Issand jumal, ma pole niiii kaua juba midagi kirjutanud, sest mul lihtsalt ei olnud mitte midagi öelda. Isegi ühtegi pilti ei ole siia panna. Praegu ma mõtlen, et kui mingi aeg ma mõtlesin, et dsiiisass, ma ei oska enam midagi tahtagi, siis praegu ma olen kindel, et ma tahan lihtsalt ärgata hommikul üles, peas selgus, hinges rahu ja südames rõõm. Ok, seda ma tegelikult tahtsin juba kunagi varem ka. Aga sellele lisaks ma tahaks olla vot selline prouakene, kes käib hommikust peale joogas, pilateses, jooksmas, ratsutamas, jalutamas, massaažis, tegeleb kunstidega jne. Ja ei muretse üldse mitte millegi pärast. Ja sööb muudkui austreid. Ma lihtsalt ei suuda tööpäeval mitte midagi teha, ma ei suuda end isegi välja lülitada, et ma tööle ei mõtleks, ja nädalavahetused on nii faking lühikesed, et siis tule kuitahes vara üles, ikka on need 2 päeva umbes silmapilguga möödas. Ma ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik üldse midagi peale kohustusliku teha. Ma olen lihtsalt niiiii väsinud. Ma olen niii väsinud, et mul pole elementaarset suutlikkust isegi hakata mõtlema, kuidas mitte olla nii väsinud. Ma olen nii väsinud, et ma ei suuda isegi jälgida mõrva filmi, ega lugeda lihtsakoelist naisteajakirja.
Soovidega peab muidugi ettevaatlik olema. Järgmisena ma ilmselt tahaks väikest laeva, millega soojades vetes ringi kulgeda ja veel rohkem ujuda. Ja austreid ja krevette ja muid veeloomi süüa, kuni juuksed roosaks lähevad nagu flamingol.
Käisin arsti juures, kuna mul on tunne, et kogu mu pea on seestpoolt paistes, mingi kaks nädalat juba. Ja kuna ma olen perearsti osas juba alla andnud, siis kõige lihtsam tundus minna tasulisse kiirkliinikusse. Jumal tänatud selle eest! Need on isegi nädalavahetusel lahti! Midagi ei olnud viga, ilmselt mingi viirus, mis hingamisteed paiste ajas, aga kuna mul oli aega vaja parajaks teha, siis käisin haajaemmis (pärast Ivos käimist). Ausõna, ma ei tea, miks ma seal haajaemmis käisin, aga ilmselt ma nägin mingit kampsunit, mis kaugelt nägi päris hea välja ja ma tahtsin koostist vaadata. Sest et viimasel ajal ma olen veidi pettunud oma kašmiirist ja villast kudumite ja kudumkleitide osas - need lähevad topiliseks samamoodi kui kõik muu :D
Jutuksolevas kudumis oli umbes 4% villa. Aga maksis selle eest mingi 20 raha. Veel jäi silma valge palmikutega kampsun ja sama mustriga seelik, tõsi, mis oli veidi lühike. Aga nägid päris ilusad välja, kuna ma proovida ei viitsinud, siis ma ei ostnud, aga nüüd mõtlen, et vb oleks ikkagi võinud proovida vähemalt. Äkki ei olekski sobinud :D Ainus asi, mis mulle talve juures meeldib, on kampsunid. Palmikud. Mantlid. Nii kohutavalt vähe.
Netfliks on ikka päris hea, näiteks ma vaatasin ükspäev kolm osa printsessivahetust, sest need on nii sõltuvusttekitavad. Ja siis veel sadu sentimentaalseid jõulufilme, mille pealkirjadele ma isegi ilmselt tähelepanu ei pööranud ja ilmselt nädalapärast ei mäletaks, aga no need on sõltuvusttekitavad. Esiteks ei ole seal enamasti lund üle kahe lumehelbe, aga on nii ilusad tüdrukud, kostüümidega ja ilusate mantlitega ja pärlitega ja puha (printsesside filmides ma mõtlen). Ja mingisse ootamatusse olukorda sattudes ilmnevad neil kohe mingid supervõimed ja nad võluvad koheselt kõiki. Ja kõik on nii sõbralikud. Ma tahan ka supervõimeid.
