Enesevalitsuski võiks omandada demokraatlikuma iseloomu*

Täna ma ei tee midagi. Seda

Pole ammu midagi isegi kirjutanud. Vahepeal oli isegi mingeid mõtteid, aga lihtsalt ei viitsinud. Ja nüüd on kõik meelest läinud sest ma ei mäleta ilmselt varsti oma nime ka mitte.

Eile hommikul ärkasin üles ja teadsin kohe, et täna on see päev, mil ei peaks üldse voodist välja ronima. Aga ma siiski tegin seda, ja selgus, et see oli väga paha mõte. Sest absoluutselt mitte misiki ei toiminud. Mul polegi isegi päris ammu sellist päeva olnud. Ma tean tegelt küll, miks niimoodi juhtus. Ma lihtsalt kurnasin ennast ära. Muidugi kurnamine ja "liiga palju" on suhteline - vana mina oleks ilmselt seda pidanud sääsehammustuseks, aga ma ei ole enam see vana mina. Ma olen täiesti uus inimene! :D ja selle uue inimese litsus täiega laiaks ühe väiksema snäkilaua korraldamine, paari kingituse hankimine ja pakkimine ja natuke arvutis joonistamine. Unbelivable. Aga see toimib nüüd iga kord - kui ma olen põnevil ja teen midagi paar päeva, siis järgmised paar päeva olen laiaks litsutud. Aga ega ma ei süüdista kedagi. Mul endal oli põnev ja protsessi jooksul ma mingit väsimust ei tundnud. Ehk siis võib.olla saaks süüdistada iseennast. Täpsemalt võibolla oma intellektuaalsust, kes on türann (psühholoogi sõnad). "oleks hea, kui ka enesevalitsus omandaks demokraatlikuma iseloomu!" (Alliksaar, aga mitte sõnasõnalt, täpset tsitaati ei mäletagi).

Näiteks oli mul vaja ühte rakendust kasutada, aga see esiteks kaotas ära mu sisestatud asjad, siis kaotas ära veel teistkord ja kolmandat korda lihtsalt andis suuri punaseid erroreid.. holy fuking shit, miks see IT nii alla käinud on meil. See on see AI kirjutatud ja AI testitud kood või lihtsalt puhs pohhuism?

matcha latte on kindlasti õnnestumine

Viimasel ajal on kuidagi eriti palju jamasid olnud, võibolla neid on varem ka olnud, vb praegu kirjutatakse lihtsalt rohkem. But pretty shitty.  Ma mõtlesin isegi ajaloo tarbeks mingi postituse teha, kus kõik see crap on kokku kogutud, aga ma ei tahtud selle kakaga lihtsalt tegeleda ega sellele mõeldagi. sest see on nii rõve et ma isegi ei taha sellele mõelda. Ja siis hakkab mingi programm, kus ma tahtsin midagi natuke teha, näkku panema! AAAAAAAAAAA!!!

Ma kõiki viltuminemisi ei mäleta, aga olulisemad, mis praeguseks meeles on: 

1. Tahtsin ostajeje pakki posti viia, ja kuna Smardil on selline kaval süsteem, et kui õigesse automaati viid, siis see sorti ei lähe vaid kohe saab saaja sõnumi ja oma paki ära tuua. Kuna Magistral (kuhu pakk pidi minema) ei ole minust kaugel, siis mõtlesin, et viin siis sinna. Mis te arvate, kas see smardi automaat oli surnd? JAH.

2. Käisin seal ringil bussiga, selle tee jooksul õnnestus mul ära kaotada oma nahkkindad. No mitte katastroof, sest mul on vast mingi paar veel kusagil ja need olid head Reservedist odavalt skooritud aga täitsa OK nahkkindad, aga no ma ei ole vist väga kurb isegi. Aga et nagu wtf kõik järjest?! 

3. Muidugi pidin pakiga siis roomama teise smardi automaadi juurde. Aga no natukene liikuda sai, see ka hea. 

4. Tahtsin süüa kilusid leivaga. Ma leiba palju ei söö, ilmselt see seletab, et kui ma leiva külmkapist välja võtsin, siis see oli puha hallitanud.. Nii et ma ei saanudki kilu süüa. 

5. midagi oli veel, aga ei mäleta

Det är ju jag

Muidugi tegelikult on need väga väikesed probleemid, õigemini ei olegi probleemid ja tegelt ma ei läinud isegi vihaseks ega midagi, vaid lihtsalt ei suutnud ära imestada et wtf ma ikka oleks pidanud ennast kuulama ja mitte üles tulema. Ma ikka ei ole harjunud sellega, et väsimus on nüüd osa minu isiksusest. No ok, see tarkvaraprobleem ajas küll vihale, dafuk, te ei saa siis korralikult teha.. 

Selle postituse lõppu sobib hästi minu uus laul. No või mitte nii uus, ma kirjutama hakkasin neid sõnu jaanuaris ,aga viimased kohad kirjutasin täis alles mõned nädalad tagasi. Võimalik, et mõne rea veel kirjutan ümber, aga ma olen sellegipoolest endaga väga rahul. Laulda Restless Heart Syndrome viisil. 

ma ise ka ei tea

Ja üleüldse, mulle oleks vaja ROHKEM sära ja muusikat mu ellu. Soovidega peab ettevaatlik olema muidugi, aga. Mul on 1 täiesti uus laul veel, millega ma olen ka väga rahul. aga see teinekord.

Ma teada sain, mis juhtub siis
kui eluisu/rõõmu elu kaasa viib
kui udusse kaob silmapiir
ja tassi täidab igav liiv

siis süda ainult muretseb
vaid igikelts on alles aju sees
siis nutumaik on igal lool
märg värv on ümber igal pool

olen närbund, end nurka värvind
ei vii siit välja ühtki teed
ei põgeneeeeeeee..


ei kandnud enda eest ma hoolt
kui voolas värvi juurde igalt poolt
ükskõik kui kaua vastu pead
ei tule sellest miskit head

siis põrguks muutub pelgupaik
on otsas ketšup, alles saepuru vaid
ja ilma jään ka viimsest väest
kui viskan lõpuks pintsli käest

Olen kursis, mis mind murdis
ma tahtsin olla tubli vaid
mitte pisaraid!

olen närbund, end nurka värvind
mul ühesuunaline teee
ütlen välja, kui käin alla:
ma enda hirmsaim vaenlane
nüüd on teada see

(mitu korda)
olen närbund, end nurka värvind
mul ühesuunaline teee
ütlen välja, kui käin alla:
ma enda hirmsaim vaenlane!