Monday, December 11, 2023

Julen är här

No ei teagi kohe, kuidas ja kust alustada. Mingil imelikul kombel on mul üle ma ei tea mitme aasta mingi arusaamatu jõuluootus. Mitte et mul tegelikult midagi oodata oleks, aga mul on huvi jõuludekoratsioonide vastu ja jõulukingituste tegemise ja pakendamise vastu. Isegi natuke maniakaalne huvi. Samuti olen jälle nagu eelmiselgi aastal ära vaadanud mitmeid täiesti ajuvabasid heatuju-jõulufilme, kus on alati üks stsenaarium, aga osad on veel halvemad kui teised. Eelmisel korral kui ma neid vaatasin, siis olid vähemalt mingid printsessid või vähemasti krahvinnad, lossid, mõisad jne. Nüüd keegi saab B&B ja keegi teine farmi, kommipoe.. väga igav. Ühendavad jooned neil filmidel on:

1. sellel aastal tundub olevat läbivaks teemaks naistel tumepunane (või tumeroheline) ja meestel sinine mantel + tartan sall. Ilus vaadata, tumepunane mulle meeldib ja tartan meeldib ka. Aga tundub, et kõigil neil filmidel on olnud sama kostüümikunstnik ja seda ei ole kuidagi püütud varjata.

Punane ja roheline ja tartan, vt ka ülejärgmist pilti
2. kõikjal on ülemõõdulised jõuludekoratsioonid, lausa uskumatu. Kah üsna ilus vaadata, aga huvitav kas kellelgi tegelikult ka nii palju jõulukaunistusi on?

Nii palju jõuludekoratsioone?! ja tartan ja punane mantel

3. stsenaarium on täpselt ühesugune ja pärast kasvõi tosina sellise filmi vaatamist ei ole enam võimalik kindlaks teha, mis oli mis filmis, mis oli filmi pealkiri jne. Võibolla on see ainult minu aju-udu, aga ma ei mäletaks ühtegi nende nime ega mis täpselt toimus. 

4. Filmis on alati üks pool, kelle elus toimub kohe alguses mingi pöördeline hetk - kas kutsutakse ootamatult kusagile, saab päranduse vms vms vms. Ainult et see, mis juhtub, on natuke kehvasti ajastatud äraharjunud elu mõttes - samal ajal oleks vaja mingit tähtsat projekti, väljakutset, elumuutvat klienti vastu võtta, aga ei saa, sest see asi juhtus.

5. Üldjuhul on sellel esimesel poolel mingi teine pool, kes on sort of ok, aga noh tegelt selline mugav ja igav variant.

6. Toimub mingi ootamatu dramaatiline kohtumine kolmanda osapoolega. Tavaliselt kas keegi jookseb kellelegi niisama otsa, kallab kohvi sülle vms vms vms. Kohe tekib kahevahel mingi emotsioon ja kui võrrelda eelmiste filmidega, mida ma vaatasin (neid oli palju), siis kui varem käis mingi õudne kass ümber kuuma pudru tiirutamine, siis praegu antakse ikka üsna selgelt märku vastastikusest huvist. 

Dramaatiline kohtumine

7. Mingil hetkel jõuab kätte esimese osapoole jaoks pöördelise otsuse tegemise hetk. Esialgu ta mõtleb tavaliselt jätkata oma vana poolelijäänud eluga ja seda teistele teatades on kõik uued sõbrad ja tuttavad väga mõistvad, ala "jaja, see on ju su unistus, sa pead enda peale mõtlema jne jne jne". Keegi ei solvu eriti nähtavalt. Väga mugav vaataja seisukohalt, sest kes tahaks mingit draamat vaadata, just draama puudumise tõtu ma neid filme ju vaatangi. 

Ilmselgelt ta on väga mõistev
8. Lõpuks saab esimene pool ikkagi aru, et vana elu ei ole jätkusuutlik ja kõik on muutunud, vanad tööd, tegemised ja aastatepikkused saavutused ja unistused võib aknast välja visata ja kõik on väga õnnelikud, isegi üksijäänud teine osapool on sort of õnnelik. Noh tegelikult ma hästi ei usu, et nii lihtsalt käiks, aga no unistada võib. 

9. Sel aastal on oluliselt vähem oma supervõimete leidmist. Pigem on see uus alternatiiv lihtsalt mingi natuke teistsugune elu natuke teistsuguses kohas.

Eino tegelt need filmid ei ole halvad sest tekitavad vähemalt korraks mingi hea tunde (kuigi nad tegelt on ikka väga halvad). Ja nad ei nõua eriti mingit süvenemist, sest et ka lihtsakoelise mõrvafilmi vaatamine käiks praegu ülejõu. Aga ma mõtlen, et kellele tegelikult neid filme tehakse, kõik inimesed pole ju nii fucked up nagu mina, või tõesti on niisuguseid inimesi, kes eelistavadki selliseid filme?

Siis ühe asja sain veel oma nimekirjast "mida ma elus teha tahan" maha tõmmatud. Küpsetasin lussekattereid ehk rootsipäraseid safranisaiu. Panen siia kirja ka, et ära ei unueks, päris head olid. 

Lussekatter

175ml piim / kohvikoor
50gr hapukoor (aga võib ka panna lihtsalt piima/koort rohkem)
50gr suhkrut (originaalretseptides on tegelikult natuke rohkem, aga noh liiga palju suhkrut pole mõtet süüa, sellest 50grst täiesti piisab)
pärm (25gr tavalist või 1 pakk kuiva)
~500 gr jahu
50gr või (võib panna ka vähem kui kohvikoort kasutada)
2 muna
safranit tunnetuse järgi. Müüakse tavaliselt 0.5gr pakis, sellest imetillukesest pakist jätkub ikka paariks-kolmeks-neljaks korraks.
NB! safranit tasub panna pigem vähem kui rohkem, sest liiga palju safranit teeb asja mõruks. Samuti tasub jälgida, et seda safranipiima kusagile peale ei läheks, sest jätab koheselt pleki suuremale osale materjalidele.
Taigna kätega segamisel tasub vähemalt esialgu olla seetõttu ka ettevaatlik (pärast pole vaja enam küüsi lakkida, sest on niigi ilusad kollased :))

Kaunistuseks rosinaid vms kuivatatud puuvilja tükke, et kassid ilmekamad välja näeksid (neid võib enne vees või alkoholis leotada)
Sellest kogusest tuli mul ca 11 kassi.

1. Aja piim/koor soojaks, aga mitte keema, pane sisse safran ja lusikatäis suhkrut, sega ära kuni suhkur on sulanud.
lase jahtuda nii et on lihtsalt soe (mitte kuum, katsu nt näpuga). Pane pärm sisse ja lahusta ära, lase ~10min seista, et pärm tööle hakkaks (st vahutama). 

2. Vahepeal sega kokku jahu, ülejäänud suhkur ja näpi sisse või (ja koor kui seda paned) (nagu juustuküpsiste või soolapulkade tegemisel).

3. Seejärel sega safranipiim, jahu ja munad ühtlaseks taignaks. Kui väga kleepub, lisa jahu juurde. väga palju rohkem jahu ei tasu panna, sest taigen muutub vintskeks ja saiad tulevad nagu saepuru.

4. Pane taigen kerkima mõnusasse sooja kohta, kerkib umbes tund aega (mina panen tavaliselt vannituppa põrandakütte peale).
5. Kui on kerkinud, siis võta kausist välja, sõtku veel natukene ning jaga ~60gr juppideks, millest tee vorstikesed, soovitavalt 20+ cm pikad, mis keera rulli nii nagu soovid. Pane kassidele silmadeks rosinaid või kuivatatud puuviljade tükke.

6. Pane kassid ahjuplaadile ning lase rätiku all ca pool tundi kerkida. NB! plaadile pannes tasub jätta päris suured vahed, kuna kassid paisuvad nii enne kui ahjus päris kõvasti.

Takkajärgi ma mõtlen, et äkki mul need vorstid olid liiga paksud, et kui ahju panin ja veel kerkisid, siis ei paistnud enam ilusad "krussid" välja :( Järgmine kord olen targem.

7. Poole tunni möödudes pintselda lahtiklopitud munaga, et tuleksid ilusad ja läikivad.
Ahi pane pöördõhu režiimil 190 kraadi peale ja küpseta 10-12 minutit. Jälgi! Vajadusel keera pann ringi, kui küpsevad ebaühtlaselt! Erinevad ahjud küpsetavad erinevalt, mitte-pöördõhu puhul tuleb ilmselt temp suurem panna. Soovitatakse 205-220, aga minu (ja minu ahju) jaoks see tundub mindblowing palju.

Pärast väljavõtmist lase veel natukene seista rätiku all. 

Ahjaa ja siis veel käisin shoppamas stokmannis, kuna oli kesklinnas vaja arstil käia, sest et kesklinna ma vabatahtlikult ei lähe. Oi ma shoppasin mõnuga! Midagi ei ostnud, aga dsiisass tehakse ikka ilusaid villaseid mantleid mõnikord. Üllataval kombel ilusaid kleite väga silma ei jäänudki, ainult mantlid. 

Ja jube diskrimineerimine. Meestele pakutakse täiesti normaalseid palmikutega kampsuneid mingi 50-60€ eest. Naiste kõige odavam oli umbes 100€. Einoh. 

Ja ikka kui ilus on beeži ja tuhksinise kombinatsioon. Pilt on muidugi kaka, aga you'll get the idea. Kaupsis oli mingitest üsna suvalistest kunstlilledest (isegi mitte väga kallitest) tehtud mingi üllatavalt ilus "lilleseade". Ikka mõned inimesed oskavad.



No comments:

Post a Comment