Tuesday, August 25, 2020

Shoppy shoppy ehk mitu põhjust, miks käia Baltika vabrikupoes

Näidiste taevas
Mulle täiesti meeldib käia Baltika vabrikupoes. See tähendab siis tegelikult kahte Veerenni majas asuvat poodi - esimesel korrusel see, kus on igasugu praake ja ülejääke, teisel korrusel see naisteosakond, kus on lihtsalt allahinnatud stuffi ja uut stuffi ka. Ehk kokku kõik üks suur vabrikupood. Või moetänav. Kes kuidas kutsub.
Käisin just vaatams, et mida uut Pljukil. Uue kollektsiooni olukord oli üsna murettekitav mitmel põhjusel, aga oli mõndagi huvitavat ka. Kohe ette vabandage koledate piltide pärast, sest et no ma ei saa selle telefoniga mingeid normaalseid pilte välja võlutud. Ausalt, ilusad asjad olid tegelikkuses 1000x ilusamad. Ja veel olgu öeldud, et ma ei hinda kedagi riiete järgi. Igaüks võib käia niimoodi riides nagu talle meeldib. Aga mulle endale meeldib ilusti riides käia. Sellepärast ma neid tähelepanekuid teen. Mulle meeldivad ilusad asjad. Ma olen ilu järgi näljane. Ja janune. Alates lilledest, kingadest, kleitidest, lõpetades autode, majade ja aedadega.

Veel näidiseid
Idee on hea, teostus mitte niiväga
Aga tagasi shoppy shoppy juurde. Esimene asi, miks mulle meeldib, on näidised. Nad müüvad seal näidiseid, mis on üldjuhul 36 või 38 suuruses ja juhheeiii, mu praegusest vormist on isegi tolku - need näidised üldjuhul on mulle parajad. Varem, kui ma olin kunagi vägaaaaa peenike, siis ma vesistasin suud ja mõtlesin, et miks nad neid näidiseid väiksemaid ei või teha. Olgu kohe ära öeldud, et praegu tasub minna näidiseid jahtima (sinna teise korruse naisteosakonda siis ilmselt), sest seal ostad praegu 2+ näidist ja saad -20% hinnast alla.

Mis mulle muret teeb, on .. et.. nad otsivad fit modelli ehk istuvusmodelli. Kes kannab suurust 38 kuid kelle rinnaümbermõõt on 90cm.. (vöö on 72 ja puus 98, mis on 38 kohta normaalsed mõõdud). Nomidahekki ja mina imestan, et mis mul viga on, et suur osa 38 asju rinnust kitsad on. Kamoon. Võtke endale normaalne fit modell, ei ole vaja hakata Noa Noad tegema, millel kleidi ülemine ja alumine osa on erinevatele inimestele mõeldud.
 
Üldiselt leiab näidiste osakonnast nii mõndagi huvitavat. Enne, kui seda massina tootma hakatakse. Või kui üldse hakatakse. Näiteks see roosa kostüüm, mis presidendilgi oli, oli mul igatahes enne seda, sest ma ostsin selle näidise lihtsalt ära, sest see oli nii ilus.
Pilt Kersti Kaljulaid FB lehelt, fotograaf Aron Urb. Aga see kostüüm on hea mitu aastat vana. Mul on ka selline.
Veel on mul näidistest üks väga eriline mantel, millest mõned ajad tagasi kirjutasin. Seekord aga nägin seal põnevat oliivirohelist pikka mantlit (vt pilti ülevalpool). Paraku see oli jälle ülejala, sest nööpaugud narmendasid ja no see kangas võib-olla ei olnud selle asja jaoks üldse kõige parem. Ühe näidise skoorisin ka, aga sellest ei ole pilte, arvatavasti kunagi tulevikus! Eks seal on muidugi ka veidraid asju, aga ma usun, et suur osa inimestest arvaks ka mu erakordse mantli kohta, et see on veider.

Mis mulle veel meeldib, on väikese või kujuteldava defektiga rõivad. Ma ei räägi siin rebenenud kaelaaukudest või katkistest lukkudest või hargnenud silmuskudumitest, aga näiteks seeliku lahtine alaserv on minu jaoks küll kõige väiksem probleem. Tasub seal surfata! Samuti on seal lihtsalt mingil põhjusel seisma jäänud asju. Üksinda ja mitmekaupa. Kui mitmekaupa, siis üldjuhul on sellel mingi päris halb põhjus. Kohati isegi suuruste järgi sorteeritult. Näiteks kõrvaloleval pildil olevad väga kollased mantlid olid täiesti hea hinnaga saadaval. Ma mõtlen, et hea hind isegi polüestri kohta. Või oli see lausa akrüül? (Akrüül läheb hirmsaks veel enne kui polüster).
Litterkleidid 15€ tükk
Veel oli terve stangetäis litterkleite - maksid vist 15€ tükk, kui ma õigesti mäletan. Ma tegelt ei saa üldse aru, miks ja kellele on vaja litterkleiti, sest esiteks on see kohutavalt kare, teiseks on litrid nii kohutavalt ebaühtlased... et no ma ei tea. Ja oleks siis säravad eredavärvilised litrid, et võiks olla nagu jõuluehe! Aga ei, sellised kahvatud.. Aga vähemalt saab odavalt, kellele meeldib.
Ja üks praktiline soovitus seal shoppamas käimiseks: kuna paljusid asju (või sobivat suurust) on ka ainult üks eksemplar, siis tasub see huvi korral kohe endale kaenlasse kahmata. Ma nägin ühte päris kantavat siidist kleiti üsna vastuvõetava hinnaga, aga mõtlesin, et noooo ma teen siin ringi peale, küll aega on pärast proovida. Tutkit. Ehkki pühapäeva hommik, saabus poodi mingi tädi, ja võttis just tolle kleidi ära.
Nüüd siis uue kollektsiooni juurde.
Roheline siidisegune pluus
Mulle meeldisid need siidisegusest materjalist pluusid, mida oli nii lühikese varrukaga kui kolmveerandvarrukaga. Ja erinevates toonides. Seejuures on samast kangast ja vähemalt esmapilgul vaadates samasuguse lõikega (aga eri värvi) pluusid Montonil ja Ivo Nikkolol erineva hinnaga :D Mulle meeldivad need pluusid seetõttu, et nad on piisavalt universaalsed ja klassikalised, et sobivad nii viisaka seelikuga, suvaliste pükstega... Ostsin säärase valge, sest see on peaaegu maailma kõige universaalsem selgapandav asi.
Mis mulle aga ei meeldi, on see konkreetne kanga valik, sest teate see kangas kortsub üsna ebameeldivalt. Üsna kõva on ka. Aga pole hullu.
Baltika trentškoodid on ilusad. Ja täiesti mõistliku hinnaga. Sul pole tegelt Burberryt vaja, sest need trentškoodid on ka täiesti ok. Isegi mul on üks nende trentškoot. Miski must mõnusast pehmest materjalist dressikleit oli ka pakkuda. Ainult et küsimus on, et miks must.. olgugi et hõbedaste täppidega.. Nii pettumustvalmistav. Vaata pilte allpool.



Ivo Nikkolol olid tekkinud mingid päris ilusad kleidi, aga miks praegusel kuupäeval uus kollektsioon olema linasegune? Lina ei ole selline materjal, mida alla 20kraadise ilmaga tahaks kanda. Külm on. Aga ilusad olid küll, tuleb tõele au anda. Toonid ka minu meelest küllalt hästi valitud (ehkki jaa, oli ka kakipruune ja muidu maatoonides asju).





Sellega positiivsed tähelepanekud enamvähem piirduvad. Kantavaid kleite ei paistnud, eriti arusaamatu oli peenikeste aga rohmakate õlapaeltega kleit, mida oli tuhkroosat (norm värv) ja neoonkollast (ei ole norm värv). Vaata pilte allpool. Kohutavalt palju oli T-särke. Miks? Nii täiesti tavalisi kui arusaamatute piltidega. Kellele? Kas T-särke ei ole maailmas juba piisavalt palju, et neid peab ilmtingimata juurde tegema? Miskipärast on mul tunne, et olukord läheb järjest hullemaks. Ohpalun, tehke mõned viisakad igapäevakleidid. Aga jumala eest mitte musta värvi. Tehke mõni šanelli stiilis normaalsest (st mitte akrüülist) kangast kleit ja kostüüm.
Kohutav T-särk, taustal normaalsed roosad siidpluusid
Litritega T-särk. Sellist jama on raske kommenteerida


Aa ja eraldi ma tahaksin veel rääkida sellest, mida ma nende e-poes nägin. Läksin andmorefashion epoodi ja hakkasin omaarust uue kollektsiooni rõivaid vaatama ja mida ma nägin? Sallid, mütsid, käekotid, ehted. Kuulge, nalja teete või. Ma tulin riideid otsima. Eelnimetatud asjade hankimiseks on mul muud pleisid. Väga ebatõenäoline, et ma neid akrüüljunne ja plastmassprahti nii või teisiti ostaksin. Ja jube mõistlik mõte on teha neid nailonist käekotte a'la Prada. Et kui Pradal 90ies coming back, siis see on kindlasti hea mõte. Aga mõelge korra läbi... kaine peaga..
Lõpetuseks üks väike tehnoloogiline feil ka ikka. Ma ei tea, kuidas teil OCDga on, aga mind igatahes kohutavalt häirib seal valge triibu peal see must õmblus, mis ei ole veel sirge ka.

Sunday, August 2, 2020

Maailma kõige universaalsem ja maailma kõige lohutavam retsept


Juhtusin nägema Jamie Oliveri viie koostisosa kokkamise saadet. Idee on selles, et kuidas võimalikult vähestest (täpsemalt viiest) koostisosadest võimalikult vähese vaevaga võimalikult head toitu teha. Need toidud näevad tõesti ilusad ja maitsvad välja, kindlasti on ka maitsvad. Selles ma ei kahtle üldse. Muidugi see, kuidas ta pärast valmimist neid toite mütsütab ja täis suuga räägib, ei meeldi mulle üüüldse :S

Idee on hea, aga mul ei pruugi alati olla täpselt neid viit koostisosa. Ja võib-olla ma ei taha mõnda neist viiest koostisosast, sest pähh. Samas võib mul olla teisi koostisosi. Niisiis panen siia kirja ühe Jamiest inspireeritud retsepti, mis tuleb ikkagi kohutavalt maitsev. Ja mida saab varieerida vastavalt sellele, mida parasjagu on. Ja välja tuleb olenevalt koostisosadest ühepajatoit või karri :D

Vaja on erinevaid köögivilju vastavalt sellele, mis meeldib ja mida on, tükeldatuna suuremateks tükkideks, et väga ruttu pehmeks ei läheks - porgandit, lillkapsast, brokolit, kartulit, pastinaaki, bataati, suvikõrvitsat, muskaatkõrvitsat, baklažaani, kapsast, seeni, paprikat.

Siis oleks hea, kui mingi maitseköögivili ka oleks - porru, sibul, küüslauk... koriander (julgetele)

Ja lõpuks mingit liha - originaal oli terve!!! kanaga (Jamie viskas terve kana sinna patta, minule aga nt meeldib kanapoolkoibadega), aga sobib väga hästi ka ribi, väikesed sea- või veisetükid, hakkliha, väike lambaribi.... Ilmselt sobiks ka kala või krevettidega*. Võib jätta liha ka panemata, mitte midagi halba ei juhtu, aga siis maitsetamisega hoolikam olla, et liiga plain & simple ja vesine ei tuleks.

Kui tahad karrit saada, siis on vaja veel ka karripastat ja kookospiima. Kui sobib ühepajatoit, siis pole neid vaja.

Jamie viskas kõik asjad korraga potti (temal oli kana, muskaatkõrvits, kookospiim, koriander) ja lasi 1.5h haududa. Mina päris nii ei teeks, sest et liha (olenevalt muidugi lihast) küpseb kauem kui nt paprika. Võib-olla see muskaatkõrvits küpseb siis 1.5h...

Mina teeks nii:
1. (optional) kupata liha - st viska liha potti, nii et veega kaetud, lase kiirelt keema, lase keeda minutikene, et vaht välja tuleks, võta välja, pese liha puhtaks, kalla vesi ära
2. Pane liha vähese veega hauduma. Olenevalt lihast, kana paneksin võibolla 10minutiks, ribid vb pooleks tunniks.
3. Lisa köögiviljad (ja karripasta ja kookospiim, kui karrivariant) ja lase haududa kuni köögiviljad enamvähem pehmed. Mingi 20 minutit äkki?
4. (optional) mulle meeldib selle toidu sees paprika. Aga selle ma lisan vahetult enne valmimist, lihtsalt segan sisse ja lasen veidi enne söömist olla lihtsalt. Et ta oleks krõmps ja mitte löga!
*5. Kui teed selle toidu kala või krevettidega, siis kala ja krevetid lisatakse alati ka vahetult enne valmimist. Need on nii õrnad asjad, et neile piisab täiesti paarist minutist kuumutamisest vahetult enne roa valmimist.

Kui paned vett rohkem, saad mõnusa (püree potentsiaaliga) supi. Kui paned vett vähem, saad karrilaadse asja, mida sobib kenasti ka riisi kõrvale kastmeks kasutada.

Ja siis kõige värskemas selle saate osas oli lohutustoit (ehk comfortfood) - kleepuvad kanatiivad. Prisma puhvetist saab mingeid terijaki kanatiibasid, mis mulle iiilllgelt meeldivad. Ja see saade tuli umbes nagu taeva kingitus, sest mul oligi vaja mingit ideed, mida küpsetada. Niisiis maailma kõige lohutavam toit:
1. võta kanatiivad (mul olid pooltiivad, sest see tundub nüüd olevat uus reaalsus), pane pannile ja prae mõlemalt poolt kergelt kuldseks. Mõned viilutatud tšillid võid ka panna, minul nt kõrbesid ära veits ära :D Kuna mul oli mingit jaapani tšillimaitseainet, siis panin seda ka.
2. Lisa pannile teriyaki kastet mõned supilusikatäied. Noh nii et ikka kõik kanad sellega kergelt kokku saavad. Mul teriyaki kastet oli vähe, panin okonomiyaki kastmega pooleks. Need on üsna sarnased.
3. Lisa pannile vett, nii et kanad a'la poolenisti seal vedeliku sees on. Pane kaas peale ja lase a'la pool tundi haududa. Jälgi. Kui vesi on välja auranud ja kaste on kenasti kleepjas, siis ongi valmis. Võib seesamiseemneid ka peale puistata.

Veel oli seal saates seenepasta retsept. Umbes täpselt selline, nagu ma ise teen seenepastat. Aga sellega ta pingutab küll üle, kui räägib, et "oii supermarketis, vaadake, on toredaid seenesegusid". No andke andeks, aga meie supermarketites küll selliseid värskeid seenesegusid ei ole, kus oleks šampinjone, portobellosid, kukeseeni, eringi seeni ja šiitakesid.
Asja juures silmatorkav oli aga see, et ma olin just külmkambrist mingid külmutatud kukeseened välja koukinud. Mis sest et on värske kukeseene aeg, aga miks osta uusi, kui võib varusid kasutada :P pealegi õõudsalt kallid on turul. Ja siis sel suvel olen suutnud endale sõnastada (panen siia ka kirja, et ma ise ära ei unustaks :D), et ma ei ole eriline külmutatud asjade tarbija ja edaspidi ma mingeid marju-seeni omale sügavkülma ei pane. Jah, ma olen nõus sööma poest ostetud külmutatud segusid (pigem küll köögivilju ja seeni, marju mitte eriti). Aga ise külmutades ei ole see asi siiski päris "see". Seened-marjad on vintsked ja vesised, kui ükskord välja võtta ja üles sulatada. Kunagi ma panin ikka korrrralikult igasuguseid asju sinna külmkambrisse, aga palju ma reaalselt neid tarbinud olen. Sest nad ei ole head :D ja ma ei tea mingit eriti head põhjust, miks ma peaks tarbima asju, mis pole kõige parem, mida on võimalik saada. Natukene peab endast ikka lugu pidama. Peab ära revideerima, mis mul seal on...

Siin pildi peal tunduvad käed õudsalt paistes,
tegelikult päris nii hull ei ole
Küünelaki tooni nimi on Tallinn :D
Muidu ma värvisin üle kohutavalt palju aja oma küüned ära. Mul ei olnud enam küünelakkegi, sest ma olin kõik ära hävitanud. Kas te ikka teate, et küünelakk ja küünelakieemaldi on ohtlikud jäätmed - nii et neid tavaprügisse ei tohi panna! Kuna ma jäätmejaamas väga tihti ei käi, siis aitab mind lambipirnide, küünelakkide, patareide, mittevajalike ravimite jm ohtlikuga jäätmekogumisring, mida aegajalt tehakse.
Aga tagasi küünte juurde, et mingihetk tuli mõte, et aaagaaa miks ma ei laki küüsi enam. Et nii manduda ka ei saa. Ja ostsin kaks lakki. Mavala toonid Tallinn (see, mis pildil) ja Tobago. Elu läks kohe värvilisemaks küll. Need lakid on muidu üsna normaalsed. Plussiks on üsna kiire kuivamine. Miinuseks on asjaolu, et see lakk ei valgu eriti, st kui hooletult paned, siis jääbki mõnes kohas paksemalt. Mõned lakid "tasandavad" end ise ära. Varvaste peal püsib hästi. Sõrmeküünte peal ei püsi. Neljapä õhtul lakkisin, pühapä hommikul oli juba õudne vaadata. Aga noh, ma ei ole ühtegi lakki näinud, mis mu küüntel püsiks. Ja mu käed on pidevalt niisked (närvisüsteem) ja üleüldse teen ma liiga palju süüa ja pesen nõusid, niiet võib-olla ei peagi püsima.

Sunday, July 26, 2020

Koroonika vol maskiball

Kas see on nüüd läbi ja enam ei saagi koroonikaid kirjutada? Eelmine kord ma kirjutasin, et ma väga optimismiks põhjust ei näe, aga praeguseni on siinkandis isegi suhteliselt OK olnud. Olen isegi mõned korrad shoppy shoppy teinud. Mujal maailmas muidugi mitte nii väga OK. Kuidas ma suhtun sellesse, et elu "normaalsusesse" tagasi langeb? Selle kohta panen postituse lõppu ühe vidjo, mis päris hästi mu arvamuse kokku võtab. :D
Kuna maskid on koroonaga seoses kuum teema, siis mõtlesin kirja panna oma maskikogemused - küll mitte meditsiiniliste koroonamaskidega aga kosmeetiliste näomaskidega. Sest midagi kirjutada vahelduseks oleks tore, aga väike aju on tühi nagu katkine pähklikoor. Mingi aeg tagasi ma hakkasin veidi rohkem huvi tundma oma näonaha hoolduse vastu. Vist hakkas liiga vana kärss sealt paistma ja võib-olla ma ei olnud sellega rahul. Aga tegelikult ma ei mäleta. Järgnevalt tutvustan ja jäädvustan endalegi meeldetuletuseks mõned kõige huvitavamad maskid/koorijad, millega ma olen kokku sattunud. Olgu mainitud, et kosmeetiku juurde ma satun üliharva, seega veidi omal näol katsetamist on asjakohane. Veel olgu mainitud et mul on täiesti keskmine nahk. Mitte märgatavalt kuiv, mitte märgatavalt rasune. Vahel kusagilt "karvendab" ja aeg-ajalt tekib ebasoovitavaid punaseid asju.
Ecooking peeling mask. See on üks karm stuff :D Sain väikese testeri kingituseks ja mingi hetk katsetasin ära. Purgi peal on kiri, et "kui nahk muutub punaseks, siis see tähendab, et töötab". Noh ma võin kinnitada, et see kiri on seal asja pärast. Soovitatakse peal hoida 4-12 minutit (esialgu lühemalt). Ma hoidsin vist mingi 5 minutit ja sellest piisas, et mu nägu näeks välja, nagu ma oleks veetnud liiga kaua aega päikese käes, ühesõnaga punane nagu vähk ja samamoodi õhetav ka. Ehk siis jah, toimib ja koorib küll, pärast punetuse taandumist oli nahk tore ja puhas, aga ma ei ole nõus seda kraami oma näo peale rohkem panema. Liiga kohutav. Kosmeetiline protseduur ei tohiks sellist stressi tekitada :P Aga Kaubamajas on praegu LAHil hea hinnaga.

Järgmine mask on palju parem. Talika Bubble mask. Ta ei ole küll kooriv, aga jätab naha meeldivalt niisutatuks. Selle sain jälle bjuutibokksust kingituseks, sest et arvatavasti ma ei ostaks seda sellise hinnaga. Tegemist on kangasmaskiga, mis mulle üldiselt väga meeldivad, sest pole mingit mäkerdamist. Sain paraja üllatuse osaliseks, kui selle näo peale panin. Sest see hakkas agressiivselt mullitama mu näo peal. Noh, oleks pidanud seda nime järgi arvama. Aga need "elusad" mullid näo peal on päris huvitav kogemus. Talika on muidu kõige rohkem tuntud kulmude ja ripsmete kasvu soodustavate toodete poolest. Olen isegi mitu tuubi seda ripsmeseerumit ära kasutanud aja jooksul (Stockmannis on kõige paremad allahindlused sellele - umbes 2x aastas). Aga oma suureks kurvastuseks pean siiski mainima, et minu ripsmetega see seerum midagi märgatavat küll ei teinud.

Järgmiseks Decleori suhteliselt uus Thyme Gentle Peeling Exfoliator. Decleor on mul ka juba vana sõber. Pean hoiatama, et Decleori sarjad on kõik üsna aroomiteraapilised, see tähendab, et üsna spetsiifilise ja mõnikord seetõttu pisut arstirohu lõhnaga. Mainin seda, kuna minu jaoks vastuvõetav lõhn on ülioluline asjadel, mida ma endale peale määrin (ja üldse millega ma kokku puutun). Aga mulle siiamaani on meeldinud. See tüümiani kooriv mask ei ole mingi erand ja ta on ikka tuntavalt tüümiani lõhnaga. Tegemist on savimaskiga, mille määrid näole ja lased seal kuivada ja siis nühid ettevaatlikult maha. Selle sees ei ole koorivaid "terakesi", nagu tihti koorivates maskides. Need terakesed mulle ei meeldi. Aga jälle erinev lähenemine võrreldes eelmistega. Protseduur ise mulle väga ei meeldi, aga tulemus on seda mässamist vist väärt. Koorib ja värskendab küll.

Ja lõpetuseks üks kergelt kooriva toimega näovaht. Lancaster 365 Skin Repair Gentle Peel Detoxifying Foam. Omg kui keeruline nimi :D Kasutamine on lihtne - kui hommikul või õhtul nägu pesed selle vahuga, siis see samaaegselt kergelt ja õrnalt koorib kah. Minu näopesu käib pisikese froteeräti abiga - teen selle esialgu kuuma veega märjaks, väänan välja. Käin näost kergelt üle. Panen selle vahu peale ja lasen ~30 sekundit olla. Teen rätiku jälle märjaks ja pühin kergelt survet avaldades selle vahu maha. Kordan veel mõni kord, viimasel korral teen rätiku märjaks võimalikult külma veega, väänan välja ja pühin näo viimast korda üle. Väga mõnus. Nahk ei jää kiskuma nagu väga paljude näopesuvahenditega, mida ma aja jooksul olen kasutanud.

Kirjeldatud näovahendid on kõik veidi erinevad, kuid arvatavasti see Lancasteri oma on neist kõige lemmikum - st ta on jõle kallis, aga seda investeeringut väärt, sest et pesemine ja õrn koorimine ühes - säästab lisamässamisest.

Ja lõpuks lubatud piirangute lõpetamise vidjo, mis võtab päris hästi minu arvamuse kokku:
 
No more sisukamat contentit täna.

Sunday, June 7, 2020

Koroonika vol kus shopata, kui poodi ei saa minna?

Привет! Как жизнь? Ну, чё новенького-то на Плюке?
Nagu pealkiri ütleb, siis täna tuleb juttu shoppamisest. Mu lemmikud sekondhändid on küll juba lahti, aga no ei kutsu kusagile teistega koos parvlema minema. Sest et inimeste liikuvus on praeguseks hetkeks juba oluliselt suurenenud (otsustades nt selveri parkla ja ühistranspordi välisvaatluste alusel), ja sellega pöördvõrdelises seoses ehk vähenenud on tähelepanelikkus, ettevaatlikkus, mis puudutab viiruse levikut. Suur osa käitub, nagu ei oleks midagi juhtunud ja oht möödas. No ei ole. Minu arvamus. Vaadates ka nakatumiste arvu lähiajal, ei ole minu meelest erilist põhjust tohutuks optimismiks.
Niisiis tuleb kuidagi muul viisil shopata, sest shopahooliklust peab ikkagi toitma. No ja midagi head peab ju ka elus olema. Isegi kui see on vaid nahast käekott, mugavad (loomulikult nahast) kingad, linane kleit, villane mantel või kudum. Eelnimetatud kvaliteetseid asju normaalse hinnaga polegi nii lihtne leida! Sellest ka mu kiindumus sekondhändidesse, kust olematu raha eest võib polüestri ja kunstnahakuhjadest hea õnne korral leida oivalisi asju. Aga kuna sekondhändi, v.a emmy, mis on natuke üle hinnatud, ei saa, siis oh well.

Kunagi varem mainisin, et Karen Millen tarnib nüüd Eestisse. Noh, mõistlik kah, sest nad füüsilised poed panid kinni ju. Testisin ära, aga kahjuks ainult kudumitega, sest ühtegi kleiti, mida tahaks, ei olnud parasjagu pakkuda. Pakk tuli umbes nädala ja maandus üllatuslikult postkontorisse. Unustasin uurida, mis nüüd valesti läks, et seda pakiautomaati ei pandud - telefoninumber oli peal ja my omnivas on mul eelistatud pakiautomaadid ka määratud.
Kudumite kvaliteet oli ok ja vähemalt esialgu näevad head välja. Roosa komplekt on küll viskoos ja püksid akrüül. Punased püksid olid muidugimõista ka pikad, näis, kuidas õnnestub neid ala keerata. Allahindlus seevastu oli märkimisväärne. Mingil hetkel hiljem oli kõik lausa -40%, mis tekitab küsimusi...

Bvlgari analoog
Mingihetk käisin korra kaubamajas, sest mul oli sealt ühte kindat asja vaja. Põikasin ka kotimaailmast korra läbi, et mida seal uut. Kaubamaja on üsna ohutu koht, kus käia, eriti laupäeva või pühapäeva hommikul - siis on seal kohe ekstra vähe rahvast.
Aga kotimaailmas tuvastasin Bvlgari Serpenti koti analoogi (ainult et mao pea asemel on linnu pea). Kahjuks ma ei mäleta hetkel, mis kaubamärgi kott see oli. Aga hinnavahe on ma arvan, 10-20x (analoogi kasuks).
Veel nägin Furla käekotti, mis on täiesti oivaline näide ülejalategemisest. Mis ajast alates ei ole nahkkoti kinnisele vaja panna metallist tugevdust? Ma pakun, et paar nädalat kasutamist, ja see "auk" hakkab seal rebenema. Einoh mul süda tilgub verd - miks sellist oivalist nahka sellise jama peale raisata? 
Häbi, Furla!
Veel tuli Eestisse selline asi kui AboutYou. Tegemist on saksa päritolu "brändikaupade poega", nagu nad end nimetavad. Vaatasin üle, sest kuidas muidu saaks. Mingeid paremaid brände on esindatud küll (a'la maxmara weekend, iBlues ja mõned huvitavad By Malina, Ivy & Oak, mida Eestis ma näinud ei ole). Väga palju on peokleite, mis mulle eriti huvi ei paku. Jalatsite valik vilets ja piirdub enamasti sandaalide ja ketsidega. Ka hinnatase ei ole midagi kiita. Pakun, et Kaubamaja ja Stock on soodsamad, eriti kui mingi allahindlus on, ning Kaubamajas kogub Partnerkaart ka raha tagasi. Näide: Ecco Anine mugavad nahast baleriinad AboutYous 94.90. Hetkel lisandub veel mingi soodustus, mis teeb hinnaks umbes 71€. Mis on sama, mis kohalikus ecco poes. Ehk siis - miks ma peaks hakkama Saksast neid tellima, kui kohapeal on sama hind? Ülepeakaela, see allahindlus ei rakendu sugugi kogu kraamile. Samas - tasub silma peal hoida. Nägin lausa 1 kleiti ja 1 jakki, mis oleksid isegi ostetavad. Kui allahindlust juurde tuleks. Sest ma ei suuda endale ära põhjendada, miks ma peaks ostma täishinnaga asju. Välja arvatud muidugi käsitöö. Aga see pole siin teema.
Häiris samuti, et puudus igasugune suuruste tabeldus. Max Mara rõivastel oli suurused a'la tootja suurus 38 = M. Milles ma veidi kahtlen, sest Max Mara põhiline numeratsioon on itaalia oma, ehk siis M on hoopiski itaalia numeratsioonis 42... Kuna huvipakkuv kleit oli krõbeda hinnaga, siis testima hetkel ei hakanud, aga kõlab nagu huvitav testcase.

Maskid ja kleit
Muus osas alustas Baltikas tööd mingi uus vend, kuulu järgi itaallane, Flavio Perini, kes pidi olema muuhulgas ka Max Maraga koostööd teinud. Väidetavalt vajab järgmiste eesmärkide täitmine rahvusvahelist moekompententsi. Eelmised sammud on olnud kaubamärkide portfellide ja sellega seoses müügipindade optiemeerimine (alles jäid ainult Monton ning premiumim Ivo Nikkolo, ning meestele Baltman). Ja tootmise ümberkujundamine, whatever that means. Mingi aeg mingi hulk tootmist kolis eestist ära, aga ma tõttöelda täpselt nüüd ei teagi, kuhu. Kas Hiinasse õnnetute alaealiste alatoitumuses alamakstud ja üleekspluateeritud laste kätte. Kui  keegi teab, siis palun kirjutage ja harige mind. Tore, et Monton muidugi ka maske teeb, sest ajaga peab kaasas käima. Samas - need on natukene rohkem nagu aksessuaari eest, sest nt filtrit sinna kusagile sisestada ei saa...


Mida poosi???
kas 2 on juba seaduspära?
Montoni e-poodi vaadates (pärispoodi pole arusaadavalt roninud) ei ole midagi nagu paremuse poole muutunud.. Ok, võibolla reaalsuses need hilbud näevad paremad välja, sest moefotod on neil alati kehvad olnud. Aga noh ei tea. Tundub pigem polüestrine, ühekordne ja silmatorkamatu kiirmood. Ja ma ei suuda ära imestada, kuidas see modell suudab nii eemaletõukavaid poose võtta.. Minu "lemmik" on kahtlemata jalad harkis tooli peal sabakondi peal lebamine. Tekib tunne, nagu libiseks ta kohe sealt maha, ja et ta ei saa normaalselt istuda mingite füüsiliste piinade tõttu alakehas... Iu. No ei ole ju ilus. Moefoto võiks ikka ilus olla, nii et ma tahaks kah sama ilus olla ja läheks seda kleiti või asja, mis pildi peal on, ostma. Lodev lebasklemine, sorgus juuksed ja vaevatud ilme minus samastumishimu ei tekita. Huhh, sain ära rääkida südamelt.

Salapärane Andiata modell
Natuke ülbe (heas mõttes) Andiata modell
Vastukaaluks panen ühe ilusa pildi Andiata e-poest. Modellil on kenasti lühikesed juuksed ja esitletavad rõivad ei jää varju. Pikkade juustega modellide on juuksed kinni või vastavalt siis ette või taha suunatud. Sama kehtib ka nende insta piltide kohta. Olen näinud isegi loomulikut laialt naeratavat modelli, ja ka temal siin piltidel on ikkagi mingi emotsioon näos, mitte tühi kalapilk.


Mina neid asju ei tellinud
Ega toidukraami saab ka e-poest osta. Tegin vea, et tellisin teist korda astri epoest (rohelist teed ja kodusvalmistatavat ramenit). Esimesel korral nad ei suutnud osa kaupa tarnida ning raha tagastamist pidin ootama 2 nädalat. Ei ole väga normaalne, aga see, mis nüüd teise tellimusega juhtus, oli lihtsalt effing ootamatu. Nimelt ma sain täiesti valed kaubad!! Vot sellist asja ei ole minuga varem juhtunud, ehkki ma olen väga aktiivne e-kaubastaja. Loodan, et nad parandavad oma vea võimalikult kiiresti ja eelistatavalt saadavad kulleri, kes õige kauba kohale tooks (muidugi värsked ramenid pakki toppidest), ja vale kauba ära võtaks, sest sorry ma ei suuda mõelda midagi välja, mida teha kilo seesamiseemnetega... Igal juhul astrist ma enam midagi ei telli. Sellest, et e-poes on vigu nagu sigu, ma ei hakka rääkimagi.Võeh. Ma ei mäletagi, millal ma viimati nii ülejala teenust nägin..

Lõpetuseks ka midagi head: jõudsin roomata jaapani aeda, vihma küll kallas, aga rododendroneid säänseid ja määnseid oli küll ja veel.





Ja päris lõpetuseks vana pilt sellest ajast, kui veel tulpe oli. Täiesti kolossssaaaalne, missuguseks kinnisena täiesti mittemidagiütlevad tulbid võivad vaasis areneda. Täielikud lemmikud. Rääkides lilledest, siis minu meelest on maikellukeste hinnad tõusnud. Eelmisel aastal, kui ma ei eksi, olid turul 3€ punt, nüüd täna aga olid juba 5€.
Edaspidi hakkasingi endale ise lilli ostma, sest kes saab enda eest hoolitsemist teiste hooleks jätta



Sunday, May 10, 2020

Koroonika vol seljanka ja moejutud

Ma olen nii moodne, isegi mantel on jälle õiget värvi
Nooniiiii vist peaaegu 2 kuud eriolukorda? Ma jätkuvalt ei tunne end ahistatuna :D Välja arvatud tavakevadine ahastus teemal, et õnn on õues, aga mina olen toas.  Tööd on olnud kõvasti, aga ma ei vingu. Töö on ok, ma selle ise valisin. Keeruliseks teeb asja tuhandes eri teemas korraga pädeva (sh iseendale) mulje jätmine. Aga eks ka see läheb mingi hetk üle. Siiamaani on alati läinud. Aga lihtsalt siiakohale väike tõdemus vaadates tagasi oma viiteteistkümnele aastale: kui jääd ootama, et töö tegijat kiitma tuleks, siis enne mädanevad aerud enne ära (ja kui aere ei ole, siis teadagi mis). End of tööjutt, see ei ole mingi tööblogi siin. Edasi tuleb veidi toidujuttu ja kevadejuttu, moejuttu ka üle hulga aja. Moejuttu polegi ammu olnud. Shopata eriti ei saa, sest mu lemmikteisekäepoed on kinni ja kui oleksid avatud, siis ma ei läheks ka sinna. Aga kuna shoppamisteraapiat ei saa jätta tegemata, siis olengi hoopis intnerneeduses shopanud. Tõsi, sealt saab pigem esimese ringi kraami...

Seljanka
Vahepeal jõudsin ma ära tüdineda kõigist nendest fäänssidest toitudest, mille retsepte ja  pilte ma siin olen kirja pannud. Tahtsin midagi teistsugust! Ema soovitas teha seljankat. Sest miks mitte - TAKi sööklas ma sõin varem päris tihti seljankat. See oli üks hea koht, vähemalt minu hinnangul täiesti söödavad kodust laadi toidud ja ülisõbralikud tädid (nad raudselt valisid oma tädisid sõbralikkuse järgi, sest mina saan väga hästi aru, kes on sõbralik ja kes on lihtsalt viisakas / täidab kohust). Paraku TAKi söökla ruumides tegutsev renovatsioonijärgne järglane ei kannata absoluutselt mingit kriitikat. Ma loodan, et sinna tuleb ruttu mingi normaalne toitlustaja, sest see  praegune on lihtsalt kallihinnaline pläust. Ja see tähendab ühte toidukohta kontorilõunatoitumiseks vähem.

Aga tagasi seljanka juurde. See ei ole üldse keeruline ja maitses ülimalt ... autentselt. Sibula ma lõikasin lihtsalt häääästi väikesteks tükkideks ja praadisin korralikult ära, sest mulle ei meeldi suured sibulatükid, võeh. Vaja on: 

Sibul (mida suurem sibulasõber oled, seda rohkem pane)
marineeritud kurk
kvaliteetsed viinerid
kvaliteetne täissuitsuvorst
tomatipasta
soovi korral kartulit
soovi korral oliive
loorberileht, terapipar
puljongit (näiteks puljongikuubikust või fondist)

Tükelda sibul väikesteks tükkideks, prae kergelt näiteks rasvas. Või õlis, kui rasva pole. Siis lisa kurgid, kuumuta natukene, et äädikas veidi välja aurustuks, lisa tükeldatud viinerid ja suitsuvorst, prae veel natukene. Lisa puljong ja tomatipasta ja maitseained ja oliivid (kui soovid). Keeda, kuni kõik maitsed on ühtlustunud. Mingi 15-20 minutit.
Kui kartulit tahad lisada, siis seda on parem teha enne tomatipasta lisamist, ja tomatipasta lisada viimasena. Kartul ei taha minu hinnangul pehmeks keeda tomatipasta happelises keskkonnas.

Tõenäoliselt minu lemmikvärvikombinatsioon
Õied läksid avanedes veel 2x suuremaks
Koostisainete saamiseks (st hea vorst ja viiner ja kala, mitte et see seljanka sisse käiks) ja niisama puhtast huvist roomasin eelmisel nädalavahetusel turule. Kala ja liha, sh väga head kulinaarset ribi ahjust tegemiseks muidugi sain, aga ohhoo! avastasin koha, kus müüakse Nurmiko tulpe. Enneolematu!!! Haldjaleiva (??)  boksis. Seega läksin see nädalavahetus jälle. Ma ei pidanud pettuma. Kuna olin kohe varakult kohal, sain oivalised oma lemmikvärvi ehk roosa-valged papagoitulbid. Nii värskelt kui on ostes üldse võimalik saada. Ja veel ühed madalad ohtrate lehtedega tumeroosad madalad, mis individuaalselt ei ole nii silmapaistvad, aga vaasis jällegi efektsemad kui need roosad papagoid. Aga tulpidega on nii, et nad ostes ei ole end veel vett täis tõmmanud ja kui kodus vaasi panna, paisuvad nad veel 2x suuremaks.
Selverist, kus ma üldiselt toidureidil käin, on pärast koroona puhkemist võimatu normaalseid lilli osta. Ma tean, sest ma jälgin pidevalt lõikelilli, isegi kui ei osta. Tundmatu päritoluga longus tulpe on neil tavaliselt väljas umbes kaks kimpu - punaseid ja kollaseid ehk mitte just minu lemmiktoone. Räige hinnaga seejuures. Ma ei saa aru, miks nad kriisi puhkedes korralikke lilli kohalikest aianditest müüki ei ole hakanud võtma?
Mulle üliväga meeldivad lõikelilled (seevastu potililli ma ei salli, v.a orhideed aga neid on mul hetkel juba piisavalt). Minu meelest head, korralikud, kvaliteetsed lõikelilled on tugevasti alahinnatud. Ilmselt on tekkinud mingi müüt, et need ei seisa vaasis päevagi. No võib-olla tõesti, kui lilledega on päikeselõõsas paar tundi hängitud ja siis suvaliselt ämbrisse visatud. Näiteks piibeleht roosiga samas vaasis tapab teise üsna kiirelt. Eks varasemast ajast ju kombeks pigem lõpetamistel, pulmadel ja teistel suurtel tähtpäevadel lilli kinkida. Lõikelill muide vajab ka hooldust, et eluiga oleks maksimaalne - vee vahetamist, varte teatud aja takka tagasilõikamist. Ja noh, müügiletil vees juba tükk aega seisnud lill tõesti ei püsi enam kuigi kaua - loogiline. Õigest kohast tuleb osta. Aga kui oskad lõikelillevärki, siis tulemus on oi kui hea. Üks asi, mida ma endale luban, kui kontorisse tagasi lähen kunagi, et toon endale jooksvalt värskeid lilli lauale.

Toidu teemal veel. Ma tavaliselt ei tee reklaami ja ei anna soovitusi, aga. Mulle meeldib ramen, nagu mõnest varasemast postitusest arvatavasti on näha olnud. Ja Tokumaru väljatöötatud "kaasaskantav" ramen on viimase aja geniaalseim leiutis. 12 punkti!


Karulauguga

Praetud kalanahaga - peale minu vist keegi sellise asja peale ei tuleks
Ei pea ise puljongit tegema ega midagi, kõik on valmis tehtud juba ja oi oi oi oi kui hästi see maitseb. Lisa lihtsalt meeldivaid lisandeid (muna, küpsetatud liha, kala, roheline sibul, tofu, idud, karulauk jne, mida parasjagu on ja mida fantaasia lubab). Ma loodan, et nad pärast suurema kriisi möödasaamist ka jätkavad. Sest ma ei satu väga tihti Tokumaru söögikohtadesse muidu, sest need on lihtsalt nii nõmedates asukohtades. Kamoon, ma ei raatsi linna teise otsa sööma sõita. Aga tellige "kaasaskantavat" Tokmarudeliveryst. Astrist ärge tellige. Nende epood on väga kasutajavaenulik, arvestatavalt bugine ja nende kasutajatugi üsna ebasõbralik. Ja toodete eest, mida ma ei saanud, raha sain tagasi 2 nädala pärast. On arenguruumi.

Karen Milleni varasem stiilinäide, vb mingi 2013
Lubatud moejutt seisneb selles, et mäletad, kunagi ma kurtsin kusagil, et üks minu lemmikbrände Karen Millen on kehvas seisus ja pani kõik poed Eestis kinni ja juba varasemast oli teada, et nad ei šipi eestisse. Täna läksin miskipärast uurima, et huvitav, kuidas neil läheb. Sellesmõttes, et Boohoo ostis nad millalgi ära. Ja see on ju teadatuntud plasthõlstimoemärk. Ja kuna nad panid kõik oma jaepoed kinni, siis ma kahtlustasin, et äkki panevad end üldse kinni.  Aga oh imet! veebipoes oli valikut koonimaani ja šipivad Eestisse ka nüüd! Nii et võibolla taastuvad aga ei mandu? Piltide järgi tundus suhteliselt sama stiil jätkuvat, nagu ka varem. Hästi palju oli pakkumises ülihea hinnaga (kui kvaliteet on sama mis varem) kudumeid ja kudumkleite. Ma ühtegi ei ostnud, sest ükski väga ei meelitanud. Neil on viimasel ajal mingi teema "maatoonidega" ehk sellised pruunipõhised soojad toonid. No pole just minu värvigamma. Rohkem ringi vaadates nägin ka ühte väga ilusat pitskleiti, aga ei hakanud seda hetkel ostma, sest mul on vähemalt 10000 pitskleiti juba.
Mulle tundub, et hinnatase on veidi allapoole liikunud. Aga samas 100% ei saa väita - sattusin lehele just sel hetkel ka, kui oli sitewide -30% ja lõpumüügitoodetelt veel lisa -15%. Lisaks on valikusse tulnud longewear ja noh, loomulikult ma pidin test-tellimuse tegema. Eks näis, mis need endast kujutavad, pildid näisid viisakad ja vaadates tavahinda võiks ollagi tegu üsna viisakate vabaaja asjadega. A muidugi see aeg, kus KM tegi udupeene ülinaiselikke a'la Zimmermann asju, see vist on möödas. Juba mõnda aega on nende stiil ja värvid mõnevõrra rohkem ... nurgelisemad.

Jaapani aeda  roomasin ka, aga ei, seal ei olnud rododendrikuid. Ma ei saa aru, kas need õitsevad nii hilja?! Ma oleksin juba mingi 2 nädalat tagasi oodanud, et teeb nupud lahti. Aga ei midagi. Kirss ikka õitses, õied olid palju palju heledamaks kasvanud.

Ja oma suureks üllatuseks avastasin, et mu vana korteri enamvähem akna alla olid istutatud ka kirsid :D Einoh iroonia missugune! Poleks vaja jaapani aia kõrval eladagi. Aga noh see on ka uus fänssi nullenergiamaja nüüd. Ja veel mingid puud, millel olid nupud küljes, pean vaatama millalgi, mis asi too on.

Sunday, April 26, 2020

Koroonika vol. eimidagieeeriiliiist ohtrate retesptidega, mis näevad välja oluliselt keerulisemad kui tegelikult on

suvaline kvartalisisene õitseja
Mis uudist? Ei midagi eeeriiiliist! St põhiliselt olen teinud süüa ja teinud tööd. Oi, lausa kaks nädalat ei ole siia mitte midagi üles tähendanud. Teine müts (valge, paksemast lõngast) sai valmis, ühe laupäeva töö. Veel suutsin end kokku võtta ja 5 nädalat pärast köögilaua taga ajutist kodukontorit suutsin kodukontori kolida õigesse kontori tuppa. See oli vaja enne korralikult, põhjalikult korda teha, siis oli mõtet kolida. Sellepärast läks nii kaua aega :D
Veelkord roomasin laupäeva varahommikul jaapani aeda, et vaadata, kas rododendrikud juba õitsevad. Ei õitsenud veel. Küll aga õitsesid kirsid. Selgus, et seal siiski on paar kirsipuud. Varajase hommikutunni (ei rohkem ega vähem kui veidi enne 7-t hommikul) oli koht ülipopulaarne. Üks vend oli oma orantsi hummeri ja suure toruga tulnud roosade õite doosile järele, ja üks õde - hummerit ei näinud, aga toru oli vähemalt sama vägev. Noh. Ma ei ole väitnud, et ma oskan pildistada või et ma kavatsen selles hea olla. Seetõttu ei ole ma ka räigetesse torudesse eriti investeerinud. Ja pildid on seetõttu nagu on. Puudele eriti lähedale minna ei saanud, lausa muru peale minemist keelav silt oli üles pandud. Türil pidi ka ilukirsside allee olema, seal väidetavalt saaks tavaoludes lausa piknikku pidada.
Kadrioru jaapani aia puud, mille alla ei ole lubatud minna
Paksoi (pak choi) - kas pole ilus?
Söögilainel on ka igav olnud. Ükskord praadisin vutti paksoiga, teine kord praadisin tuunikalasteiki - jälle paksoiga. Mõlemad tunduvad oluliselt keerulisemad valmistada kui tegelikult on. Sest neid on tegelikult ülilihtne valmistada.

Paksoi on aeg-ajalt selveris ja prismas täiesti saadaval, tuleb ainult ringi vaadata ja valida ilus värske isend. Kodus tuleb ta pakist välja võtta ja mina lõikan lehed lahti ja pesen korralikult ära. Praadida on paksoid kõige parem võis, kergelt. Tänuväärne asi ka blancha peal küpsetamiseks. Sobib hästi tarvitada majoneesiga.

Tuunikalasteigi sain üllatuslikult Selverist, kus see ootas valmispakendatult isevõtmise letis, st ei pidanud küsima. Panin ta küüslaugu, oliiviõli, valge veini äädika ning natukese tüümianiga paariks tunniks marineeruma ja siis praadisin lihtsalt ära. Suhteliselt liha tekstuuriga. Ükskord sain Stockmannist tuunikala-seaseljapeki kotlette. Nonde kohta, kui ei oleks teadnud, et seal on kala sees, ei oleks öelnud.

Vutt paksoiga
Vutiga on veel kergem kui tuunikalaga. See tuleb enne praadimist (võis) lihtsalt soola ja pipraga kokku teha ning lihtsalt ära praadida mõlemalt poolelt. Minul oli eelmisest korrast vist järel chashu sea tegemise soja-sake-searasva "puljongit", mida veidi redutseerisin (st aurutasin veidi vett välja) ja kastmena kasutasin.
Tuunikalasteik küüslaugu-oliiviõli-tüümiani-valgeveiniäädika-kastmes
Praetud tuunikala
Suppi tegin ka - bataadist, porgandist, tomatist, läätstest, sibulast, fenkolist, ingverist ja tšillist. Veel avastasin maitsepärmi - see sobis hästi sinna supi sisse (pärast püreestamist lisasin).

Allolevatel piltide toimub pad thai laadne asi - paksoi ja ribastatud porgand, hiljem lisasin muna, segasin varem keedetud riisinuudlid ja pad thai kastme sisse. Laim on tegelikult serveerimiseks. Vastavalt olemasolevatele varudele võib kasutada ka hiina kapsast, lisada seeni... Kah asi, mida väga kiirelt valmistada saab.
Paksoid ja porgandid läheavd pad thai sisse
Pad Thai laadne asi valmis
Ja paar pilti silmipimestavast kevadest veel:
Kirsiõied, riisid ja torii, ja mägedest roomav udu
Mulle meeldib udu. Et selliseid vaateid on olemas?! :O
Kirsiõied ei pea ilmtingimata olema roosad või valged