Risoto

Vahepeal on isegi lilled õitsema hakanud

Mu esimene kokkupuude risotoga on Rucola toitlast, mis ei ole mu kontorist ka praegu üldse mitte kaugel. Aasta võis olla ... mm.. maitea, ütleme 2010 siis. Igatahes ammu. See kogemus lükkas tükiks ajaks risoto mu nende toitude nimekirja, mida ma mitte kunagi mitte kusagil ei telli. Kusjuures ma ei mäleta hetkel, kas seal nimekirjas hetkel veel midagi on. A, mannapuder näiteks. Aga see kraam oli räigelt kleepuv, igapidiselt üle maitsestatud ja keeldus peaaegu kurgust alla minemast.

Aga mingil hetkel, küll aastate pärast, ma siiski halastasin ja andsin risotole teise võimaluse - ei mäleta, kus, võib-olla sealsamas Rucolas, aga igatahes suutis ta siis end minu silmis rehabiliteerida. Rucolas käivad söömas ka kõik, kes mu koolitustele satuvad, ja keegi pole siiamaani kurtnud. Siiamaani ma teda ise teha katsetanud ei olnud, aga hetkel tundus kõigest muust söödavast olevat lootusetult kopp ees ja seega läks loosi kui "uus ja põnev väljakutse".

Esmalt tuli leida risotoriis, eestimaist ma seekord ei eelistanud, läksin kindla peale välja ja valisin Selverist mingi Arborio Riso de Risotto (Scotti oma).

In progress

Veel oli mul kuivatatud kukeseeni, need panin vette ligunema. Värsked oleks kindlasti veel uhkemad olnud, aga mul värskeid ei olnud parasjagu, niiet ..
Seenest risotot teha on selles mõttes tänuväärne, et kui see seen seal ca 20+ minutit haudub, siis ta ei lähe päris kindlasti puiseks, sest seentel on suhteliselt kama kõigest. Samas annavad nad aga head maitset. Ja üllatavalt tugevat - nii et üle pingutada ei tasu. Lihakraam käib pigem risoto kõrvale, mitte sisse. Küll aga tehakse mereandidega risotot - siis need tuleb lisada vahetult enne valmimist (kui tule juba maha keerad), muidu lähevad kummiks.
Lisaks võtsin ühe küüne küüslauku ja hästi veidi porrut ja lõikasin hästi peenikeseks. Ma eelistan, et need asjad annavad mu toidule maitset, aga jäävad ise märkamatuks, mis ka õnnestus. Praadisin küüslaugu, porru ja seened kergelt võis ära, oi oi oi kui hästi see juba lõhnas! Seejärel lisasin juurde pestud risotoriisi ja paar minutit kuumutasin. Kuumutamisel keerasin pliidi aktiivsuse üsna maha - 9 on mu pliidil maksimum, hetkel oli  kasutusel 4.
Riisi panin umbes 2dl, sellest saab üks mitte väga näljane inimene söönuks + natukene jääb veel järgmiseks päevaks ka.

Taustal on juust, mis ei ole sugugi tahtnud kõik vaid taldriku peal olla

Edasi kallasin juurde valget veini, nii umbes 100ml. Kuna ma veinist tuhkagi ei tea ega eriti ka pea, siis võtsin lihtsalt ühe valge veini, mis mu kätte jõudnud oli. Eeldasin, et ju ta enne minu kätte jõudmist läbis mingi tiheda konkursi vms. Või siis ka mitte. Igatahes ma ei kulutanud aega temas kahtlemise peale.
Edasi tuli hoolikalt jälgida, et see vein nüüd riisi sisse ära imbuks ja alkohol välja keeks. Muidu tulevat toit mõru. Kui tundus, et mission accomplished, siis lisasin juurde sortsukese (vb 100ml) puljongit ja ootasin, kuni see ka ära imbub. Ja siis kordasin protsessi, kuni puljong otsa sai. Puljongit kasutasin sama, mis rameni tegemiseks. Aaa, ok, ma ei ole rameni blogipostitust veel teinud. Ühesõnaga sobib suvaline puljong, võib ka poest osta senikaua, kuni ma rameni jutu kunagi valmis kirjutan.

Mis puutub puljongi ja riisi suhtesse, siis risoto puhul on see teistsugune kui nt jaapani riisi puhul (1 mahuühik kuivainet, 2 mahuühikut vett). Risoto puhul 2dl riisi kohta läks 5dl puljongit.
Kui puljong oli otsas ja toit tundus normaalse tekstuuriga (mitte vedel aga samas ka mitte sõmer), siis segasin juurde veel ka musta pipart ja veidi riivitud juustu ja oligi valmis.

Isegi kass oskab heast salatist lugu pidada

Mumeelest sobib hästi nii pasta kui risoto juurde rukola - ehk see veidi mõrkja maitsega salatitaim. Sellega aga on tihti huvitavad lood. See lõunakoht, kus ma praegu tavaliselt lõunal käin, pakub nädalapastat, mida ma mõnikord isegi söön. See pole midagi erakordset (makaronid on nii kohutavalt pehmeks keedetud!!!), aga teised valikud lihtsalt on veel nirumad. Igatahes, sinna peale käib ka rukola. Mõnikord on see normaalne, ent mõnikord satub mu taldrikusse parimal juhul lihtsalt kollane, halvimal juhul poolkõdunenud plögane ollus. Mille ma siis kõrvale tõstan, ega suuda ära imestada, kas nad on pimedad või nende jaoks ongi see normaalne.. Iu.

Omnomnomnomnom

Minu risoto aga sai suurpärane. Taldrik on natuke katki? Ja siis? See on lihtsalt üks väga vana ja väga äge taldrik, mille ägedust väike killuviga ja kraklee kuidagi ei vähenda. Arrivederci!
Järgmine kord siis võib-olla sinikarbid. Aga võib-olla hoopis midagi mitte-kõhtu-toitvat. Pealegi, mõned on juba avaldanud arvamust, et see siin on toiduplogiks muutunud. Ei ole, lihtsalt kui kõigest muust on suht siiber, siis toituma ikka peab. Mida parem toit, seda tõenäolisem, et läheb alla ka. Ja isetegemine tõstab oluliselt toidu headuse tõenäosust. Mis põhimõte see oligi, kui A-B JA B-C -> A-C? Transitiivsus. Ja praktikas: isetehtud toit -> läheb tõenäolisemalt alla.

Risoto koostisosad (ühele mitte väga näljasele inimesele kaheks söögikorraks või näljasele nt liha või kala juurde lisandiks):

1. risotoriisi 200ml
2. valget veini 100ml
3. puljongit (kana, köögivilja vms) 0.5 liitrit
4. küüslauku, porrut maitse järgi
5. Kuivatatud, külmutatud või värskeid seeni (šampinjon, kukeseen, austerservik, šiitake, shimeji vms), ei diskrimineeri ühtegi, kuniks värskelt söödavad söögiseened on
6. viil võid nende praadimiseks
7. parmesani vms kõvajuustu maitse järgi
8. musta pipart maitse järgi