Koroonika vol. eimidagieeeriiliiist ohtrate retesptidega, mis näevad välja oluliselt keerulisemad kui tegelikult on

suvaline kvartalisisene õitseja

Mis uudist? Ei midagi eeeriiiliist! St põhiliselt olen teinud süüa ja teinud tööd. Oi, lausa kaks nädalat ei ole siia mitte midagi üles tähendanud. Teine müts (valge, paksemast lõngast) sai valmis, ühe laupäeva töö. Veel suutsin end kokku võtta ja 5 nädalat pärast köögilaua taga ajutist kodukontorit suutsin kodukontori kolida õigesse kontori tuppa. See oli vaja enne korralikult, põhjalikult korda teha, siis oli mõtet kolida. Sellepärast läks nii kaua aega :D
Veelkord roomasin laupäeva varahommikul jaapani aeda, et vaadata, kas rododendrikud juba õitsevad. Ei õitsenud veel. Küll aga õitsesid kirsid. Selgus, et seal siiski on paar kirsipuud. Varajase hommikutunni (ei rohkem ega vähem kui veidi enne 7-t hommikul) oli koht ülipopulaarne. Üks vend oli oma orantsi hummeri ja suure toruga tulnud roosade õite doosile järele, ja üks õde - hummerit ei näinud, aga toru oli vähemalt sama vägev. Noh. Ma ei ole väitnud, et ma oskan pildistada või et ma kavatsen selles hea olla. Seetõttu ei ole ma ka räigetesse torudesse eriti investeerinud. Ja pildid on seetõttu nagu on. Puudele eriti lähedale minna ei saanud, lausa muru peale minemist keelav silt oli üles pandud. Türil pidi ka ilukirsside allee olema, seal väidetavalt saaks tavaoludes lausa piknikku pidada.

Kadrioru jaapani aia puud, mille alla ei ole lubatud minna

Paksoi (pak choi) - kas pole ilus?

Söögilainel on ka igav olnud. Ükskord praadisin vutti paksoiga, teine kord praadisin tuunikalasteiki - jälle paksoiga. Mõlemad tunduvad oluliselt keerulisemad valmistada kui tegelikult on. Sest neid on tegelikult ülilihtne valmistada.

Paksoi on aeg-ajalt selveris ja prismas täiesti saadaval, tuleb ainult ringi vaadata ja valida ilus värske isend. Kodus tuleb ta pakist välja võtta ja mina lõikan lehed lahti ja pesen korralikult ära. Praadida on paksoid kõige parem võis, kergelt. Tänuväärne asi ka blancha peal küpsetamiseks. Sobib hästi tarvitada majoneesiga.

Tuunikalasteigi sain üllatuslikult Selverist, kus see ootas valmispakendatult isevõtmise letis, st ei pidanud küsima. Panin ta küüslaugu, oliiviõli, valge veini äädika ning natukese tüümianiga paariks tunniks marineeruma ja siis praadisin lihtsalt ära. Suhteliselt liha tekstuuriga. Ükskord sain Stockmannist tuunikala-seaseljapeki kotlette. Nonde kohta, kui ei oleks teadnud, et seal on kala sees, ei oleks öelnud.

Vutt paksoiga

Vutiga on veel kergem kui tuunikalaga. See tuleb enne praadimist (võis) lihtsalt soola ja pipraga kokku teha ning lihtsalt ära praadida mõlemalt poolelt. Minul oli eelmisest korrast vist järel chashu sea tegemise soja-sake-searasva "puljongit", mida veidi redutseerisin (st aurutasin veidi vett välja) ja kastmena kasutasin.

Tuunikalasteik küüslaugu-oliiviõli-tüümiani-valgeveiniäädika-kastmes

Praetud tuunikala

Suppi tegin ka - bataadist, porgandist, tomatist, läätstest, sibulast, fenkolist, ingverist ja tšillist. Veel avastasin maitsepärmi - see sobis hästi sinna supi sisse (pärast püreestamist lisasin).

Allolevatel piltide toimub pad thai laadne asi - paksoi ja ribastatud porgand, hiljem lisasin muna, segasin varem keedetud riisinuudlid ja pad thai kastme sisse. Laim on tegelikult serveerimiseks. Vastavalt olemasolevatele varudele võib kasutada ka hiina kapsast, lisada seeni... Kah asi, mida väga kiirelt valmistada saab.

Paksoid ja porgandid läheavd pad thai sisse

Pad Thai laadne asi valmis

Ja paar pilti silmipimestavast kevadest veel:

Kirsiõied, riisid ja torii, ja mägedest roomav udu

Mulle meeldib udu. Et selliseid vaateid on olemas?! :O

Kirsiõied ei pea ilmtingimata olema roosad või valged

Koroonika volmaiteamitmes ja mida teha, kui elektrienergia börsihind on nii madal? Chashu sealiha loomulikult!

Umbes selline näeb valmis chashu välja

Hollallaa juba kuu aega isolatsiooni! Aeg kui kuidagi uskumatult kiiresti läinud, eriti see nädal, kus oli ainult 4 tööpäeva. Arenenud riikides on muidugi esmaspäev ka vaba, nii et neil on lausa 2 4-päevast töönädalat. Või 4-päevane nädalavahetus. Ei saa ma jätta kadedusega mainima...
Igav ei ole hakanud, tegevust on. Ka juhul, kui oleks 4päevane nädalavahetus. Ja isegi kui ei oleks, siis juutuubis on ju niiii palju igasuguseid toredaid söögitegemise või autode või moevidjosid, et igav ei hakkaks niikuinii. Ma ei saa tõttöelda aru, kuidas kellelgi saab üldse igav olla. Rääkige mulle ka, kudias see käib. Mul on alati a) vaja midagi teha b) tahtmine midagi teha (isegi kui see on magamine). Nii et igav ei ole mul olnud juba väga varasest lapsepõlvest. Näiteks on mul tekkinud aega tegeleda rohkema (korraliku?) näohooldusega, sest seda saab kodukontoris teha nt silmapuhkepausi ajal. Ei viitsi kohe hommikul sellega tegeleda ja siis kontoripäevadel ilmselgelt ei tegelegi. Kui, siis õhtul, kui selleks ajaks veel täiesti koomas pole. Mine tea, äkki saan isolatsiooni lõpuks veel ilusaks. Silmaalused on küll jätkuvalt sinised, aga mitte vist kottis.

mida hinda???

Tegelikult ma vaatasin toredaid ramenivideosid juba varem, ja kuna hetkel on aega kirjutada, siis panen siia kirja, kuidas teha chashu sealiha ehk seda hautatud sealiha, mida rameni peale "kaunistuseks" pannakse. Kindlasti on mitmeid erinevaid viise, kuidas seda teha, nt võib ju ka ahjus madalküpsetada. Senikaua kuni hea tuleb, on kõik õige! Niisiis:
Vaja on ilusat läbikasvanud sealihatükki, nt seakõhtu, peekonit. Väga vähe korraga teha pole mõtet, mingi nt pool kilo on ok. Veel on vaja sojakastet ja toidusaket. Kui toidusaket pole, siis mirin ka toimib. Läheb seda kraami päris palju, aga pärast saab selle tekkiva puljongi redutseerida ja kasutada nt rameni või millegi muu maitsestamisel. Maitsestamiseks on vaja küüslauku ja ingverit.

Chashu tegemine ise on imelihtne: Kõrveta panni peal oma lihatüki kõik küljed kenasti pruuniks. Edasi võta pisike kastrul, kuhu liha sisse mahub, vala peale piisavalt (umbes lihaga tasa) sojakastet ja toidusaket/mirinat umbes pool/pool mahus, lisa juurde küüslauk ja ingver ning lase kaane all kergelt podisedes haududa. Vahepeal keera külge ka.

Kogu protsess võtab aega tund+, seega jälgi elektri börsihinda kui seda liha tegema plaanid hakata :D (kui su elektripakett muidugi arvestab tunnihinda). Või tee seda chashut lihtsalt sel päeval, kui keskmine börsihind on madalam (kui on keskmisega pakett). Kui on fixpakett, siis pole midagi teha, siis võid alati teha. Ok, naljad. Aga täna oli tõesti hea päev, sest börsihind oli nagu niiiiiiiii madal lihtsalt. Ma ei tea, kas see on mingi viga, nordpooli hinnaga läks ka kiirel kontrollil nagu enamvähem kokku, niiet ilmselt ikka tõsi. Tavaliselt asjad, mis tunduvad liiga head, et tõsi olla, tavaliselt ei olegi. Võibolla elektrienergia börsihind on erand?
Igatahes, kui tunni-pooleteise pärast tundub, et liha on kenasti pehmeks haudunud, siis võta välja ja pane külmkappi. Külmast peast on temast hea lõigata peeneid viile, mida asetada ükskõik mille peale, allpool üks stiilinäide, kui nuudleid ei olnud, aga oli tangusid.

Nagu ramen aga tangudega

Muus osas hakkasin mütsi kuduma, sest mul on valge mantel, kuhu juurde ei ole sobivat peakatet. Ja mulle meenus, et mul on mingi ebaühtlase struktuuriga lõng kunagi ostetud. Sellest pidin ma küll kuduma midagi pleedilaadset, aga kuna ma siiamaani seda ära kudunud ei olnud, siis ju sellest pidi müts saama. Muidugi ainult osast. Eks näis, mis ülejäänust kunagi saab. Aga müts sai valmis. Mõned tunnid kudumist, kuna lõng oli üsna jäme. Vardad ikka 3sed, sest siis tuli hea tihe ja soe müts.

Veel tuli mul omaarust räigelt geniaalne välkidee minna vaatama Kadriorus asuvat jaapani aeda, et äkki seal on kirsiõisi. Kusagil Jaapani saatkonna juures pidi olema juba, aga see on vanalinnas ja ainult paari puu pärast ma ei viitsi sinna minna, sest vanalinnas ei ole väga midagi teha niikuinii, kui just turist ei ole või ei taha Trendtekstiilist siidi osta. Mõlemad tingimused väärtustusid hetkel negatiivseks. Ma ei saa aru, kust ma võtsin selle idee, et äkki seal jaapani aias on neid õisi. Ei ole ju. Seal ei ole kirsipuid ju. Ei ole kunagi olnud. Ma ei tea, miks.
Rododendronid olid küll juba päris suured nupud kasvatanud, aga muud väga midagi seal vaadata ei olnud. Sest miski muu lihtsalt ei kasvanud veel. Välja arvatud kivid ja sammal, mis mulle ka muidugi ka meeldivad. Olin veel kohutavalt tubli, tulin laupäeva ommikul kell 6 üles ja kärutasin sinna kohale, aga ikkagi ei olnud paraku ainuke hingeline seal (masse küll õnneks ei olnud). Aga need ajutised roosakasvalged õied on arvatavasti minu lemmiknähtus. Selline vaatepilt, et põlved lähevad nõrgaks ja kananahk tuleb peale. Sest NIIII ilus. Nagu ka väga head muusikat kuuldes juhtub. Jaapanis on nad erilised. Isegi kui Eestis asjad õitsevad, siis see pole ikkagi see. Ma kahtlustan, et Jaapanis lihtsalt päike paistab mingi teise nurga alt, või on see nendest väävliaurudest, mis mägedest tulevad vms vms. Aga see on puhas ilu, ma ütlen. 

Kivid, minu suured lemmikud

Keegi reaalselt ELAB SEAL MAJAS, mis jaapani aia kõrval on. St keegi saab iga päev aknast või rõdult jaapani aeda vaadata.

Koroonika vol 3

Kolmas nädal ka nüüd ühelepoole saanud. Tegelikult hakkab ajaarvamine juba veidi sassi ka minema. Ükspäev ärkasin üles ja ei saanud aru, mis päev täna on. Teisipäevaks osutus. Samas ei saa väita, et sama asja mul ka muul ajal poleks juhtunud.

Õige jumekas part

Olemine on täitsa normaalne, igav ei ole. Suurem osa ajast läheb ikkagi töö tähe all. Mingi aeg tagasi juba jõudsin ära õlitada köögi töötasapinna (no kas on ilusamat asja kui valge õliga töödeldud massiivtamm?). Sel nädalavahetusel jõudsin ära pesta ka suure osa akendest, v.a rõdu klaasid, sest see on piisavalt massiivne ja ei ole veel selline ilm, et nii kaua kusagil ilma mõjude käes rahmeldada. Soe ei ole, v-a rõdu peal, kus on juba lausa palav.
Häirib, et õmblustööd on kõik tegemata ja vahetult enne eriolukorda hangitud lihula kinnaste kudumiskomplektile pole jõudnud veel isegi mitte läheneda.

Tööjuures oli retseptichallenge, sest noh, praegu on unikaalne võimalus endale ise keset päeva süüa teha. Sellist luksust ei tule muidu eriti tihti ette. Niisiis panin oma lemmikretseptid kirja. Mis on suhteliselt lihtsalt valmistatavad. Panen siia ka, siis ei unune ära.  Kusjuures ma käin aeg-ajalt ise oma plogis vaatamas, kuidas mingit sööki tehti :D 

Pardifilee küpsetamine

Part fooliumis valmis ahju minema

Võta pardifileed (tavaliselt müüakse 2kaupa), kuivata köögipaberiga marinaadist vms vedelikust, et oleks võimalikult kuivad, lõika naha sisse sälgud (aga lihasse ära lõika!) ja aseta pannile nahk allpool.
Lase kõrgemal kuumusel praadida, kuni nahast hakkab rasva välja tulema ja nahk muutub kenasti pruuniks.  See võtab ~5 min.
Pööra fileed ümber ja prae teiselt poolt ka, tunde järgi, ka ~5 minutit. Aga tunde järgi! Et ilusaks jumekaks muutuks!
Vahepeal ässita praeahi 200 C kraadi peale.
Võta kahekordne foolium ja pane oma fileed eraldi fooliumi sisse, nahk allpool (see on oluline!!). Võid sinna lisada ka praadimisel tekkinud rasva (aga ei pea). Pane maitse järgi soola ka sinna filee peale. Paki fooliumipätsikesed korralikult kokku.
Pane fooliumipätsikesed ahju ja lase seal küpseda 7-10min. Oleneb ahjust ja isiklikust eelistusest, aga minul nt 7 min ahjus on perfektne kergelt seest roosa filee. 10min on juba korralikult läbiküpsenud.
Niimoodi küpsetatud pardifileed saad kasutada ükskõik mille lisandina või siis lihtsalt leiva/saia peal.
Minule meeldib kõige rohkem külmutatud aasiapäraste aedviljadega: küpsetan selle segu ära panni peal pardirasva sees (see tekib nt pardifileede praadimisel), lõikan pardifileed õhukesteks viiludeks, viskan korraks ka natukeseks panni peale, et soojaks läheksid, ja valmis.

Üks võimalikke pardi-lõpp-produkte hiina taldrikul

Variatsioonid:
1.    Kui viitsid, siis võid pardifileed enne ööpäeva või 2 marineerida sobivas marinaadis – hästi sobib nt sojakaste või ise pressitud apelsinimahl. Pane filleed kaussi või karpi, kalla marinaad peale ja lihtsalt lase olla külmkapis.
2.    Põhimõtteliselt sobib sellele toidule hästi lisada ka mingeid muna- või riisinuudleid. Need keeda eraldi, sega köögiviljade ja pardiga ära ja nom nom.

Lohevõileivad

Võta meeldivat saia, pane sinna peale kahvliga pehmeks hakitud avokaado, lisa meeldivat külmsuitsu/sooalohet/forelli – valmis! Võid vutimunasid ka peale panna, kui on. Või kirsstomateid.

Lohesupp

Võta mingit külmutatud köögiviljasegu, minu lemmik on Maahärra aasiapärased köögiviljad. Või lisada šampinjone ka, kui on parasjagu käepärast. Samas võid meelepärased köögiviljad ka ise koorida-tükeldada. Viska kastrulisse mingi hulga veega, nii et tundub supi konsistentsiga, mitte liiga vedel, mitte liiga tumine. Lisa maitse järgi maitseianeid, nt soola-pipart või seda, mis on seal köögiviljapaki sees, aga teravamate elamuste puhuks nt santa maria red curry või tom kha maitseainet. Lase ilusasti keema.
Vahepeal lõika suupärasteks kuubikuteks nahata lohe- või forellifilee. Või miks mitte mõlemad. Tursafilee sobib ka hästi. Ja pangassius. Ja merluus. Ei diskrimineeri kedagi!!! Võib mitut ka panna!
Kui muu kraam keeb, viska kalakuubikud ka kastrulisse. Lase keema ja valmis!
Variatsioonid:
1.    Kui sul on nahaga filee, mis võib sisaldada ka kalapekki, siis alusta retsepti sellest, et viskad need kalajupid vette, lased keema, võtad vahu ära ja korjad kala välja ning puhastad ära. Ja lisad kõige lõpus uuesti.

Skagen toast ehk rootslaste krevetivõisai

Kohe näha, et minu hobiks on ilusam portselan (lisaks söögile)

Paar viilu meelepärast saiatoodet
Väikesi krevette; kui külmutatud, siis sulata ära ja nõruta võimalikult kuivaks
Majoneesi, veidi hapukoort või toorjuustu
Maitsestamiseks sinepit, sidrunimahla, tilli, pipart, soola
Kalamarja kaunistamiseks
Rösti ära saiaviilud (kes kalureid ei karda, siis võib ka või sees praadida) ja lase ära jahtuda
Sega majonees-koor-toorjuust maitseainetega sobivas vahekorras, et oleks hea maitsega. Sega sisse krevetid. Lase maitsete ühtlustumiseks natukene siesta.
Pane krevetisegu saiale, lisa kõige peale natuke kalamarja – valmis!

Skoonid

Skoonid Meisseni tassis

Skoonid pidid olema briti päritolu, aga noh, mina olen skoone saanud eelkõige just Rootsis ja nad on mulle sügava mulje jätnud. Rootslastel on küll minu meelest kolmnurksed skoonid..

Vaja on
225g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
50g võid
mingi kogus 50 ja 100 ml vahel vahukoort/kohvikoort/piima, mida parasjagu on
1 muna
soola, suhkrut (suhkru puudumisel kasutasin sortsukest agaavisiirupit)

Jahu sisse tuleb segada küpsetuspulber, sool, suhkur ja "masseerida" või, et moodustuks ühtlane pudi. Muna lahti kloppida, lahustada sortsukese piimatootega. Segada jahu sisse. Edasi lisada vähehaaval lisada piimatoodet juurde, kuni taigen püsib koos, aga ei kleepu.
Seejärel tuleb rullida taigen ~2cm paksuseks ja lõigata klaasi või piparkoogivormiga välja kettakesed. Küpsetada 225 kraadi juures ~15 minutit.

Minul tulid vist veidi liiga ... mittekrõbedad, oleks pidanud paar minutit veel kauem küpsetama.

Kui ilumeele poolest ma oleks jaapanlane, siis toidueelistuste poolest ilmselt olen ma rootslane :D
Nojahh, Jaapanis on praegu ilus.

Müts

Mask

Aaa, mütsi sain ka valmis. Üllaltavalt muretult läks, kokkuvõtmise osa improviseerisin, olen endaga rahul. Varras oleks vb võinud 3 asemel 2.5 olla, praegu tuli see mütsi selline hääästi õhuline. Tutt on puudu ja olude tõttu ei saa minna kusagile hankima ka. Lõnga jäi natukene üle, võib-olla teen ka peapaela, need peaks praegu hullult moodsad olema. Mitte et ma teaks, kas mulle peapael sobib. Kunagi algkooli ajal mul oli üks lai peapael, ilusast valgest lõngast, siniste tikanditega. Loomulikult käsitöö. Siis ma seda eriti ei kandnud, sest millegipärast jäi see kaasõpilastele silma ja muidugi mitte positiivsest küljest. Ei oot. Ilmselt polnud asi  peapaelas vaid pigem midaiganes ma tegin või olin - alati leidus midagi mis ei olnud ok, mis mainis halva sõnaga äramärkimist. Nende meelest. Aga ei hakka hetkel seda teemat elaboreerima.