Dolma vs The sky won't snow and the sun won't shine*

Kui väljas on ilm selline, et the sky won't snow and the sun won't shine, it's hard to tell the night time from the day*, siis saab päikese välja tuua ainult dolma ehk noh.. miniatuurne kapsarull, kus kapsa asemel on soolatud viinamarjalehed, mis on enne sissesoolamist end viimseni sooja säravat päikest täis imenud. 

Tegelikult midagi keerulist ei ole, vaja on head hakkliha (kuigi võib ka ilma), head riisi, sibulat, küüslauku, paprikapulbrit ja neid konserveeritud viinamarjalehti. 

Väga oluline on viinamarjalehed enne ära loputada korralikult, sest nad on kuradi soolased. Seda fakti, et nad on soolased, tuleb arvesse võtta ka hiljem täidise maitsestamisel. Viinamarjalehtedel lõikad ära varrejupid ja korjad välja katkised ja nirud ning paned kusagile eraldi, hiljem läheb vaja, jah, isegi katkisi ja nirusid.

Edasi võtad sibula ja küüslaugu, peenestad ära, praed korraliku koguse õli sees ära, paned riisi sinna peale, vett ka (vähem kui tavalisel riisi keetmisel), ja lased riisil haududa, aga mitte veel täiesti pehmeks. See on oluline - et vähem vett kui tavaliselt ja et täiesti pehmeks ei lase!

Siis segad riisi sisse selle hakkliha, või siis ei sega, kui tahad lihavabasid dolmasid. Ja maitsestad nt paprikapulbriga.  

Segu keerad ilusate viinamarjalehtede sisse, no niisamamoodi nagu kapsarullidki.

Nüüd võtad need katkised ja nirud viinamarjalehed ja vooderdad nendega hautamiskastruli põhja ära, et dolmakesed põhja ei kõrbeks. Lisad õli. Originaalis õliga ei koonerdata, aga no ma nii paljust õlist lihtsalt ei ole nii vaimustuses. Laod dolmad tihedalt sinna hautamiskastrulisse, kallad vett peale, noh nii et need dolmad poolest saati on vee sees. Idee, miks riisi pidi pooltooreks jätma, on selles, et see pooltoores riis peaks osa seda hautamisvett nüüd sisse imema. 

Edasi paned mingi taldriku, mis kuumutamist kannatab, sinna peale, et dolmad hautamisel ringi ei jõlguks ja katki ei läheks. Ja paned kaane peale, tule alla, lased keskmisel kuumusel umbes tund aega podiseda. Voilaa.

vajutise all kastrulis

Kogused

1 purk viinamarjalehti

400gr ringis seguhakkliha

klaasitäis riisi + klaasitäis vett keetmiseks

sibul, küüslauk, ohtralt mingit head õli (võiks olla oliiviõli, aga viinamarjaseemneõli toimis ka täiesti)

paprikapulber

kui isegi su juust ei ole õnnelik

Ma sain hiljuti aru, et mu suurim hirm on vihma käest räästa alla sattuda. Mul on mingi 1100 vahelduva eduga talutavat projekti, aga ma ei julge millestki loobuda, sest et see, mis asemele tuleb, võib veel hullem olla. Ja siis peab jälle otsast peale kusagile uude asja sisse elama. Kuigi see (kiire sisseelamine) peaks olema mu (ainuke) tugevus... Mõned tunnid enne selle semestri esimese loengu algust tekkis mul täielik paanika ja ma ei saanud aru, miks ma seda teen ja miks ma ikka veel seda teen ja kuidas kurat ma peaksin seda jälle tegema. Kaasa ei aidanud ka see, et keegi magistrantidest (kes ei peaks minu kursusel üldse olema, sest see on bakade kursus) käis just vahetult enne õppeosakonnas kaebamas, et miks ma ta deklaratsiooni tagasi lükkasin. no fakk küll, kui sa niiii väga tahad osaleda, siis kirjuta mulle otse, mitte ära faking mine kaebama tramaivõi. Üleüldse ma ei saa aru, mida need magistrandid mu ainesse otsivad, kui neil endal on kvaliteedi aine olemas. Mitte et ma kade oleks, aga 100+30 tudengit, mis ma mingis tõenäoliselt ebakaines olekus välja lubasin... noh see on omaette kangelastegu ja ma ei ole kindel, kuivõrd ma peaks oma ressurssi kulutama topelttöö peale, mida keegi teine peaks tegema. 

Ja ma enam ei tea, mis hirmus ma seda kõike teen. Et muidu keegi enam ei teagi testimisest midagi? No õpetamisega on see, et vähemalt korra aastas on lootus saada see väike positiivne sõnaline tagasiside, mida keegi kena inimene raatsib jätta. Või noh. Siiamaani paar inimest on jätnud ikka igal semestril. Mudiugi kõik positiivne tagasiside, mis mu suunas tuleb, on ikka, et oi nii professionaalne testija ja nii innustav õppejõud. Keegi võiks vahepeal lihtsalt öelda, et oh mis kena inimene või kasvõi, et ilusad jalad krtvtx vms. et ma ma oleks nagu inimesena ka midagi natukene väärt, mitte aind ametikohana. Ja kõike seda arvesse võttes ma ei saa enam ise ka aru, kuidas ma ennast niimoodi nurka värvinud olen. Aga nüüd Ahmed mängima ja tänulikkust praktiseerima! 

 

 

*Eagles'i Desperado