Sunday, December 29, 2019

Jänesepada a'la Malta

Korralik jänesepada paar tundi hiljem
Selleks, et teha üks korralik soe jänesepada a'la Malta, on esmalt on vaja jänest. Sobib loomulikult ka küülik. Maltal muidu aetakse terve küülik sinna hautise sisse, aga noh kes see neid konte ikka viitsib nokkida, seega võib kasutada ka lihtsalt küüliku koibu või esikäppasid. Aga tervel küülikul pole ka viga. Tuleb siis ilusti tükkideks pudistada, väga kergesti muide, kui õigesti jõudu ja nuga avaldada, läheb katki.

Ükskord mul oli isegi küüliku maks küülikuga kaasa pandud. Selle praadisin niisama võis ära, maitsestasin soola ja pipraga ja sõin lihtsalt ära.


Eelroog
Küülikutükid tuleb maitsestada mingisuguse vahemerepärase maitseainega (rosmariin, tüümian, oregano, salvei, mjoraan jm). Mul on küll olemas täiesti avamata Malta maitseaine, aga kuna vend tõi ka ühe Rhodose maitseaine, mis on tegelikult ka vahemere maitseaine ja juba avatud, nii et panin toda. Ma tegelt ei usu, et neil vahetki on :D  Purustatud küüslauku tuleb ka panna ikka korralikult. Ja mõned loorberilehed ka. Ja kõik see üle valada punase veiniga (miski kuivemaga). Ikka ohtralt, et küülikud ilusti kaetud oleks. Ja siis lasta näiteks üle öö seista.

Järgmisel päeval võtta küülikud sealt veinivannist välja (marinaadi mitte ära visata!!), lasta nõrguda ja praadida kergelt või sees ära. No et jumekad oleksid. Tegelikult ei pea praadima, kui ei viitsi. Testitud, töötab niimoodi ka.
Järgmisena võtta
1. sibulat, porrut (peente tükkidena)
2. porgandit (seibidena)
3. tomatit, talvisel ajal tomatikonservi
4. soovi korral rohelist hernest, paprikat ja/või veidi väikeseks tükeldatud kartuleid

Sibula ja porru ma soovitan võiga läbi praadida. Köögivilju ja jäneseid VÕIB praadida, aga ei pea. Midagi halba ei saa juhtuda. Marinaadi aga PEAB kindlasti läbi kuumutama, et alkohol korralikult välja lendaks.


Siis jänesed ja köögiviljad ahjupotti ja läbiküpsetatud marinaad selga, kaas peale ja ahju 2-3 tunniks. Ja voila!
Tasub teha kohe suur pajatäis! Juurde tasub pakkuda nt ahjus (eraldi pajas) tehtud kartulit.

Siin on läbipraadimata variant, kuhu on isegi punast kapsast sisse juhtunud
ja kaste ei ole veel peale kallatud
Mis muidu huvitavat? Vaata, mäletad, ma tegin aasta alguses toosti õnnelike lõppude terviseks. Tühjagi. SEE projekt tuleb uuest aastast tagasi, mis sest, et teise nurga alt. Jah, mul selle aasta teises pooles oligi tõesti juba suht sanatoorium (st tegin asju inimestega, kes tõesti teavad ka, mida nad teevad, ja kui ei tea, siis mõtlevad mõnda aega, küsivad, arutavad ja puudub vajadus koguaeg kellelegi ära panna, ja ülla-ülla, päris palju hea kvaliteediga kraami saabki tehtud, mis sest, et ajusid ragistada saab kõvasti, aga kõõõõiiikkkk on selgelt ühes paadis).
Ja muidugi ei saa ma sellest õpetamisest lahti, sest et ilmselgelt ei ole ma piisavalt emm. Lausa vastupidi, ma pean ikka kohe niiiiiii vastutulelik olema, kui keegi suure nutuga tuleb, et oioioioi ikka on räigem u**** majas ja vot ei ole kedagi teist üldse võtta. Kohe kahju endast. Mune peaks rohkem kasvatama. Või siis vähemalt end räige superheerosena tundma, sest MINA olen ju ikka see ainukene, kes suudab ikka ja jälle seda maailma soojaks kütta ja päästa, olgugi, et endal ahjud ammu lõhki külmunud.
Niisiis ma nõustusin 8 nädalaga (ehk nagu varemgi, aga miskipärast peavad ained nüüdsel aal kõik 6EAPd olema). Mis ülejäänud 8 nädalaga saab, ei ole enam minu asi. Einoh, ärge saage valesti aru, kunagi mulle meeldis tõesti õpetamine. Aga kui juba hommikul ülestulemine on väljakutse, ja õhtul (pigem umbes keskpäeval) ainus mõte on, et oh saaks ükskord ometi voodisse roomata, siis sry, sellises olukorras vist väga mingit eneseteostusprotsessi ei naudi (rikkaks sellega enivei ei saa, samuti keegi ei kiida, seega ainus mott saabki olla see protsess ise). Jaa, ma olen iseenda loengut pidades klassi ees peaaegu magama jäänud. Jaa, ma tean, see on tipptase, aga ma olengi tipptase. Ehk siis hollallalaa!! 2+ kuud mina jälle jätan elamata!
Vaatamata sellele, et sel aastal olen ma töölt eemal olnud rohkem, kui vist kunagi varem ajaloos, ma olen vähem õpetanud, kui viimase 15 aasta jooksul, sellest essugi kasu ei tundu olevat. Või noh, tegelt nii ei saa öelda, sest keegi ei tea ju. Ehk mida ma tahtsin öelda, on see, et ma tunnen nagu ma poleks f-ing miljon aastat puhanud. Nüüd on see koht, kus võib parastada! Mhm, see (parastamine ja mahakandmine) on tasu pingutuse, pühendumise, vastutulelikkuse ja teiste nii hinnatud omaduste eest. How f-ing ironic.
Aga võibolla ma ei peaks üldsegi ette muretsema. Äkki seekord ei lähe kõik pekki? Ja isegi kui läheb, siis äkki ei leitagi, et mina selles süüdi olen? Ja äkki see kuusepalk ikkagi veel ei ole see, mis kaamli seljaroo pooleks murrab? Ja äkki keegi märkab aitäh öelda?
Lootus sureb viimasena, aga ta sureb!
See on enamvähem nagu Mamma Mia! Here we go again! ehkki absoluutselt mitte. See värk siin on pigem nagu Rosencrantz ja Guildenstern.