Sunday, April 15, 2018

Kevad ja keefir

Ilm tundub tasapisi kevade poole minevat - oli ka viimane aeg ausaltöelda. Kevad on paljudele selline uue alguse aeg - hakatakse näiteks tervislike eluviisidega peale jne jne jne. Mina loomulikult selliste hulka ei kuulu, mulle lihtsalt kohutavalt meeldib kevad. Et mul meelest ära ei läheks, et ALATI tuleb ükskord kevad, on mul desktopil üldjuhul mingi kirsiõitega pilt. Väga mitu aastat juba. Enne seda oli nummi valge hülgepoeg, mis ühtlasti toimis ka icebreakerina (kuna ma tol ajal tööjuures väga palju näitasin pilte ja rääkisin juttu võhivõõrastele inimestele ja siis on icebreakerit vaja).
Täna nägin poes maasikaid ja olin sunnitud neid ostma. Iseloom sundis. Neil tervislikkusega midagi pistmist pole, aga mõte hakkas poegima ja ... võib-olla on sellest rebdsebdist mõnele tervisesõbrale abi, et mida hommikul head süüa jne jne jne.
Ehkki postituse pealkirjas on mainitud keefiri, on see täiesti eksitav. Võib muidugi ka keefiriga, aga minule meeldib rjazenka. See on slaavipärane hapupiimalaadne toode, mille valmistamiseks tuleb piima väidetavalt tükk aega keeta enne hapendamist. Ja väidetavalt omastab organism sellisest käärproduktist rohkem valke kui lihtsalt piimast. Mina muidugi ise ei teinud, poest ostsin.
Rjazenkat eelistan ma keefirile seetõttu, et ta on hea pehme maitsega mitte kohutavalt hapu nagu keefir.  Üldiselt ma piimatooteid tarvitan vähe - piima niisama juua ei tundu huvitav, jogurtid on kohutavalt ülemaitsestatud, koort ... kuhu seda veel panna... jne jne ving. Erandiks on muidugi juust - seda ma söön igas vormis ja hiiglaslikes kogustes.
Minu rjazenka sisse käib üldjuhul ananassipulber (olgu tänatud see, kes külmkuivatamise välja mõtles - jube head on need külmkuivatatud asjad; viidatud lehel muidugi puhast ananassi ei paista). Võib panna ka banaani, aga mina vaatan hoolikalt, et palju ei saaks - muidu saab lääge. Rohelist (st toorest) banaani, mis on juhuslikult mu lemmikud, võib seevastu julgelt panna. Kuna sel korral panin ka neid ebatervislikke maasikaid, siis tuli kogu kompott üsna hapu ning isegi tavaline banaan oli igati asja eest.
Peale puistasin veel kohaliku päritoluga odrakrõbuskeid (nagu kamapallid aga odrast, selle viite järgi tunduvad ka üsna kaalunälgijasõbralikud olevat) ja külmkambrist mõned mutsikad. Ja lõpuks mõned maasikad koos sabadega (gundzdilistel kaalutlustel). Ega neid sabasid ei pea sööma - mina muidugi sõin, ei teagi, miks.
Igatahes, mulle tundub, et neid erinevaid koostisosasid varieerides peaks soovi korral üsna tervisliku kokteili saama. Ei pea ju neid keemiamaasikaid panema, võib võtta ka külmkambrist suvel sinna varutud maasikaid, mustikaid, mustsõstraid, punaseid sõstraid, vaarikaid, murakaid vms. Või siis moosi, kellel on. Seeni ja marineeritud kurki ma isiklikult ei paneks - aga ilmselt maitse asi. Variatsioone on lõputult. Head tervist!
Muuhulgas leidsin aga ka uueks nädalaks valmistuda, kasutades toorest vägivalda kodus leiduvate tsitruseliste kallal...

No comments:

Post a Comment