Mida süüa, kui isegi hommikul ärgata on juba liiga kallis*

 Juheiii jõudsin ka kaasaega! Hankisin endale kuumaõhufritüüri! Siiamaani on mul praadimisega alati olnud suured probleemid, sest no ei meeldi mulle see igas kaares pritsiv rasv ja no üleüldse. Ma olen rohkem hautamise tüüp. Aga vahel tahaks vaheldust ka. 

Esimesed katsetused näitavad, et täiesti kasutatav asi ja ma ei langenudki täielikult reklaami ohvriks. Elektrikulu veel ei tea, energiamüüjate suursponsor ei taha praegu olla ja ahju seeõttu praktiliselt viimasel ajal kasutanud ei ole, aga arvatavasti peaks elektrikulu olema väiksem kui tavalisel ahjul, sest juba kubatuur, mida soojaks ajada, on palju väiksem. Samas toidukogus on ikka ju enamvähem sama palju / vähe nagu suurde ahjugi läheb (va kui ahjus mingit tervet hane ei küpseta, mida ma peaaegu kunagi ei tee). See fritüür läheb ka peaaegu koheselt kuumaks tänu oma väiksusele, erinevalt ahjust, mida (vähemalt minu oma) peab ikka tükk aega soojendama. Ja no võiks ju öelda, et sööge salatit. Aga no sellise ilmaga on pekk vähim, mida süüa. Ja veel parem, kui ikkagi midagi sooja hingealla saab. Ramenit st puljongit ka teha ei saa, sest need jävla elpriser.

Muidugi ma olen tuntud rott ja kallist filipsit vms originaali ei raatsinud osta. Kaubamajas olid elektroonikatooted mingi hetk -20% ja boonuspunkte oli ka üksjagu kogunenud, nii et kasutasin võimalust. Muidugi siis olin sunnitud valima sellise, mida seal oli, aga tuleb tunnistada, et näeb vähemalt ilus välja, harjatud terase viimistlusega ja puha, ja on pigem suuremat sorti - 4l / 1.2kg ja 1400W. Ehk tegelikult ei ole erilist põhjust kurta (ptyiptyiptyi & fingerscrossed). 

Hetkel ajab veel veidrat plastmassi (????) vms spetsiifilist, igatahes mitte toidu, haisu küpsetamisel.. ma mäletan, et kui mul kunagi oli leivaküpsetaja, siis see haises samamoodi.. võibolla siis ongi nende pisikodumasinate spetsiifika... Või siis mul on liiga tundlik nina.

Testimine jätkub, aga mõned asjad, mida katsetuseks tegin, tulid aga küll väga maitsvad välja: 

1. külmutatud kartulisektorid otse poest - chipsiprogramm. Esialgu 15 min 200 kraadi juures, siis segasin, siis veel vist 10 min. Said ilusad, takkajärgi mõeldes oleks võinud ikkagi 15+15 teha, oleks rohkem läbi küpsenud, aga no võibolla on maitse asi. Mingil määral on need poe kartulisektorid maitsestatud ka, aga võib peale visata ala tüümiani vms ürdi puru või kasvõi kartulimaitseainet. NB! viska külmutatud brüsseli kapsaid ka sisse, et tervislikum oleks!

2. Sealiha steigid (ahjuprae lõigud) väikese pekiribaga (!) - määrisin vähese viinamarjaseemne õliga kokku, et maitseained paremini külge hakkaksid, maitsestasin mingi natuke vürtsikama jaapani viie vürtsi asjaga, aga vahet tegelt ei ole, millega maitsestada. Steigi programm on 180 kraadi. Esialgu panin 15 minutiks, aga pärast seda mingeid erilisi arenguid ei olnud, seega panin veel 10ks. Seejärel pöörasin ümber, et ikka mõlemalt poolt ilusti pruuniks läheks. Tulemus - pehme aga kuiv. Seevastu pekiserv oli oivaline, krõmps ja suurepärane. Ok, panin fooliumi sisse ühtlustuma, midagi hullu ei ole aga sealihatükki seal enam ei tee.

3. porgandiviilud ja lillkapsaõisikud - tegin kokku mõningaste maitseainete, natukese viinamarjaseemneõli ja veel natukesema vedela meega. Alustasin jälle chipside settingust, 200 kraadi ja esmalt 15 min. Ja sellest juba piisas. 

4. Peeti saab ka röstida. Võtsin poest hautatud peedi, lõikasin ca poole sentimeetri paksused kettad, tegin natukene õliga+soolaga+tüümianiga+rosmariiniga kokku ja 200 kraadi 15 min, väga ilusad ja maitsvad tulid.

5. Külmutatud saiake. Minul õnnestus kätte saada lausa halal tasemel külmutatud saiake, täpsemalt oli filotaignas fetajuust+spinat. Tegin vist 200 kraadi juures, parem tuleb, kui enne lased ikka üles sulada, aga midagi hullu ei juhtu ka, kui täitsa külma sinna sisse viskad. 

6. lohe/forell is epic. tasub võtta selline paksuke peapoolne jupp, mingi 5-6 sentimeetrit lai. Siis ei kuiva ära, aga samas maitsestub ka normaalselt ära. Tee kokku natukese õli ja sidrunipipra/jaapani piprasegu/endale meelepärase maitseainega ja 180 kraadi juures umbes 15 min. Pärast seda määrisin veel teriyaki kastmega ka pealt kokku, ostsin isegi pintsli endale. Ja veel mingi paar minutit. Kõigist eelnimetatutest vist kõige suurem lemmik, kuigi mulle küpsetatud kala üldsegi ei meeldi, vaid parema meelega söön toorest peast. Aga see oli tõesti hea. Ka pärast jahtumist ja uuesti soojendamist.

7. Kanatiivad - enne tuleb muidugi ära marineerida millegi sees, et maitset ka oleks. Paraku ma ei mäleta, mis temperatuuril ma küpsetasin ja kui kaua, aga aegajalt tuleb välja võtta ja pintseldada nt teriyaki või mõne muu meelepärase kastmega. ja ringi keerata ja teise poole pealt ka küpsetada.

Hirmus tahtmine oleks proovida pardifileed ja/või kalkunit tükkidena marineerida ja vardasse ajada. No ja muidugi kanatiibasid. 

Tasub kasutada avokaadoõli või selle puudumisel või kui ei raatsi osta, siis viinamarjaseemne õli. Need on sellised õlid, millel kõrgem suitsemispunkt ja sobivad seega hästi fritüüri.

Muidu läks ilm rõvedaks, aga ma ei taha sellest rääkida, sest et mis võnkeid universumisse välja saadad, seda vastu saad. hähähää. Vaadake parem toituvat musta lindu. Või minu ilusat loiba põlveni lumehanges. Või seda rõvedat elektrihinda.

*nagu siit pildi pealt näha, siis võib küll olla, et hommikul ärgata on liiga kallis