ja tõttöelda ei saa ma aru, mille najal see nende kuradi aktsia muudkui tõuseb. Nagu midahekki. Mingit mulle (kliendile) nähtavat põhjust selleks ei ole. Varasemalt on neil ikkagi mõnda kudumkleiti või vähemalt mi-da-gi ihaldusväärset olnud. Üks peaaegu 10 aasta vanune on praegugi koduseks kandmise ka kasutusel. Lisaks lõpetasid nad ära oma püsikliendiprogrammi, kus ma sain päris head allahindlust lisaks, kuna ma lihtsalt ostsin neilt nii palju. Aga noh, ju neil on rahadega kitsas ja nad ilmselgelt üritavad igal võimalikul viisil öelda, et nad ei taha mind oma kliendiks. So be it. Okei, neil olid ühed täiesti ok välimusega, st EMU susse meenutavad roosad sussid (nüüd on need paraku vist igal pool välja müüdud, muidu oleksin teise paari ka ostnud). Ostsin vähemalt need. Fun fact. Sildil on märgitud materjaliks LT. Sõbrakesed, LT ei ole leather, LE on leather õige lühend.

Kašmiirkleit mõistliku hinnaga

Veel tean ühte kohta, kust saab kašmiirist kampsunkleite, mis ei ole hullumeelse hinnaga. Ok, nad on kallid, aga kui osta allahindluse perioodil, siis on nad siiski affordable ja väga hea bang for buck. Aga ma ei raatsi neid siiski eriti palju osta. Hinnapiiri osas mõtlesin, et nooohhh, tavapoodidest võiks midagi kantavat leida umbes 1/5-1/4 (allahinnatud) kašmiirkleidi hinnaga, mis teeks hinnaks siis 20€-30 ringis. Suundusingi nendesse poodidesse, kus ma tegelikult peaaegu kunagi ei käi - näiteks Reserved, sest sealt läbi jalutades (Roccas on see ühest sissepääsust tulles vältimatu) hakkavad hirmsasti silma need "juba riidepuu peal kortsus ja koledad hilbud".
Seekord õnnestus kudumkleit (2tk kui täpne olla) ja dresskleit ostagi Reservedist. Ei maksnud midagi eriti, mõlemad olid umbes 25 raha - 10%, sest loomulikult ma käisin poes proovimas ja siis tellisin netist "uue liituja sooduskoodiga". Nüüd tuleb neid veidi aega kanda, ja teha kokkuvõte sellest, kuidas vastu peavad.
Kas ma juba kirjutasin, et Karen Millenist kevadel tellitud pehmed veinipunased püksid ja roosa komplekt on lootusetult topiliseks läinud. Enamvähem kahe kandmisega :S  

Hinnang asjadele mõned kuud hiljem: Kudumkleit läks peaaegu kohe kõhu pealt (?!?!?!?) topiliseks. Dress peab vastu. Minu suureks kurvastuseks ei ole mul ühestki nendest kleitidest pilte..

H&Mi põikasin ka korra, aga sealt tulin ruttu välja. H&Mil on imelik omadus - vaateaknad ja väljapanek on nagu isegi päris esteetilised, aga kui lähemalt vaatama hakkad, siis osta ei ole mitte midagi. Ok, affordable spordiriideid võibolla ostaks, ainult et ma ei tee eriti sporti ja seega ei oska nende headust mitte kuidagi kommenteerida. Aga kui teeks, siis ilmselt testiks neid - sest nad näevad üsna okidoki välja.

Veel käisin Mangos, kus ilusat kudumkleiti ei olnud, küll aga oli nende oma kašmiirkudumite kollektsioon. Ilusad olid. Ei ostnud, sest mitte märkimisväärselt (või tegelt üldse mitte) odavamad, kui õiges kašmiiripleisis. Mantleid proovisin ka, istusid mõned üllatavalt hästi. Need, mis polnud kotilõikega. 

Norrison

Tasub vaadata ka eestimaist Norrisoni. Paraku seal midagi ei näkanud, sest värvid olid veidrad - ma ei ostaks endale pruuni või määrdunud valget tooni kleiti. Isegi mitte, kui need on 100% villased. Isegi mitte, kui neil on suurepärased palmikud peal. Ehk siis muster ja materjal 12 punkti, värv 0 punkti. Sest kes kannab pruuni kleiti?? fun fact - vähemalt 1 kasutatud riiete butiik ei võta müüki pruune riietusesemeid. sest neid lihtsalt ei osteta. Ma ikka imestan, et kui toota kvaliteetsest lõngast või kangast asju, siis miks ei võiks normaalset värvitooni valida? Kas kahtlaste ja üldiselt inimestele mitte sobivate toonide kasutamine on odavam? Väga võimalik tõesti, et seda määrdunud valget ja pruuni lõnga oli väga odavalt saada...Samas, kui need kudumid letile seisma jäävad, siis kus see kasu on?

Muidugi peab mainima United Colors of Benettoni, sest kui on vaja (meriino)villast džemprit, siis see on see koht, kuhu minna. Tõsi, neilt on raske leida pastelset tooni asju, mida ma hetkel kipun eelistama. Seevastu hästi värvilisi on neil küllaga - ma pakun, et see on neil mingi brändi värk. Üks tumedama punase karva kleit seal oli, aga ta oli kuidagi õhuke ja natuke veidra lõikega, nii et jäi poodi.

Esprit on huvitav. Kudumkleite on, kvaliteet on ka täitsa ok, aga punane kleit oli meh lõikega ja puuvillane; huvitava plisseeritud alaosaga kleit aga meh värvi (ja vist oli ka puuvillane). So sad. Pildid all:

Ehk siis tegelikult minu väljakutse leida normaalse hinnaga normaalseid kudumkleite peaaegu feilis, sest noh reservedi omad on kantavad senikaua, kuni täiesti koledaks lähevad, mida ma prognoosin selle hooajaga. 

Seega olin sunnitud hankima / õnnestus hankida kaks küllaltki ebanormaalse hinnaga kudumkleiti, nende tavahind on kõrgem kui nendel kašmiirkleitidel, millest ma esialgu rääkisin. Brändi värk! (see kašmiiribränd, gobicashmere, ei ole hetkel veel nii tuntud, ja päris tihti on neil üsna head allahindlused). 

Printsessil on hea maitse (Andiata)

Esimeseks oli Andiata 100% meriinovillane kleit, mida ma tegelikult olin silmanud juba kohe sügise alguses, kui see välja tuli. Hind oli muidugi joovastav, nii et ma seda tükk aega ainult imetlesin.. müüdi välja ka. Kuna Andiata ei ole tavapärane kiirmoebränd, siis üldjuhul seal mingid paremad asjad saavad päris ruttu otsa. Isegi enne seda, kui rootsi printsess Sophie sellega pildil poseeris. Õnneks tuli mingihetk allahindlus ja mul õnnestus see kleit ära krabada (enne Sophiet , sest pärast seda oli see kleit juba jälle otsas:D). Kleit ise on paks ja korralik, aga ma ütleks, et topistub üsna kergelt. Tõsi, need topid saab ära korjata ja kuna lõng on kvaliteetne, siis ilmselt auke pole niipea oodata. Arvatavasti kannan mitu setu talve seda kleiti. Väljakasvamise ohtu ei tohiks olla (overize).

 

 

Samsoe&Samsoe

Teiseks leiuks oli juhuslikult Stockist trehvatud Samsoe & Samsoe väga oversize kudumkleit. Silma jäi oma eripärase värvi tõttu, st enamasti on kudumkleidid hallid, beežid, kaamelid või mustad, aga see oli vanaroosa (st külma alatooniga tumedam roosa). Kleit ise on 100% villane ja erinevalt Andiata omast tundub, et topiliseks niipea ei lähe. Ülisoe samuti. Kah oversize lõikega, aga noh 100% ideaalne ei saagi ju olla. 

Silvian Heach

Aa tegelikult stockist tuli üks ootamatu leid veel. Silvian heach toredate palmikutega ning kuldsete nööpide ja puhvvarrukatega kudumkleit, mis mulle kohe väga meeldis ja kuna ta allhindlusega ei maksnud enam eriti midagi, siis ma ostsin ta. Ideaalis võikski kudumkleit olla palmikutega :D Materjal on muidugi viskoos-nailon-polüester, aga praeguse kandmise peale vähemalt topiliseksminekutendentsi ma pole täheldanud.  

Rääkides kallitest kleitidest ja üldse kallitest aga müstilise überkvaliteediga villaesemetest, siis tuleb ära mainida selline saksa bränd nagu MarcCain. Kaubamajas on nende tooteid müügil. Need hinnad on absoluutselt ul-me-li-sed, sest villane voodrita mantel - tavahind 1000€. Wtf. Ma mõtlen, et see brändi pole isegi nagu mingi fanssi disainerbränd, maxmara või gutsimutsi, aga 1000€ mantel!! Aga sa mine vaata ja katsu nt kaubamajas seda mantlit korra, ja katsuge. Siis saad aru, mis on tavalisel ja kvaliteetsel villasel kangal vahet. See vahe, silmaga nähtav ja käega tuntav, on mäekõrgune, aga kahjuks minu elatustaseme puhul siiski end ei õigusta. Kui ma oleks rikas, väga rikas, siis ma muidugi ostaks marccaini mantleid ja kleite ja džempreid. Ühe nende väga õnnestunud kleidi pilt on postituses kohe esimene. Teine pilt on siin all:

Marccain masterpiece

Ehk siis kokkuvõte kleidijahist: odavad asjad on head vahelduseks ja meelelahutuseks, aga neisse pole erilist mõtet kiinduda, sest nad ei kesta. Kallis hind ei tähenda alati kvaliteeti ega vastupidavust. Samas kui veab, siis aastaid kandmist kannatava asja leiab suurema tõenäosusega kallima hinnaklassiga valikust. 

Muide, miks pole saadaval normaalseid villaseid paksemaid sukkpükse? Otsi nagu tikutulega taga! Vanasti sai neid idanaabri juurest (kašmiiriga, väärt kraam, mitte hingehinnaga), aga nüüd sinna ei saa ju!! Lindexist ühed ostsin, aga need on õhukesed ja takkapihta oli seal ostes juba auk sees..

Pükste osas, et peaaegu kõigis kettides olid müügil samasugused pehmed retuuspüksid (erinesid ainult materjalid, materjali toonid või detailid nagu lukud või nööbid või needid). Ja pehmed kootud dressistiilis püksid. Aga kuna hetkel mul on väike trauma nendest Karen Milleni luksdressidest, mis kohe karvaseks läksid, ei julgenud ma ühtegi paari osta. Raudselt on sama materjal.
Veel oli üüratus koguses müüa erivärvilisi kunstnahast liibuvamaid ja vähemliibuvamaid (sel juhul küljetaskutega) pükse. O.M.G. Ma proovisin ühtesid selliseid huvi pärast jalga ajada, ja no see oli ikka jube. Kõige umbsem asi maailmas, ma tõesti ei tea, kes neid kannab. Noh, tõenäolsielt tasub korraga osta ikka mitu paari, sest ma ei usu, et need üle ühe korra kandmist välja kannatavad, ilma narmendamata. No ja pesta seda vakstut ju ometi ei kannata?! eriti ekstreemne eksemplar oli selline, kus alaäär oli töötlemata. Ok, ma saan aru, et see ei hargne. Aga õudne näeb see lõigatud äär välja ju?!

Märkasin ka huvitavat  trendi. Peaaegu kõigil siin nimetatud kiirmoekettidel on oma taastöödeldud materjalist esemete kollektsioonid. Taastöödeldakse muidugi polüestrit, sest miks mitte neid plastpudeleid ümber töödelda. Veel taastöödeldakse villa, sh kašmiiri. Ei mäleta täpselt, aga mingil brändil oli taastöödeldud kašmiiri sisaldusega mantel pakkumisel. Iseenesest muidugi tore, et neid tehnoloogiaid arendatakse, aga küsitav, kuivõrd see taastöötlemine igasuguseid ressursse nõuab ja reostab. Ehk teisisõnu, kuivõrd rohepesu see tegelikult on. Aga noh kui ei proovi, siis ei arene ka edasi.

Pean ka ära mainima, et meeltesegaduses ostsin reservedist ühe mantli, mis ei maksnud midagi eriti aga nägi nii puu peal kui mul seljas üsna kobe välja. No vabandust, mul on ka nõrkusehetked. 100% polüester. No mis ma oskan öelda. Mõningase kandmise järel oli kaenla alt ja varrukasuudest "mõnusalt" topiline. No ehk siis tüüpiline kiirmood, mida üle 1 hooaja kindlasti kanda ei kannata. Muidu üllatavalt soe oli, aga see tuli ilmselt mittehingamise arvelt - st soe oli, aga ka väga umbne. 

Sellega praegu kõik. Hullult tahaks kusagilt midagi ilusat osta (see on ilmselt mingi kompensatsioonimehhanism kõigi nende 100000 rohkem või vähem pekkis projekti vastu, milles mul on pidu osaleda, ja nende paljude toredate inimeste vastu, kes kohtlevad mind halvasti iseenda tegematajätmiste pärast/varjamiseks). Aga ei ole midagi. 

Shoppy shoppy ehk mitu põhjust, miks käia Baltika vabrikupoes

Näidiste taevas

Mulle täiesti meeldib käia Baltika vabrikupoes. See tähendab siis tegelikult kahte Veerenni majas asuvat poodi - esimesel korrusel see, kus on igasugu praake ja ülejääke, teisel korrusel see naisteosakond, kus on lihtsalt allahinnatud stuffi ja uut stuffi ka. Ehk kokku kõik üks suur vabrikupood. Või moetänav. Kes kuidas kutsub.
Käisin just vaatams, et mida uut Pljukil. Uue kollektsiooni olukord oli üsna murettekitav mitmel põhjusel, aga oli mõndagi huvitavat ka. Kohe ette vabandage koledate piltide pärast, sest et no ma ei saa selle telefoniga mingeid normaalseid pilte välja võlutud. Ausalt, ilusad asjad olid tegelikkuses 1000x ilusamad. Ja veel olgu öeldud, et ma ei hinda kedagi riiete järgi. Igaüks võib käia niimoodi riides nagu talle meeldib. Aga mulle endale meeldib ilusti riides käia. Sellepärast ma neid tähelepanekuid teen. Mulle meeldivad ilusad asjad. Ma olen ilu järgi näljane. Ja janune. Alates lilledest, kingadest, kleitidest, lõpetades autode, majade ja aedadega.

Veel näidiseid

Idee on hea, teostus mitte niiväga

Aga tagasi shoppy shoppy juurde. Esimene asi, miks mulle meeldib, on näidised. Nad müüvad seal näidiseid, mis on üldjuhul 36 või 38 suuruses ja juhheeiii, mu praegusest vormist on isegi tolku - need näidised üldjuhul on mulle parajad. Varem, kui ma olin kunagi vägaaaaa peenike, siis ma vesistasin suud ja mõtlesin, et miks nad neid näidiseid väiksemaid ei või teha. Olgu kohe ära öeldud, et praegu tasub minna näidiseid jahtima (sinna teise korruse naisteosakonda siis ilmselt), sest seal ostad praegu 2+ näidist ja saad -20% hinnast alla.

Mis mulle muret teeb, on .. et.. nad otsivad fit modelli ehk istuvusmodelli. Kes kannab suurust 38 kuid kelle rinnaümbermõõt on 90cm.. (vöö on 72 ja puus 98, mis on 38 kohta normaalsed mõõdud). Nomidahekki ja mina imestan, et mis mul viga on, et suur osa 38 asju rinnust kitsad on. Kamoon. Võtke endale normaalne fit modell, ei ole vaja hakata Noa Noad tegema, millel kleidi ülemine ja alumine osa on erinevatele inimestele mõeldud.
 
Üldiselt leiab näidiste osakonnast nii mõndagi huvitavat. Enne, kui seda massina tootma hakatakse. Või kui üldse hakatakse. Näiteks see roosa kostüüm, mis presidendilgi oli, oli mul igatahes enne seda, sest ma ostsin selle näidise lihtsalt ära, sest see oli nii ilus.

Pilt Kersti Kaljulaid FB lehelt, fotograaf Aron Urb. Aga see kostüüm on hea mitu aastat vana. Mul on ka selline.

Veel on mul näidistest üks väga eriline mantel, millest mõned ajad tagasi kirjutasin. Seekord aga nägin seal põnevat oliivirohelist pikka mantlit (vt pilti ülevalpool). Paraku see oli jälle ülejala, sest nööpaugud narmendasid ja no see kangas võib-olla ei olnud selle asja jaoks üldse kõige parem. Ühe näidise skoorisin ka, aga sellest ei ole pilte, arvatavasti kunagi tulevikus! Eks seal on muidugi ka veidraid asju, aga ma usun, et suur osa inimestest arvaks ka mu erakordse mantli kohta, et see on veider.

Mis mulle veel meeldib, on väikese või kujuteldava defektiga rõivad. Ma ei räägi siin rebenenud kaelaaukudest või katkistest lukkudest või hargnenud silmuskudumitest, aga näiteks seeliku lahtine alaserv on minu jaoks küll kõige väiksem probleem. Tasub seal surfata! Samuti on seal lihtsalt mingil põhjusel seisma jäänud asju. Üksinda ja mitmekaupa. Kui mitmekaupa, siis üldjuhul on sellel mingi päris halb põhjus. Kohati isegi suuruste järgi sorteeritult. Näiteks kõrvaloleval pildil olevad väga kollased mantlid olid täiesti hea hinnaga saadaval. Ma mõtlen, et hea hind isegi polüestri kohta. Või oli see lausa akrüül? (Akrüül läheb hirmsaks veel enne kui polüster).

Litterkleidid 15€ tükk

Veel oli terve stangetäis litterkleite - maksid vist 15€ tükk, kui ma õigesti mäletan. Ma tegelt ei saa üldse aru, miks ja kellele on vaja litterkleiti, sest esiteks on see kohutavalt kare, teiseks on litrid nii kohutavalt ebaühtlased... et no ma ei tea. Ja oleks siis säravad eredavärvilised litrid, et võiks olla nagu jõuluehe! Aga ei, sellised kahvatud.. Aga vähemalt saab odavalt, kellele meeldib.
Ja üks praktiline soovitus seal shoppamas käimiseks: kuna paljusid asju (või sobivat suurust) on ka ainult üks eksemplar, siis tasub see huvi korral kohe endale kaenlasse kahmata. Ma nägin ühte päris kantavat siidist kleiti üsna vastuvõetava hinnaga, aga mõtlesin, et noooo ma teen siin ringi peale, küll aega on pärast proovida. Tutkit. Ehkki pühapäeva hommik, saabus poodi mingi tädi, ja võttis just tolle kleidi ära.
Nüüd siis uue kollektsiooni juurde.

Roheline siidisegune pluus

Mulle meeldisid need siidisegusest materjalist pluusid, mida oli nii lühikese varrukaga kui kolmveerandvarrukaga. Ja erinevates toonides. Seejuures on samast kangast ja vähemalt esmapilgul vaadates samasuguse lõikega (aga eri värvi) pluusid Montonil ja Ivo Nikkolol erineva hinnaga :D Mulle meeldivad need pluusid seetõttu, et nad on piisavalt universaalsed ja klassikalised, et sobivad nii viisaka seelikuga, suvaliste pükstega... Ostsin säärase valge, sest see on peaaegu maailma kõige universaalsem selgapandav asi.
Mis mulle aga ei meeldi, on see konkreetne kanga valik, sest teate see kangas kortsub üsna ebameeldivalt. Üsna kõva on ka. Aga pole hullu.
Baltika trentškoodid on ilusad. Ja täiesti mõistliku hinnaga. Sul pole tegelt Burberryt vaja, sest need trentškoodid on ka täiesti ok. Isegi mul on üks nende trentškoot. Miski must mõnusast pehmest materjalist dressikleit oli ka pakkuda. Ainult et küsimus on, et miks must.. olgugi et hõbedaste täppidega.. Nii pettumustvalmistav. Vaata pilte allpool.

Ivo Nikkolol olid tekkinud mingid päris ilusad kleidi, aga miks praegusel kuupäeval uus kollektsioon olema linasegune? Lina ei ole selline materjal, mida alla 20kraadise ilmaga tahaks kanda. Külm on. Aga ilusad olid küll, tuleb tõele au anda. Toonid ka minu meelest küllalt hästi valitud (ehkki jaa, oli ka kakipruune ja muidu maatoonides asju).

Sellega positiivsed tähelepanekud enamvähem piirduvad. Kantavaid kleite ei paistnud, eriti arusaamatu oli peenikeste aga rohmakate õlapaeltega kleit, mida oli tuhkroosat (norm värv) ja neoonkollast (ei ole norm värv). Vaata pilte allpool. Kohutavalt palju oli T-särke. Miks? Nii täiesti tavalisi kui arusaamatute piltidega. Kellele? Kas T-särke ei ole maailmas juba piisavalt palju, et neid peab ilmtingimata juurde tegema? Miskipärast on mul tunne, et olukord läheb järjest hullemaks. Ohpalun, tehke mõned viisakad igapäevakleidid. Aga jumala eest mitte musta värvi. Tehke mõni šanelli stiilis normaalsest (st mitte akrüülist) kangast kleit ja kostüüm.

Kohutav T-särk, taustal normaalsed roosad siidpluusid

Litritega T-särk. Sellist jama on raske kommenteerida

Aa ja eraldi ma tahaksin veel rääkida sellest, mida ma nende e-poes nägin. Läksin andmorefashion epoodi ja hakkasin omaarust uue kollektsiooni rõivaid vaatama ja mida ma nägin? Sallid, mütsid, käekotid, ehted. Kuulge, nalja teete või. Ma tulin riideid otsima. Eelnimetatud asjade hankimiseks on mul muud pleisid. Väga ebatõenäoline, et ma neid akrüüljunne ja plastmassprahti nii või teisiti ostaksin. Ja jube mõistlik mõte on teha neid nailonist käekotte a'la Prada. Et kui Pradal 90ies coming back, siis see on kindlasti hea mõte. Aga mõelge korra läbi... kaine peaga..
Lõpetuseks üks väike tehnoloogiline feil ka ikka. Ma ei tea, kuidas teil OCDga on, aga mind igatahes kohutavalt häirib seal valge triibu peal see must õmblus, mis ei ole veel sirge ka.

Maailma kõige universaalsem ja maailma kõige lohutavam retsept

Juhtusin nägema Jamie Oliveri viie koostisosa kokkamise saadet. Idee on selles, et kuidas võimalikult vähestest (täpsemalt viiest) koostisosadest võimalikult vähese vaevaga võimalikult head toitu teha. Need toidud näevad tõesti ilusad ja maitsvad välja, kindlasti on ka maitsvad. Selles ma ei kahtle üldse. Muidugi see, kuidas ta pärast valmimist neid toite mütsütab ja täis suuga räägib, ei meeldi mulle üüüldse :S

Idee on hea, aga mul ei pruugi alati olla täpselt neid viit koostisosa. Ja võib-olla ma ei taha mõnda neist viiest koostisosast, sest pähh. Samas võib mul olla teisi koostisosi. Niisiis panen siia kirja ühe Jamiest inspireeritud retsepti, mis tuleb ikkagi kohutavalt maitsev. Ja mida saab varieerida vastavalt sellele, mida parasjagu on. Ja välja tuleb olenevalt koostisosadest ühepajatoit või karri :D

Vaja on erinevaid köögivilju vastavalt sellele, mis meeldib ja mida on, tükeldatuna suuremateks tükkideks, et väga ruttu pehmeks ei läheks - porgandit, lillkapsast, brokolit, kartulit, pastinaaki, bataati, suvikõrvitsat, muskaatkõrvitsat, baklažaani, kapsast, seeni, paprikat.

Siis oleks hea, kui mingi maitseköögivili ka oleks - porru, sibul, küüslauk... koriander (julgetele)

Ja lõpuks mingit liha - originaal oli terve!!! kanaga (Jamie viskas terve kana sinna patta, minule aga nt meeldib kanapoolkoibadega), aga sobib väga hästi ka ribi, väikesed sea- või veisetükid, hakkliha, väike lambaribi.... Ilmselt sobiks ka kala või krevettidega*. Võib jätta liha ka panemata, mitte midagi halba ei juhtu, aga siis maitsetamisega hoolikam olla, et liiga plain & simple ja vesine ei tuleks.

Kui tahad karrit saada, siis on vaja veel ka karripastat ja kookospiima. Kui sobib ühepajatoit, siis pole neid vaja.

Jamie viskas kõik asjad korraga potti (temal oli kana, muskaatkõrvits, kookospiim, koriander) ja lasi 1.5h haududa. Mina päris nii ei teeks, sest et liha (olenevalt muidugi lihast) küpseb kauem kui nt paprika. Võib-olla see muskaatkõrvits küpseb siis 1.5h...

Mina teeks nii:
1. (optional) kupata liha - st viska liha potti, nii et veega kaetud, lase kiirelt keema, lase keeda minutikene, et vaht välja tuleks, võta välja, pese liha puhtaks, kalla vesi ära
2. Pane liha vähese veega hauduma. Olenevalt lihast, kana paneksin võibolla 10minutiks, ribid vb pooleks tunniks.
3. Lisa köögiviljad (ja karripasta ja kookospiim, kui karrivariant) ja lase haududa kuni köögiviljad enamvähem pehmed. Mingi 20 minutit äkki?
4. (optional) mulle meeldib selle toidu sees paprika. Aga selle ma lisan vahetult enne valmimist, lihtsalt segan sisse ja lasen veidi enne söömist olla lihtsalt. Et ta oleks krõmps ja mitte löga!
*5. Kui teed selle toidu kala või krevettidega, siis kala ja krevetid lisatakse alati ka vahetult enne valmimist. Need on nii õrnad asjad, et neile piisab täiesti paarist minutist kuumutamisest vahetult enne roa valmimist.

Kui paned vett rohkem, saad mõnusa (püree potentsiaaliga) supi. Kui paned vett vähem, saad karrilaadse asja, mida sobib kenasti ka riisi kõrvale kastmeks kasutada.

Ja siis kõige värskemas selle saate osas oli lohutustoit (ehk comfortfood) - kleepuvad kanatiivad. Prisma puhvetist saab mingeid terijaki kanatiibasid, mis mulle iiilllgelt meeldivad. Ja see saade tuli umbes nagu taeva kingitus, sest mul oligi vaja mingit ideed, mida küpsetada. Niisiis maailma kõige lohutavam toit:
1. võta kanatiivad (mul olid pooltiivad, sest see tundub nüüd olevat uus reaalsus), pane pannile ja prae mõlemalt poolt kergelt kuldseks. Mõned viilutatud tšillid võid ka panna, minul nt kõrbesid ära veits ära :D Kuna mul oli mingit jaapani tšillimaitseainet, siis panin seda ka.
2. Lisa pannile teriyaki kastet mõned supilusikatäied. Noh nii et ikka kõik kanad sellega kergelt kokku saavad. Mul teriyaki kastet oli vähe, panin okonomiyaki kastmega pooleks. Need on üsna sarnased.
3. Lisa pannile vett, nii et kanad a'la poolenisti seal vedeliku sees on. Pane kaas peale ja lase a'la pool tundi haududa. Jälgi. Kui vesi on välja auranud ja kaste on kenasti kleepjas, siis ongi valmis. Võib seesamiseemneid ka peale puistata.

Veel oli seal saates seenepasta retsept. Umbes täpselt selline, nagu ma ise teen seenepastat. Aga sellega ta pingutab küll üle, kui räägib, et "oii supermarketis, vaadake, on toredaid seenesegusid". No andke andeks, aga meie supermarketites küll selliseid värskeid seenesegusid ei ole, kus oleks šampinjone, portobellosid, kukeseeni, eringi seeni ja šiitakesid.
Asja juures silmatorkav oli aga see, et ma olin just külmkambrist mingid külmutatud kukeseened välja koukinud. Mis sest et on värske kukeseene aeg, aga miks osta uusi, kui võib varusid kasutada :P pealegi õõudsalt kallid on turul. Ja siis sel suvel olen suutnud endale sõnastada (panen siia ka kirja, et ma ise ära ei unustaks :D), et ma ei ole eriline külmutatud asjade tarbija ja edaspidi ma mingeid marju-seeni omale sügavkülma ei pane. Jah, ma olen nõus sööma poest ostetud külmutatud segusid (pigem küll köögivilju ja seeni, marju mitte eriti). Aga ise külmutades ei ole see asi siiski päris "see". Seened-marjad on vintsked ja vesised, kui ükskord välja võtta ja üles sulatada. Kunagi ma panin ikka korrrralikult igasuguseid asju sinna külmkambrisse, aga palju ma reaalselt neid tarbinud olen. Sest nad ei ole head :D ja ma ei tea mingit eriti head põhjust, miks ma peaks tarbima asju, mis pole kõige parem, mida on võimalik saada. Natukene peab endast ikka lugu pidama. Peab ära revideerima, mis mul seal on...

Siin pildi peal tunduvad käed õudsalt paistes,
tegelikult päris nii hull ei ole
Küünelaki tooni nimi on Tallinn :D

Muidu ma värvisin üle kohutavalt palju aja oma küüned ära. Mul ei olnud enam küünelakkegi, sest ma olin kõik ära hävitanud. Kas te ikka teate, et küünelakk ja küünelakieemaldi on ohtlikud jäätmed - nii et neid tavaprügisse ei tohi panna! Kuna ma jäätmejaamas väga tihti ei käi, siis aitab mind lambipirnide, küünelakkide, patareide, mittevajalike ravimite jm ohtlikuga jäätmekogumisring, mida aegajalt tehakse.
Aga tagasi küünte juurde, et mingihetk tuli mõte, et aaagaaa miks ma ei laki küüsi enam. Et nii manduda ka ei saa. Ja ostsin kaks lakki. Mavala toonid Tallinn (see, mis pildil) ja Tobago. Elu läks kohe värvilisemaks küll. Need lakid on muidu üsna normaalsed. Plussiks on üsna kiire kuivamine. Miinuseks on asjaolu, et see lakk ei valgu eriti, st kui hooletult paned, siis jääbki mõnes kohas paksemalt. Mõned lakid "tasandavad" end ise ära. Varvaste peal püsib hästi. Sõrmeküünte peal ei püsi. Neljapä õhtul lakkisin, pühapä hommikul oli juba õudne vaadata. Aga noh, ma ei ole ühtegi lakki näinud, mis mu küüntel püsiks. Ja mu käed on pidevalt niisked (närvisüsteem) ja üleüldse teen ma liiga palju süüa ja pesen nõusid, niiet võib-olla ei peagi püsima.

Koroonika vol maskiball

Kas see on nüüd läbi ja enam ei saagi koroonikaid kirjutada? Eelmine kord ma kirjutasin, et ma väga optimismiks põhjust ei näe, aga praeguseni on siinkandis isegi suhteliselt OK olnud. Olen isegi mõned korrad shoppy shoppy teinud. Mujal maailmas muidugi mitte nii väga OK. Kuidas ma suhtun sellesse, et elu "normaalsusesse" tagasi langeb? Selle kohta panen postituse lõppu ühe vidjo, mis päris hästi mu arvamuse kokku võtab. :D
Kuna maskid on koroonaga seoses kuum teema, siis mõtlesin kirja panna oma maskikogemused - küll mitte meditsiiniliste koroonamaskidega aga kosmeetiliste näomaskidega. Sest midagi kirjutada vahelduseks oleks tore, aga väike aju on tühi nagu katkine pähklikoor. Mingi aeg tagasi ma hakkasin veidi rohkem huvi tundma oma näonaha hoolduse vastu. Vist hakkas liiga vana kärss sealt paistma ja võib-olla ma ei olnud sellega rahul. Aga tegelikult ma ei mäleta. Järgnevalt tutvustan ja jäädvustan endalegi meeldetuletuseks mõned kõige huvitavamad maskid/koorijad, millega ma olen kokku sattunud. Olgu mainitud, et kosmeetiku juurde ma satun üliharva, seega veidi omal näol katsetamist on asjakohane. Veel olgu mainitud et mul on täiesti keskmine nahk. Mitte märgatavalt kuiv, mitte märgatavalt rasune. Vahel kusagilt "karvendab" ja aeg-ajalt tekib ebasoovitavaid punaseid asju.
Ecooking peeling mask. See on üks karm stuff :D Sain väikese testeri kingituseks ja mingi hetk katsetasin ära. Purgi peal on kiri, et "kui nahk muutub punaseks, siis see tähendab, et töötab". Noh ma võin kinnitada, et see kiri on seal asja pärast. Soovitatakse peal hoida 4-12 minutit (esialgu lühemalt). Ma hoidsin vist mingi 5 minutit ja sellest piisas, et mu nägu näeks välja, nagu ma oleks veetnud liiga kaua aega päikese käes, ühesõnaga punane nagu vähk ja samamoodi õhetav ka. Ehk siis jah, toimib ja koorib küll, pärast punetuse taandumist oli nahk tore ja puhas, aga ma ei ole nõus seda kraami oma näo peale rohkem panema. Liiga kohutav. Kosmeetiline protseduur ei tohiks sellist stressi tekitada :P Aga Kaubamajas on praegu LAHil hea hinnaga.

Järgmine mask on palju parem. Talika Bubble mask. Ta ei ole küll kooriv, aga jätab naha meeldivalt niisutatuks. Selle sain jälle bjuutibokksust kingituseks, sest et arvatavasti ma ei ostaks seda sellise hinnaga. Tegemist on kangasmaskiga, mis mulle üldiselt väga meeldivad, sest pole mingit mäkerdamist. Sain paraja üllatuse osaliseks, kui selle näo peale panin. Sest see hakkas agressiivselt mullitama mu näo peal. Noh, oleks pidanud seda nime järgi arvama. Aga need "elusad" mullid näo peal on päris huvitav kogemus. Talika on muidu kõige rohkem tuntud kulmude ja ripsmete kasvu soodustavate toodete poolest. Olen isegi mitu tuubi seda ripsmeseerumit ära kasutanud aja jooksul (Stockmannis on kõige paremad allahindlused sellele - umbes 2x aastas). Aga oma suureks kurvastuseks pean siiski mainima, et minu ripsmetega see seerum midagi märgatavat küll ei teinud.

Järgmiseks Decleori suhteliselt uus Thyme Gentle Peeling Exfoliator. Decleor on mul ka juba vana sõber. Pean hoiatama, et Decleori sarjad on kõik üsna aroomiteraapilised, see tähendab, et üsna spetsiifilise ja mõnikord seetõttu pisut arstirohu lõhnaga. Mainin seda, kuna minu jaoks vastuvõetav lõhn on ülioluline asjadel, mida ma endale peale määrin (ja üldse millega ma kokku puutun). Aga mulle siiamaani on meeldinud. See tüümiani kooriv mask ei ole mingi erand ja ta on ikka tuntavalt tüümiani lõhnaga. Tegemist on savimaskiga, mille määrid näole ja lased seal kuivada ja siis nühid ettevaatlikult maha. Selle sees ei ole koorivaid "terakesi", nagu tihti koorivates maskides. Need terakesed mulle ei meeldi. Aga jälle erinev lähenemine võrreldes eelmistega. Protseduur ise mulle väga ei meeldi, aga tulemus on seda mässamist vist väärt. Koorib ja värskendab küll.

Ja lõpetuseks üks kergelt kooriva toimega näovaht. Lancaster 365 Skin Repair Gentle Peel Detoxifying Foam. Omg kui keeruline nimi :D Kasutamine on lihtne - kui hommikul või õhtul nägu pesed selle vahuga, siis see samaaegselt kergelt ja õrnalt koorib kah. Minu näopesu käib pisikese froteeräti abiga - teen selle esialgu kuuma veega märjaks, väänan välja. Käin näost kergelt üle. Panen selle vahu peale ja lasen ~30 sekundit olla. Teen rätiku jälle märjaks ja pühin kergelt survet avaldades selle vahu maha. Kordan veel mõni kord, viimasel korral teen rätiku märjaks võimalikult külma veega, väänan välja ja pühin näo viimast korda üle. Väga mõnus. Nahk ei jää kiskuma nagu väga paljude näopesuvahenditega, mida ma aja jooksul olen kasutanud.

Kirjeldatud näovahendid on kõik veidi erinevad, kuid arvatavasti see Lancasteri oma on neist kõige lemmikum - st ta on jõle kallis, aga seda investeeringut väärt, sest et pesemine ja õrn koorimine ühes - säästab lisamässamisest.

Ja lõpuks lubatud piirangute lõpetamise vidjo, mis võtab päris hästi minu arvamuse kokku:

 

No more sisukamat contentit täna.