 |
| Ivo Nikkolo + Monton #kodukontor #supportlocal |
Mõni aeg tagasi tegin
moehalapostituse põhimõtteliselt sellel teemal, et kust saada riideid, mis motiveeriksid end selga panema, kaunistaksid inemist ja motiveeriksid seega seda inemist kodust väljuma. Mulle kohutavat meeldivad ilusad kleidid, mantlid ja stuff, mis teha.
Nüüd jõudis kroonviirus meie maile ka, seega juba 13. märtsist alates olen tegutsenud kodukontoris ja seoses sellega tekkis idee kirja panna kodukontori- ja kroonviirusekogemused siiamaani. Pärast kunagi hea lugeda.
Ütlen kohe ära, et kodukontori vastu ei ole mul midagi kunagi olnud. Ma olen seda aeg-ajalt ka nädala-paari kaupa varem praktiseerinud, kui isegi ilus kleit ei suuda enam motiveerida end välja vedama vms. Distsipliinist mul puudust pole!
Kroonviirusliku kodukontori puhul panin aga tähele, et teatavad keskendumisraskused siiski tekkisid. Aga see oli pigem ärevus, et kuidas the fuck kõik üldse olema saab, kas tiimiliikmed saavad hakkama, kas keegi oluline haigeks ei jää ja üleüldse majandus kokku ei kuku ja kõik veel viiel miljonil moel pekki ei lähe.
Vähemalt tiimiliikmete kohta võib öelda, et kodukontor ei ole elu oluliselt ebamugavamaks või ebaefektiivsemaks muutnud. Oi mul on ikka vedanud selle tiimiga. Ei taha ära sõnuda, ptyiptyiptyi.
Varude kogumise kohta mainin ära, et ma olen niikuinii harjunud umbes kord nädalas toidupoes käima ja valmistama umbes nädalajagu toitu ette. Samuti on alati külmkambris midagi juhuks, kui vot ei viitsigi poodi minna. Teades, et kroonviirus saabub varem või hiljem, tõin juba märtsi alguses veel lisaks külmutatud juurvilju ja mõned purgisupid (viimaseid ma tavaliselt ei söö, aga noh igaks juhuks). Nii et ostupaanika läks ka minust mööda, selleks ajaks, kui see vallandus, istusin mina juba oma urus ja tšillisin. Kusagil oli väga nunnu joonisklipp ekstraverdist, kes oli kodukontorist räiges stressis, ja introverdist, kes oli tekkinud olukorraga (st sotsiaalse tagasitõmbumisega) võrdlemisi rahul.
Aga nagu lubatud, moest. Kas see on kah oluline, mida kodukontoris kanda? Minu lemmik kodune riideese on talveperioodil kahtlemata pehme hommikumantel ja suveperioodil misiganes riie, mida on võimalikult vähe. Aga kodukontoris hommikumantlis päris hea istuda ei ole, sest kui nt videokõne on, siis ei näe presentable välja. Reaalselt mul on üks koosolek juba videoga olnud ka! Mõned räägivad ka, et psühholoogiliselt on oluline teha vahe vahele töötamisele ja muule, tulla pidžaamast ja voodist välja, kui töötama hakkad. Seda ma ei oska kinnitada ega ümber lükata.
Tavaline pusa ja sametpüksid (minu teine tüüpiline variant, mida talvel kodus koanda) kah kodukontorisse vist väga ei sobi, liiga casual äkki? Noh selge, siis tuleb selga panna hiljuti šopatud Ivo Nikkolo püksid ja Montoni sametpluus! Minge ka
https://www.andmorefashion.com/ ja toetage kohalikku! Näiteks siin postituses figureerivat kleiti võib-olla on veel saada! Ja ühte teist pehmet kodukleiti ka. Ma hoolimata meeldivusest endale seda ei ostnud (sest mul on niigi juba 100000 kleiti) nii et duplikaatse kleidi konflikti potentsiaal ei ole!
Viimasel ajal on Monton oma rõivastele pannud külge sildid, mis kehatüübile üks või teine asi sobib. Tore!
Aga tõsiselt, mulle see sametpluus jättis kohe väga sügava mulje, aga ma ei ole kindel, äkki see on juba välja müüdud. Neid roosakaid pükse ei ole võimalik saada, sest need olid oletatavasti näidiseksemplar ja saadud on nad Moetänavast. Kindel põhjus, miks Moetänavat külastada, kui jälle välja minna võib! Sealt saab cool'e ainueksemplare! Ükskord sain isegi nii suurepärase mantli, et mul oli lausa värvilt sobiv kübar selle jaoks olemas!
 |
| Tundub väga mugav |
Teine komplekt, mida ma võibolla kaaluksin osta, on hall pehme tšilliülikond. Olgugi et polüakrüülnitriilkiust, ja ma tegelt ei tea, kui mõnus see seljas on. Topiliseks läheb kohe niikuinii, sest akrüül, aga noh nii nunnu on ju. Lihtsalt ma ei saa seda osta, sest epoes pluusi enam pole ja pärispoodidesse ma kohe kindlasti praegu ei lähe.
Aga muidu on mul koduriietuse osas grandioossed plaanid - õmmelda ökumustrilisest peenflanellist tudupüksid ja võibolla veel midagi. Mitte et mul lõiget oleks. Ja seejärel õmmelda võib-olla ka mõned siidist püksid. Aga no näis. Seniks üks ilus orhideepilt, mis sest, et vanemast ajast. Sel talvel orhideed miskipärast eriti palju õitseda ei tahtnud. Ok, õitsesid, aga mitte eriti rikkalikult. Ei kujutagi ette, mis see põhjus võis olla...
 |
| Siis oli veel sügis |
 |
| Kas pole ideaalne paar selle kübaraga |
Ja ma ei saa aru inimestest, kes ütlevad, et on igav. Minul on päevad esiteks täidetud otsast otsani tööga. Võibolla on töö läinud veidi ebaefektiivsemaks, suhtlust nõudvad asjad võtavad veits rohkem aega, aga samas see tähendab vähemalt hetkel veidi talutavamat töötempot, mille eest ma olen isegi tänulik. Isegi koristada olen vähe jõudnud ja aknadki on pesemata. Köögi tööpinna suutsin siiski ära õlitada. Muus osas suutsin aga alustada mütsi kudumist, mida ma arvan, et ma esiteks ei oska ja teiseks ei jõua ka, sest selleks ajaks, kui tudengid lõpevad, on kevad käes. Aga näe - talv tuli tagasi. Esialgu vaatasin internetist mustreid ja tundsin, et ma ei suuda neist aru saada. Sest esiteks ma ei oska palmikuskeeme lugeda, sest ma pole palmikutega asja kunagi kudunud (v.a sügavas lapsepõlves, kus ma tegin lihtsalt ühe väga väikese proovitöö puhtast uudishimust, et no kuidas ikkagi see palmiku keeramine käib). Teiseks, ma ei suuda lugeda/aru saada sõnadega lahti kirjutatud kudumis/heegeldamisjuhiseid. Ja kolmandaks ei olnud internetis sobiliku kaalu ja jämedusega lõnga jaoks sobivat mustrit, nii et mõtlesin mustri siiski ise välja. Great success! Müts valmis veel ei ole, aga äkki saab, enne kui talv otsa saab.
