Sunday, June 7, 2020

Koroonika vol kus shopata, kui poodi ei saa minna?

Привет! Как жизнь? Ну, чё новенького-то на Плюке?
Nagu pealkiri ütleb, siis täna tuleb juttu shoppamisest. Mu lemmikud sekondhändid on küll juba lahti, aga no ei kutsu kusagile teistega koos parvlema minema. Sest et inimeste liikuvus on praeguseks hetkeks juba oluliselt suurenenud (otsustades nt selveri parkla ja ühistranspordi välisvaatluste alusel), ja sellega pöördvõrdelises seoses ehk vähenenud on tähelepanelikkus, ettevaatlikkus, mis puudutab viiruse levikut. Suur osa käitub, nagu ei oleks midagi juhtunud ja oht möödas. No ei ole. Minu arvamus. Vaadates ka nakatumiste arvu lähiajal, ei ole minu meelest erilist põhjust tohutuks optimismiks.
Niisiis tuleb kuidagi muul viisil shopata, sest shopahooliklust peab ikkagi toitma. No ja midagi head peab ju ka elus olema. Isegi kui see on vaid nahast käekott, mugavad (loomulikult nahast) kingad, linane kleit, villane mantel või kudum. Eelnimetatud kvaliteetseid asju normaalse hinnaga polegi nii lihtne leida! Sellest ka mu kiindumus sekondhändidesse, kust olematu raha eest võib polüestri ja kunstnahakuhjadest hea õnne korral leida oivalisi asju. Aga kuna sekondhändi, v.a emmy, mis on natuke üle hinnatud, ei saa, siis oh well.

Kunagi varem mainisin, et Karen Millen tarnib nüüd Eestisse. Noh, mõistlik kah, sest nad füüsilised poed panid kinni ju. Testisin ära, aga kahjuks ainult kudumitega, sest ühtegi kleiti, mida tahaks, ei olnud parasjagu pakkuda. Pakk tuli umbes nädala ja maandus üllatuslikult postkontorisse. Unustasin uurida, mis nüüd valesti läks, et seda pakiautomaati ei pandud - telefoninumber oli peal ja my omnivas on mul eelistatud pakiautomaadid ka määratud.
Kudumite kvaliteet oli ok ja vähemalt esialgu näevad head välja. Roosa komplekt on küll viskoos ja püksid akrüül. Punased püksid olid muidugimõista ka pikad, näis, kuidas õnnestub neid ala keerata. Allahindlus seevastu oli märkimisväärne. Mingil hetkel hiljem oli kõik lausa -40%, mis tekitab küsimusi...

Bvlgari analoog
Mingihetk käisin korra kaubamajas, sest mul oli sealt ühte kindat asja vaja. Põikasin ka kotimaailmast korra läbi, et mida seal uut. Kaubamaja on üsna ohutu koht, kus käia, eriti laupäeva või pühapäeva hommikul - siis on seal kohe ekstra vähe rahvast.
Aga kotimaailmas tuvastasin Bvlgari Serpenti koti analoogi (ainult et mao pea asemel on linnu pea). Kahjuks ma ei mäleta hetkel, mis kaubamärgi kott see oli. Aga hinnavahe on ma arvan, 10-20x (analoogi kasuks).
Veel nägin Furla käekotti, mis on täiesti oivaline näide ülejalategemisest. Mis ajast alates ei ole nahkkoti kinnisele vaja panna metallist tugevdust? Ma pakun, et paar nädalat kasutamist, ja see "auk" hakkab seal rebenema. Einoh mul süda tilgub verd - miks sellist oivalist nahka sellise jama peale raisata? 
Häbi, Furla!
Veel tuli Eestisse selline asi kui AboutYou. Tegemist on saksa päritolu "brändikaupade poega", nagu nad end nimetavad. Vaatasin üle, sest kuidas muidu saaks. Mingeid paremaid brände on esindatud küll (a'la maxmara weekend, iBlues ja mõned huvitavad By Malina, Ivy & Oak, mida Eestis ma näinud ei ole). Väga palju on peokleite, mis mulle eriti huvi ei paku. Jalatsite valik vilets ja piirdub enamasti sandaalide ja ketsidega. Ka hinnatase ei ole midagi kiita. Pakun, et Kaubamaja ja Stock on soodsamad, eriti kui mingi allahindlus on, ning Kaubamajas kogub Partnerkaart ka raha tagasi. Näide: Ecco Anine mugavad nahast baleriinad AboutYous 94.90. Hetkel lisandub veel mingi soodustus, mis teeb hinnaks umbes 71€. Mis on sama, mis kohalikus ecco poes. Ehk siis - miks ma peaks hakkama Saksast neid tellima, kui kohapeal on sama hind? Ülepeakaela, see allahindlus ei rakendu sugugi kogu kraamile. Samas - tasub silma peal hoida. Nägin lausa 1 kleiti ja 1 jakki, mis oleksid isegi ostetavad. Kui allahindlust juurde tuleks. Sest ma ei suuda endale ära põhjendada, miks ma peaks ostma täishinnaga asju. Välja arvatud muidugi käsitöö. Aga see pole siin teema.
Häiris samuti, et puudus igasugune suuruste tabeldus. Max Mara rõivastel oli suurused a'la tootja suurus 38 = M. Milles ma veidi kahtlen, sest Max Mara põhiline numeratsioon on itaalia oma, ehk siis M on hoopiski itaalia numeratsioonis 42... Kuna huvipakkuv kleit oli krõbeda hinnaga, siis testima hetkel ei hakanud, aga kõlab nagu huvitav testcase.

Maskid ja kleit
Muus osas alustas Baltikas tööd mingi uus vend, kuulu järgi itaallane, Flavio Perini, kes pidi olema muuhulgas ka Max Maraga koostööd teinud. Väidetavalt vajab järgmiste eesmärkide täitmine rahvusvahelist moekompententsi. Eelmised sammud on olnud kaubamärkide portfellide ja sellega seoses müügipindade optiemeerimine (alles jäid ainult Monton ning premiumim Ivo Nikkolo, ning meestele Baltman). Ja tootmise ümberkujundamine, whatever that means. Mingi aeg mingi hulk tootmist kolis eestist ära, aga ma tõttöelda täpselt nüüd ei teagi, kuhu. Kas Hiinasse õnnetute alaealiste alatoitumuses alamakstud ja üleekspluateeritud laste kätte. Kui  keegi teab, siis palun kirjutage ja harige mind. Tore, et Monton muidugi ka maske teeb, sest ajaga peab kaasas käima. Samas - need on natukene rohkem nagu aksessuaari eest, sest nt filtrit sinna kusagile sisestada ei saa...


Mida poosi???
kas 2 on juba seaduspära?
Montoni e-poodi vaadates (pärispoodi pole arusaadavalt roninud) ei ole midagi nagu paremuse poole muutunud.. Ok, võibolla reaalsuses need hilbud näevad paremad välja, sest moefotod on neil alati kehvad olnud. Aga noh ei tea. Tundub pigem polüestrine, ühekordne ja silmatorkamatu kiirmood. Ja ma ei suuda ära imestada, kuidas see modell suudab nii eemaletõukavaid poose võtta.. Minu "lemmik" on kahtlemata jalad harkis tooli peal sabakondi peal lebamine. Tekib tunne, nagu libiseks ta kohe sealt maha, ja et ta ei saa normaalselt istuda mingite füüsiliste piinade tõttu alakehas... Iu. No ei ole ju ilus. Moefoto võiks ikka ilus olla, nii et ma tahaks kah sama ilus olla ja läheks seda kleiti või asja, mis pildi peal on, ostma. Lodev lebasklemine, sorgus juuksed ja vaevatud ilme minus samastumishimu ei tekita. Huhh, sain ära rääkida südamelt.

Salapärane Andiata modell
Natuke ülbe (heas mõttes) Andiata modell
Vastukaaluks panen ühe ilusa pildi Andiata e-poest. Modellil on kenasti lühikesed juuksed ja esitletavad rõivad ei jää varju. Pikkade juustega modellide on juuksed kinni või vastavalt siis ette või taha suunatud. Sama kehtib ka nende insta piltide kohta. Olen näinud isegi loomulikut laialt naeratavat modelli, ja ka temal siin piltidel on ikkagi mingi emotsioon näos, mitte tühi kalapilk.


Mina neid asju ei tellinud
Ega toidukraami saab ka e-poest osta. Tegin vea, et tellisin teist korda astri epoest (rohelist teed ja kodusvalmistatavat ramenit). Esimesel korral nad ei suutnud osa kaupa tarnida ning raha tagastamist pidin ootama 2 nädalat. Ei ole väga normaalne, aga see, mis nüüd teise tellimusega juhtus, oli lihtsalt effing ootamatu. Nimelt ma sain täiesti valed kaubad!! Vot sellist asja ei ole minuga varem juhtunud, ehkki ma olen väga aktiivne e-kaubastaja. Loodan, et nad parandavad oma vea võimalikult kiiresti ja eelistatavalt saadavad kulleri, kes õige kauba kohale tooks (muidugi värsked ramenid pakki toppidest), ja vale kauba ära võtaks, sest sorry ma ei suuda mõelda midagi välja, mida teha kilo seesamiseemnetega... Igal juhul astrist ma enam midagi ei telli. Sellest, et e-poes on vigu nagu sigu, ma ei hakka rääkimagi.Võeh. Ma ei mäletagi, millal ma viimati nii ülejala teenust nägin..

Lõpetuseks ka midagi head: jõudsin roomata jaapani aeda, vihma küll kallas, aga rododendroneid säänseid ja määnseid oli küll ja veel.





Ja päris lõpetuseks vana pilt sellest ajast, kui veel tulpe oli. Täiesti kolossssaaaalne, missuguseks kinnisena täiesti mittemidagiütlevad tulbid võivad vaasis areneda. Täielikud lemmikud. Rääkides lilledest, siis minu meelest on maikellukeste hinnad tõusnud. Eelmisel aastal, kui ma ei eksi, olid turul 3€ punt, nüüd täna aga olid juba 5€.
Edaspidi hakkasingi endale ise lilli ostma, sest kes saab enda eest hoolitsemist teiste hooleks jätta



Sunday, May 10, 2020

Koroonika vol seljanka ja moejutud

Ma olen nii moodne, isegi mantel on jälle õiget värvi
Nooniiiii vist peaaegu 2 kuud eriolukorda? Ma jätkuvalt ei tunne end ahistatuna :D Välja arvatud tavakevadine ahastus teemal, et õnn on õues, aga mina olen toas.  Tööd on olnud kõvasti, aga ma ei vingu. Töö on ok, ma selle ise valisin. Keeruliseks teeb asja tuhandes eri teemas korraga pädeva (sh iseendale) mulje jätmine. Aga eks ka see läheb mingi hetk üle. Siiamaani on alati läinud. Aga lihtsalt siiakohale väike tõdemus vaadates tagasi oma viiteteistkümnele aastale: kui jääd ootama, et töö tegijat kiitma tuleks, siis enne mädanevad aerud enne ära (ja kui aere ei ole, siis teadagi mis). End of tööjutt, see ei ole mingi tööblogi siin. Edasi tuleb veidi toidujuttu ja kevadejuttu, moejuttu ka üle hulga aja. Moejuttu polegi ammu olnud. Shopata eriti ei saa, sest mu lemmikteisekäepoed on kinni ja kui oleksid avatud, siis ma ei läheks ka sinna. Aga kuna shoppamisteraapiat ei saa jätta tegemata, siis olengi hoopis intnerneeduses shopanud. Tõsi, sealt saab pigem esimese ringi kraami...

Seljanka
Vahepeal jõudsin ma ära tüdineda kõigist nendest fäänssidest toitudest, mille retsepte ja  pilte ma siin olen kirja pannud. Tahtsin midagi teistsugust! Ema soovitas teha seljankat. Sest miks mitte - TAKi sööklas ma sõin varem päris tihti seljankat. See oli üks hea koht, vähemalt minu hinnangul täiesti söödavad kodust laadi toidud ja ülisõbralikud tädid (nad raudselt valisid oma tädisid sõbralikkuse järgi, sest mina saan väga hästi aru, kes on sõbralik ja kes on lihtsalt viisakas / täidab kohust). Paraku TAKi söökla ruumides tegutsev renovatsioonijärgne järglane ei kannata absoluutselt mingit kriitikat. Ma loodan, et sinna tuleb ruttu mingi normaalne toitlustaja, sest see  praegune on lihtsalt kallihinnaline pläust. Ja see tähendab ühte toidukohta kontorilõunatoitumiseks vähem.

Aga tagasi seljanka juurde. See ei ole üldse keeruline ja maitses ülimalt ... autentselt. Sibula ma lõikasin lihtsalt häääästi väikesteks tükkideks ja praadisin korralikult ära, sest mulle ei meeldi suured sibulatükid, võeh. Vaja on: 

Sibul (mida suurem sibulasõber oled, seda rohkem pane)
marineeritud kurk
kvaliteetsed viinerid
kvaliteetne täissuitsuvorst
tomatipasta
soovi korral kartulit
soovi korral oliive
loorberileht, terapipar
puljongit (näiteks puljongikuubikust või fondist)

Tükelda sibul väikesteks tükkideks, prae kergelt näiteks rasvas. Või õlis, kui rasva pole. Siis lisa kurgid, kuumuta natukene, et äädikas veidi välja aurustuks, lisa tükeldatud viinerid ja suitsuvorst, prae veel natukene. Lisa puljong ja tomatipasta ja maitseained ja oliivid (kui soovid). Keeda, kuni kõik maitsed on ühtlustunud. Mingi 15-20 minutit.
Kui kartulit tahad lisada, siis seda on parem teha enne tomatipasta lisamist, ja tomatipasta lisada viimasena. Kartul ei taha minu hinnangul pehmeks keeda tomatipasta happelises keskkonnas.

Tõenäoliselt minu lemmikvärvikombinatsioon
Õied läksid avanedes veel 2x suuremaks
Koostisainete saamiseks (st hea vorst ja viiner ja kala, mitte et see seljanka sisse käiks) ja niisama puhtast huvist roomasin eelmisel nädalavahetusel turule. Kala ja liha, sh väga head kulinaarset ribi ahjust tegemiseks muidugi sain, aga ohhoo! avastasin koha, kus müüakse Nurmiko tulpe. Enneolematu!!! Haldjaleiva (??)  boksis. Seega läksin see nädalavahetus jälle. Ma ei pidanud pettuma. Kuna olin kohe varakult kohal, sain oivalised oma lemmikvärvi ehk roosa-valged papagoitulbid. Nii värskelt kui on ostes üldse võimalik saada. Ja veel ühed madalad ohtrate lehtedega tumeroosad madalad, mis individuaalselt ei ole nii silmapaistvad, aga vaasis jällegi efektsemad kui need roosad papagoid. Aga tulpidega on nii, et nad ostes ei ole end veel vett täis tõmmanud ja kui kodus vaasi panna, paisuvad nad veel 2x suuremaks.
Selverist, kus ma üldiselt toidureidil käin, on pärast koroona puhkemist võimatu normaalseid lilli osta. Ma tean, sest ma jälgin pidevalt lõikelilli, isegi kui ei osta. Tundmatu päritoluga longus tulpe on neil tavaliselt väljas umbes kaks kimpu - punaseid ja kollaseid ehk mitte just minu lemmiktoone. Räige hinnaga seejuures. Ma ei saa aru, miks nad kriisi puhkedes korralikke lilli kohalikest aianditest müüki ei ole hakanud võtma?
Mulle üliväga meeldivad lõikelilled (seevastu potililli ma ei salli, v.a orhideed aga neid on mul hetkel juba piisavalt). Minu meelest head, korralikud, kvaliteetsed lõikelilled on tugevasti alahinnatud. Ilmselt on tekkinud mingi müüt, et need ei seisa vaasis päevagi. No võib-olla tõesti, kui lilledega on päikeselõõsas paar tundi hängitud ja siis suvaliselt ämbrisse visatud. Näiteks piibeleht roosiga samas vaasis tapab teise üsna kiirelt. Eks varasemast ajast ju kombeks pigem lõpetamistel, pulmadel ja teistel suurtel tähtpäevadel lilli kinkida. Lõikelill muide vajab ka hooldust, et eluiga oleks maksimaalne - vee vahetamist, varte teatud aja takka tagasilõikamist. Ja noh, müügiletil vees juba tükk aega seisnud lill tõesti ei püsi enam kuigi kaua - loogiline. Õigest kohast tuleb osta. Aga kui oskad lõikelillevärki, siis tulemus on oi kui hea. Üks asi, mida ma endale luban, kui kontorisse tagasi lähen kunagi, et toon endale jooksvalt värskeid lilli lauale.

Toidu teemal veel. Ma tavaliselt ei tee reklaami ja ei anna soovitusi, aga. Mulle meeldib ramen, nagu mõnest varasemast postitusest arvatavasti on näha olnud. Ja Tokumaru väljatöötatud "kaasaskantav" ramen on viimase aja geniaalseim leiutis. 12 punkti!


Karulauguga

Praetud kalanahaga - peale minu vist keegi sellise asja peale ei tuleks
Ei pea ise puljongit tegema ega midagi, kõik on valmis tehtud juba ja oi oi oi oi kui hästi see maitseb. Lisa lihtsalt meeldivaid lisandeid (muna, küpsetatud liha, kala, roheline sibul, tofu, idud, karulauk jne, mida parasjagu on ja mida fantaasia lubab). Ma loodan, et nad pärast suurema kriisi möödasaamist ka jätkavad. Sest ma ei satu väga tihti Tokumaru söögikohtadesse muidu, sest need on lihtsalt nii nõmedates asukohtades. Kamoon, ma ei raatsi linna teise otsa sööma sõita. Aga tellige "kaasaskantavat" Tokmarudeliveryst. Astrist ärge tellige. Nende epood on väga kasutajavaenulik, arvestatavalt bugine ja nende kasutajatugi üsna ebasõbralik. Ja toodete eest, mida ma ei saanud, raha sain tagasi 2 nädala pärast. On arenguruumi.

Karen Milleni varasem stiilinäide, vb mingi 2013
Lubatud moejutt seisneb selles, et mäletad, kunagi ma kurtsin kusagil, et üks minu lemmikbrände Karen Millen on kehvas seisus ja pani kõik poed Eestis kinni ja juba varasemast oli teada, et nad ei šipi eestisse. Täna läksin miskipärast uurima, et huvitav, kuidas neil läheb. Sellesmõttes, et Boohoo ostis nad millalgi ära. Ja see on ju teadatuntud plasthõlstimoemärk. Ja kuna nad panid kõik oma jaepoed kinni, siis ma kahtlustasin, et äkki panevad end üldse kinni.  Aga oh imet! veebipoes oli valikut koonimaani ja šipivad Eestisse ka nüüd! Nii et võibolla taastuvad aga ei mandu? Piltide järgi tundus suhteliselt sama stiil jätkuvat, nagu ka varem. Hästi palju oli pakkumises ülihea hinnaga (kui kvaliteet on sama mis varem) kudumeid ja kudumkleite. Ma ühtegi ei ostnud, sest ükski väga ei meelitanud. Neil on viimasel ajal mingi teema "maatoonidega" ehk sellised pruunipõhised soojad toonid. No pole just minu värvigamma. Rohkem ringi vaadates nägin ka ühte väga ilusat pitskleiti, aga ei hakanud seda hetkel ostma, sest mul on vähemalt 10000 pitskleiti juba.
Mulle tundub, et hinnatase on veidi allapoole liikunud. Aga samas 100% ei saa väita - sattusin lehele just sel hetkel ka, kui oli sitewide -30% ja lõpumüügitoodetelt veel lisa -15%. Lisaks on valikusse tulnud longewear ja noh, loomulikult ma pidin test-tellimuse tegema. Eks näis, mis need endast kujutavad, pildid näisid viisakad ja vaadates tavahinda võiks ollagi tegu üsna viisakate vabaaja asjadega. A muidugi see aeg, kus KM tegi udupeene ülinaiselikke a'la Zimmermann asju, see vist on möödas. Juba mõnda aega on nende stiil ja värvid mõnevõrra rohkem ... nurgelisemad.

Jaapani aeda  roomasin ka, aga ei, seal ei olnud rododendrikuid. Ma ei saa aru, kas need õitsevad nii hilja?! Ma oleksin juba mingi 2 nädalat tagasi oodanud, et teeb nupud lahti. Aga ei midagi. Kirss ikka õitses, õied olid palju palju heledamaks kasvanud.

Ja oma suureks üllatuseks avastasin, et mu vana korteri enamvähem akna alla olid istutatud ka kirsid :D Einoh iroonia missugune! Poleks vaja jaapani aia kõrval eladagi. Aga noh see on ka uus fänssi nullenergiamaja nüüd. Ja veel mingid puud, millel olid nupud küljes, pean vaatama millalgi, mis asi too on.

Sunday, April 26, 2020

Koroonika vol. eimidagieeeriiliiist ohtrate retesptidega, mis näevad välja oluliselt keerulisemad kui tegelikult on

suvaline kvartalisisene õitseja
Mis uudist? Ei midagi eeeriiiliist! St põhiliselt olen teinud süüa ja teinud tööd. Oi, lausa kaks nädalat ei ole siia mitte midagi üles tähendanud. Teine müts (valge, paksemast lõngast) sai valmis, ühe laupäeva töö. Veel suutsin end kokku võtta ja 5 nädalat pärast köögilaua taga ajutist kodukontorit suutsin kodukontori kolida õigesse kontori tuppa. See oli vaja enne korralikult, põhjalikult korda teha, siis oli mõtet kolida. Sellepärast läks nii kaua aega :D
Veelkord roomasin laupäeva varahommikul jaapani aeda, et vaadata, kas rododendrikud juba õitsevad. Ei õitsenud veel. Küll aga õitsesid kirsid. Selgus, et seal siiski on paar kirsipuud. Varajase hommikutunni (ei rohkem ega vähem kui veidi enne 7-t hommikul) oli koht ülipopulaarne. Üks vend oli oma orantsi hummeri ja suure toruga tulnud roosade õite doosile järele, ja üks õde - hummerit ei näinud, aga toru oli vähemalt sama vägev. Noh. Ma ei ole väitnud, et ma oskan pildistada või et ma kavatsen selles hea olla. Seetõttu ei ole ma ka räigetesse torudesse eriti investeerinud. Ja pildid on seetõttu nagu on. Puudele eriti lähedale minna ei saanud, lausa muru peale minemist keelav silt oli üles pandud. Türil pidi ka ilukirsside allee olema, seal väidetavalt saaks tavaoludes lausa piknikku pidada.
Kadrioru jaapani aia puud, mille alla ei ole lubatud minna
Paksoi (pak choi) - kas pole ilus?
Söögilainel on ka igav olnud. Ükskord praadisin vutti paksoiga, teine kord praadisin tuunikalasteiki - jälle paksoiga. Mõlemad tunduvad oluliselt keerulisemad valmistada kui tegelikult on. Sest neid on tegelikult ülilihtne valmistada.

Paksoi on aeg-ajalt selveris ja prismas täiesti saadaval, tuleb ainult ringi vaadata ja valida ilus värske isend. Kodus tuleb ta pakist välja võtta ja mina lõikan lehed lahti ja pesen korralikult ära. Praadida on paksoid kõige parem võis, kergelt. Tänuväärne asi ka blancha peal küpsetamiseks. Sobib hästi tarvitada majoneesiga.

Tuunikalasteigi sain üllatuslikult Selverist, kus see ootas valmispakendatult isevõtmise letis, st ei pidanud küsima. Panin ta küüslaugu, oliiviõli, valge veini äädika ning natukese tüümianiga paariks tunniks marineeruma ja siis praadisin lihtsalt ära. Suhteliselt liha tekstuuriga. Ükskord sain Stockmannist tuunikala-seaseljapeki kotlette. Nonde kohta, kui ei oleks teadnud, et seal on kala sees, ei oleks öelnud.

Vutt paksoiga
Vutiga on veel kergem kui tuunikalaga. See tuleb enne praadimist (võis) lihtsalt soola ja pipraga kokku teha ning lihtsalt ära praadida mõlemalt poolelt. Minul oli eelmisest korrast vist järel chashu sea tegemise soja-sake-searasva "puljongit", mida veidi redutseerisin (st aurutasin veidi vett välja) ja kastmena kasutasin.
Tuunikalasteik küüslaugu-oliiviõli-tüümiani-valgeveiniäädika-kastmes
Praetud tuunikala
Suppi tegin ka - bataadist, porgandist, tomatist, läätstest, sibulast, fenkolist, ingverist ja tšillist. Veel avastasin maitsepärmi - see sobis hästi sinna supi sisse (pärast püreestamist lisasin).

Allolevatel piltide toimub pad thai laadne asi - paksoi ja ribastatud porgand, hiljem lisasin muna, segasin varem keedetud riisinuudlid ja pad thai kastme sisse. Laim on tegelikult serveerimiseks. Vastavalt olemasolevatele varudele võib kasutada ka hiina kapsast, lisada seeni... Kah asi, mida väga kiirelt valmistada saab.
Paksoid ja porgandid läheavd pad thai sisse
Pad Thai laadne asi valmis
Ja paar pilti silmipimestavast kevadest veel:
Kirsiõied, riisid ja torii, ja mägedest roomav udu
Mulle meeldib udu. Et selliseid vaateid on olemas?! :O
Kirsiõied ei pea ilmtingimata olema roosad või valged

Sunday, April 12, 2020

Koroonika volmaiteamitmes ja mida teha, kui elektrienergia börsihind on nii madal? Chashu sealiha loomulikult!

Umbes selline näeb valmis chashu välja
Hollallaa juba kuu aega isolatsiooni! Aeg kui kuidagi uskumatult kiiresti läinud, eriti see nädal, kus oli ainult 4 tööpäeva. Arenenud riikides on muidugi esmaspäev ka vaba, nii et neil on lausa 2 4-päevast töönädalat. Või 4-päevane nädalavahetus. Ei saa ma jätta kadedusega mainima...
Igav ei ole hakanud, tegevust on. Ka juhul, kui oleks 4päevane nädalavahetus. Ja isegi kui ei oleks, siis juutuubis on ju niiii palju igasuguseid toredaid söögitegemise või autode või moevidjosid, et igav ei hakkaks niikuinii. Ma ei saa tõttöelda aru, kuidas kellelgi saab üldse igav olla. Rääkige mulle ka, kudias see käib. Mul on alati a) vaja midagi teha b) tahtmine midagi teha (isegi kui see on magamine). Nii et igav ei ole mul olnud juba väga varasest lapsepõlvest. Näiteks on mul tekkinud aega tegeleda rohkema (korraliku?) näohooldusega, sest seda saab kodukontoris teha nt silmapuhkepausi ajal. Ei viitsi kohe hommikul sellega tegeleda ja siis kontoripäevadel ilmselgelt ei tegelegi. Kui, siis õhtul, kui selleks ajaks veel täiesti koomas pole. Mine tea, äkki saan isolatsiooni lõpuks veel ilusaks. Silmaalused on küll jätkuvalt sinised, aga mitte vist kottis.

mida hinda???
Tegelikult ma vaatasin toredaid ramenivideosid juba varem, ja kuna hetkel on aega kirjutada, siis panen siia kirja, kuidas teha chashu sealiha ehk seda hautatud sealiha, mida rameni peale "kaunistuseks" pannakse. Kindlasti on mitmeid erinevaid viise, kuidas seda teha, nt võib ju ka ahjus madalküpsetada. Senikaua kuni hea tuleb, on kõik õige! Niisiis:
Vaja on ilusat läbikasvanud sealihatükki, nt seakõhtu, peekonit. Väga vähe korraga teha pole mõtet, mingi nt pool kilo on ok. Veel on vaja sojakastet ja toidusaket. Kui toidusaket pole, siis mirin ka toimib. Läheb seda kraami päris palju, aga pärast saab selle tekkiva puljongi redutseerida ja kasutada nt rameni või millegi muu maitsestamisel. Maitsestamiseks on vaja küüslauku ja ingverit.

Chashu tegemine ise on imelihtne: Kõrveta panni peal oma lihatüki kõik küljed kenasti pruuniks. Edasi võta pisike kastrul, kuhu liha sisse mahub, vala peale piisavalt (umbes lihaga tasa) sojakastet ja toidusaket/mirinat umbes pool/pool mahus, lisa juurde küüslauk ja ingver ning lase kaane all kergelt podisedes haududa. Vahepeal keera külge ka.

Kogu protsess võtab aega tund+, seega jälgi elektri börsihinda kui seda liha tegema plaanid hakata :D (kui su elektripakett muidugi arvestab tunnihinda). Või tee seda chashut lihtsalt sel päeval, kui keskmine börsihind on madalam (kui on keskmisega pakett). Kui on fixpakett, siis pole midagi teha, siis võid alati teha. Ok, naljad. Aga täna oli tõesti hea päev, sest börsihind oli nagu niiiiiiiii madal lihtsalt. Ma ei tea, kas see on mingi viga, nordpooli hinnaga läks ka kiirel kontrollil nagu enamvähem kokku, niiet ilmselt ikka tõsi. Tavaliselt asjad, mis tunduvad liiga head, et tõsi olla, tavaliselt ei olegi. Võibolla elektrienergia börsihind on erand?
Igatahes, kui tunni-pooleteise pärast tundub, et liha on kenasti pehmeks haudunud, siis võta välja ja pane külmkappi. Külmast peast on temast hea lõigata peeneid viile, mida asetada ükskõik mille peale, allpool üks stiilinäide, kui nuudleid ei olnud, aga oli tangusid.
Nagu ramen aga tangudega
Muus osas hakkasin mütsi kuduma, sest mul on valge mantel, kuhu juurde ei ole sobivat peakatet. Ja mulle meenus, et mul on mingi ebaühtlase struktuuriga lõng kunagi ostetud. Sellest pidin ma küll kuduma midagi pleedilaadset, aga kuna ma siiamaani seda ära kudunud ei olnud, siis ju sellest pidi müts saama. Muidugi ainult osast. Eks näis, mis ülejäänust kunagi saab. Aga müts sai valmis. Mõned tunnid kudumist, kuna lõng oli üsna jäme. Vardad ikka 3sed, sest siis tuli hea tihe ja soe müts.

Veel tuli mul omaarust räigelt geniaalne välkidee minna vaatama Kadriorus asuvat jaapani aeda, et äkki seal on kirsiõisi. Kusagil Jaapani saatkonna juures pidi olema juba, aga see on vanalinnas ja ainult paari puu pärast ma ei viitsi sinna minna, sest vanalinnas ei ole väga midagi teha niikuinii, kui just turist ei ole või ei taha Trendtekstiilist siidi osta. Mõlemad tingimused väärtustusid hetkel negatiivseks. Ma ei saa aru, kust ma võtsin selle idee, et äkki seal jaapani aias on neid õisi. Ei ole ju. Seal ei ole kirsipuid ju. Ei ole kunagi olnud. Ma ei tea, miks.
Rododendronid olid küll juba päris suured nupud kasvatanud, aga muud väga midagi seal vaadata ei olnud. Sest miski muu lihtsalt ei kasvanud veel. Välja arvatud kivid ja sammal, mis mulle ka muidugi ka meeldivad. Olin veel kohutavalt tubli, tulin laupäeva ommikul kell 6 üles ja kärutasin sinna kohale, aga ikkagi ei olnud paraku ainuke hingeline seal (masse küll õnneks ei olnud). Aga need ajutised roosakasvalged õied on arvatavasti minu lemmiknähtus. Selline vaatepilt, et põlved lähevad nõrgaks ja kananahk tuleb peale. Sest NIIII ilus. Nagu ka väga head muusikat kuuldes juhtub. Jaapanis on nad erilised. Isegi kui Eestis asjad õitsevad, siis see pole ikkagi see. Ma kahtlustan, et Jaapanis lihtsalt päike paistab mingi teise nurga alt, või on see nendest väävliaurudest, mis mägedest tulevad vms vms. Aga see on puhas ilu, ma ütlen. 

Kivid, minu suured lemmikud
Keegi reaalselt ELAB SEAL MAJAS, mis jaapani aia kõrval on. St keegi saab iga päev aknast või rõdult jaapani aeda vaadata.



Sunday, April 5, 2020

Koroonika vol 3

Kolmas nädal ka nüüd ühelepoole saanud. Tegelikult hakkab ajaarvamine juba veidi sassi ka minema. Ükspäev ärkasin üles ja ei saanud aru, mis päev täna on. Teisipäevaks osutus. Samas ei saa väita, et sama asja mul ka muul ajal poleks juhtunud.
Õige jumekas part
Olemine on täitsa normaalne, igav ei ole. Suurem osa ajast läheb ikkagi töö tähe all. Mingi aeg tagasi juba jõudsin ära õlitada köögi töötasapinna (no kas on ilusamat asja kui valge õliga töödeldud massiivtamm?). Sel nädalavahetusel jõudsin ära pesta ka suure osa akendest, v.a rõdu klaasid, sest see on piisavalt massiivne ja ei ole veel selline ilm, et nii kaua kusagil ilma mõjude käes rahmeldada. Soe ei ole, v-a rõdu peal, kus on juba lausa palav.
Häirib, et õmblustööd on kõik tegemata ja vahetult enne eriolukorda hangitud lihula kinnaste kudumiskomplektile pole jõudnud veel isegi mitte läheneda.

Tööjuures oli retseptichallenge, sest noh, praegu on unikaalne võimalus endale ise keset päeva süüa teha. Sellist luksust ei tule muidu eriti tihti ette. Niisiis panin oma lemmikretseptid kirja. Mis on suhteliselt lihtsalt valmistatavad. Panen siia ka, siis ei unune ära.  Kusjuures ma käin aeg-ajalt ise oma plogis vaatamas, kuidas mingit sööki tehti :D 

Pardifilee küpsetamine

Part fooliumis valmis ahju minema
Võta pardifileed (tavaliselt müüakse 2kaupa), kuivata köögipaberiga marinaadist vms vedelikust, et oleks võimalikult kuivad, lõika naha sisse sälgud (aga lihasse ära lõika!) ja aseta pannile nahk allpool.
Lase kõrgemal kuumusel praadida, kuni nahast hakkab rasva välja tulema ja nahk muutub kenasti pruuniks.  See võtab ~5 min.
Pööra fileed ümber ja prae teiselt poolt ka, tunde järgi, ka ~5 minutit. Aga tunde järgi! Et ilusaks jumekaks muutuks!
Vahepeal ässita praeahi 200 C kraadi peale.
Võta kahekordne foolium ja pane oma fileed eraldi fooliumi sisse, nahk allpool (see on oluline!!). Võid sinna lisada ka praadimisel tekkinud rasva (aga ei pea). Pane maitse järgi soola ka sinna filee peale. Paki fooliumipätsikesed korralikult kokku.
Pane fooliumipätsikesed ahju ja lase seal küpseda 7-10min. Oleneb ahjust ja isiklikust eelistusest, aga minul nt 7 min ahjus on perfektne kergelt seest roosa filee. 10min on juba korralikult läbiküpsenud.
Niimoodi küpsetatud pardifileed saad kasutada ükskõik mille lisandina või siis lihtsalt leiva/saia peal.
Minule meeldib kõige rohkem külmutatud aasiapäraste aedviljadega: küpsetan selle segu ära panni peal pardirasva sees (see tekib nt pardifileede praadimisel), lõikan pardifileed õhukesteks viiludeks, viskan korraks ka natukeseks panni peale, et soojaks läheksid, ja valmis.


Üks võimalikke pardi-lõpp-produkte hiina taldrikul

Variatsioonid:
1.    Kui viitsid, siis võid pardifileed enne ööpäeva või 2 marineerida sobivas marinaadis – hästi sobib nt sojakaste või ise pressitud apelsinimahl. Pane filleed kaussi või karpi, kalla marinaad peale ja lihtsalt lase olla külmkapis.
2.    Põhimõtteliselt sobib sellele toidule hästi lisada ka mingeid muna- või riisinuudleid. Need keeda eraldi, sega köögiviljade ja pardiga ära ja nom nom.

Lohevõileivad

Võta meeldivat saia, pane sinna peale kahvliga pehmeks hakitud avokaado, lisa meeldivat külmsuitsu/sooalohet/forelli – valmis! Võid vutimunasid ka peale panna, kui on. Või kirsstomateid.

Lohesupp

Võta mingit külmutatud köögiviljasegu, minu lemmik on Maahärra aasiapärased köögiviljad. Või lisada šampinjone ka, kui on parasjagu käepärast. Samas võid meelepärased köögiviljad ka ise koorida-tükeldada. Viska kastrulisse mingi hulga veega, nii et tundub supi konsistentsiga, mitte liiga vedel, mitte liiga tumine. Lisa maitse järgi maitseianeid, nt soola-pipart või seda, mis on seal köögiviljapaki sees, aga teravamate elamuste puhuks nt santa maria red curry või tom kha maitseainet. Lase ilusasti keema.
Vahepeal lõika suupärasteks kuubikuteks nahata lohe- või forellifilee. Või miks mitte mõlemad. Tursafilee sobib ka hästi. Ja pangassius. Ja merluus. Ei diskrimineeri kedagi!!! Võib mitut ka panna!
Kui muu kraam keeb, viska kalakuubikud ka kastrulisse. Lase keema ja valmis!
Variatsioonid:
1.    Kui sul on nahaga filee, mis võib sisaldada ka kalapekki, siis alusta retsepti sellest, et viskad need kalajupid vette, lased keema, võtad vahu ära ja korjad kala välja ning puhastad ära. Ja lisad kõige lõpus uuesti.

Skagen toast ehk rootslaste krevetivõisai

Kohe näha, et minu hobiks on ilusam portselan (lisaks söögile)
Paar viilu meelepärast saiatoodet
Väikesi krevette; kui külmutatud, siis sulata ära ja nõruta võimalikult kuivaks
Majoneesi, veidi hapukoort või toorjuustu
Maitsestamiseks sinepit, sidrunimahla, tilli, pipart, soola
Kalamarja kaunistamiseks
Rösti ära saiaviilud (kes kalureid ei karda, siis võib ka või sees praadida) ja lase ära jahtuda
Sega majonees-koor-toorjuust maitseainetega sobivas vahekorras, et oleks hea maitsega. Sega sisse krevetid. Lase maitsete ühtlustumiseks natukene siesta.
Pane krevetisegu saiale, lisa kõige peale natuke kalamarja – valmis!

Skoonid

Skoonid Meisseni tassis
Skoonid pidid olema briti päritolu, aga noh, mina olen skoone saanud eelkõige just Rootsis ja nad on mulle sügava mulje jätnud. Rootslastel on küll minu meelest kolmnurksed skoonid..

Vaja on
225g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
50g võid
mingi kogus 50 ja 100 ml vahel vahukoort/kohvikoort/piima, mida parasjagu on
1 muna
soola, suhkrut (suhkru puudumisel kasutasin sortsukest agaavisiirupit)

Jahu sisse tuleb segada küpsetuspulber, sool, suhkur ja "masseerida" või, et moodustuks ühtlane pudi. Muna lahti kloppida, lahustada sortsukese piimatootega. Segada jahu sisse. Edasi lisada vähehaaval lisada piimatoodet juurde, kuni taigen püsib koos, aga ei kleepu.
Seejärel tuleb rullida taigen ~2cm paksuseks ja lõigata klaasi või piparkoogivormiga välja kettakesed. Küpsetada 225 kraadi juures ~15 minutit.

Minul tulid vist veidi liiga ... mittekrõbedad, oleks pidanud paar minutit veel kauem küpsetama.

Kui ilumeele poolest ma oleks jaapanlane, siis toidueelistuste poolest ilmselt olen ma rootslane :D
Nojahh, Jaapanis on praegu ilus.

Müts
Mask
Aaa, mütsi sain ka valmis. Üllaltavalt muretult läks, kokkuvõtmise osa improviseerisin, olen endaga rahul. Varras oleks vb võinud 3 asemel 2.5 olla, praegu tuli see mütsi selline hääästi õhuline. Tutt on puudu ja olude tõttu ei saa minna kusagile hankima ka. Lõnga jäi natukene üle, võib-olla teen ka peapaela, need peaks praegu hullult moodsad olema. Mitte et ma teaks, kas mulle peapael sobib. Kunagi algkooli ajal mul oli üks lai peapael, ilusast valgest lõngast, siniste tikanditega. Loomulikult käsitöö. Siis ma seda eriti ei kandnud, sest millegipärast jäi see kaasõpilastele silma ja muidugi mitte positiivsest küljest. Ei oot. Ilmselt polnud asi  peapaelas vaid pigem midaiganes ma tegin või olin - alati leidus midagi mis ei olnud ok, mis mainis halva sõnaga äramärkimist. Nende meelest. Aga ei hakka hetkel seda teemat elaboreerima.