Kleiditraagika

Ma mäletan, et kui Klementi (PTA) kunagi "õhtale" läks, siis mul oli kerge paanika. Et issandjumal, kust ma nüüd kleite saan?!?!??! Kleidid teatavasti on üliolulisel kohal minu elus. Päriselt ka. Et kas ma pean nüüd teksasid ja jopesid kandma hakkama, oh õudust.

Klementi asju ma meenutan siiani hea sõnaga. Kusagil on täiesti olemas mingid kõige esimesed seelik ja pluus, mis ma sealt kunagi ostsin, maksid vabrikupoes vist kumbki umbes 90 krooni. Vt altpoopt pilti aastast 2006. Samuti olen ma sealt aastate jooksul mitu mantlit ostnud. Ka mu esimene mantel (keskkooli ajal) oli Klementi oma. Ma mõtlen ikka tõelist, sooja, villast, pikka talvemantlit, mis kannatas käia siis, kui talved olid ikka lumised ja ma veel autoga ei sõitnud. Mis oli ammu. Vaata altpoolt mantlipilti, mis on aastast 2010.

Samuti olid Klementi rõivad kohandatud kahe (kui mitte isegi kolme) pikkusgrupi kandjate jaoks. Mina muidugimõista olin kõige lühema grupi esindaja ja mingil ajal sain ma sealt isegi õige pikkusega viigipükse osta - sellist luksust pole hiljem enam olnud. Vaata tõenduseks pilti, aasta oli 2009. "Normaalsete" inimeste püksid on mulle pikad. Kostüümid õnneks on tavaliselt parajad, allpool pildil on PTA siidist kostüüm, aasta on 2010. Vot siidist kostüümi pole mulle pärast seda küll ette jäänud.
Tol hetkel, 2011, kui Klementi pankrotti taotles, tundus nt Montonist asju osta mulle ilmvõimatu - kummalised, arusaamatud disainid, ebakvaliteetne töö.. Praegu tuleb tunnistada, et hiljem ma siiski olen Montonist üht-teist ostnud. Nälg ajab härja kaevu ja tegelt asi on ikka palju, palju paremaks läinud võrreldes 2011. aastaga. Aga siiski on arenguruumi veel oi kui palju.

Kui Baltika teatas, et ta esialgu ainult tootmise Eestis paneb kinni, oli korraks sarnane paanika. Ega ma täpselt ei tea, mida see tähendab, kas ja kuidas nt kvaliteedile mõjub.. või mis konkreetsed asjad üldse Eestis õmmeldi... Vbla tõesti aind meeste formaalne rõivastus, a'la Baltman, mis on kvaliteedilt täiesti ok. Aga siiski. Teeb muret. Võibolla peab ikka ise õppima õmblema?!

Baltika on tegelikult suuremas-väiksemas miinuses olnud juba kümmekond aastat, mis tegelikult paneb natuke imestama, et nad justkui varem midagi märgatavat ette pole võtnud. Et tšillisid niisama ja ootasid, et ou, aga äkki läheb ise paremaks?! Ega ma teabmis kergetööstuse ekspert pole, aga kleitide ostmise ja kandmise pikaajaline kogemus, veidi oskusi ning visioon heast riidest on mul siiski olemas. Sedaenam et tihti kusagil uute riiete poes käies (a'la Kaubamaja) tuleb mul must masendus peale... et kes need inimesed on, kes selliste asjade eest sellist raha maksma nõus on?!?! Selles mõttes on Baltika poed mõnes mõttes isegi paigas hinna-kvaliteedi suhtega.

Aga nagu ma ütlesin, siis arenguruum on suur. Seega mõned tähelepanekud ja lahked soovitused, mida võiks ükskõik kes, kes tahab, et ma ta kleiti ostan, järgida. Kuna ma meesterõivaid väga tihti ei kanna, siis alljärgenv on pigem naistemoe näitel. Ja peamiselt kleitide, sest kleit (eriti pika varrukaga kleit) on üks kohutavalt tänuväärne asi. Ei mingit kombineerimist. Lihtsalt selga ja vsjoo.

1.  Vaadake ja testige enne hankimist oma materjale. Kasvõi veidi. Elava näite huvilistel, mis juhtub, kui ei testi, soovitan minna vaatama Veerenni vabrikupoodi. Seal on stangede kaupa kleite, mis on sõnaotsesemõttes topilised juba poes riidepuu peal! Kes neid ostma peaks ja miks? IMHO, sellisest kangast ei peaks üldse midagi õmblemagi!! Sellist kangast, mis pealevaatamise peale topiliseks läheb, ei ole vaja tootagi! See ei ole muidugi "õnneks" vaid Baltika viga. Kaubamaja on täis Ralph Laureni effing kalleid kleite, mis on ka nii piinlikult topilised.... Tolle Laureni topimaterjali kiituseks võib vähemalt seda öelda, et ta on veniv ja mugav. Erinevalt Baltikast. Mis viib järgmise punktini.

Topiplahvatus Baltika näitel

Topiplahvatus Ralph Laureni näitel

See Mosaici plastmantel oli muidu päris efektne... paar korda sain kanda, enne kui topiliseks läks

2. Valmisõmmeldud asi peab olema ka mugav kanda. Venimatust õhemast või paksemast polüestrist keha järgivad rõivad ei ole üldjuhul mugavad kanda ja seetõttu neid ei osteta. Polüestrist võiks üldse õmblemata jätta. See on ikka nii üllatav, kuivõrd kehvast ja kehavaenulikust kangast suurem osa toodangut on. Lähen kasvõi tavalisse kõige odavamasse kangapoodi a'la Abakhan - seal on lademes miljoneid kordi mõnusamaid kangaid. Tundub, nagu oleks need Baltika kangad kusagilt allahinnatud kangaste kõige alumiselt riiulilt võetud...

3. Mõelge, mis on  rõivaste stiil, proportsioonid ja kui suurele % rahvastikust need sellisena mõeldud on. Ja vanus ON näitaja (erinevalt Montoni disaineri  ajakirjas Mood väljendatud eksiarvamusest). Mõnedest muidu ilusatest kleitidest võin mina suu puhtaks pühkida, sest need on lihtsalt mõeldud paaaaalju pikemale kandjale. Selline kleit istub hästi ainult väga pika ja väga täpselt paigas mõõtudega inimesel. Kui paljud meist sellised 90-60-90@175+cm on? Ok, mõni vbla tõesti läbi elu astub tütarlapselike modellimõõtudega, pole rinda ega puusa ega kõhtu, aga üldjuhul siiski mitte. 30+ teeb elu juba oma korrektuurid. Ja elupõlised tibid kannavad ikka gutsimutsit, mitte Baltikat. Nii et lõiget kavandades tasuks mõelda, kui palju neid on, kellel see reaalselt seljas istuma hakkab. Selles mõttes tore, et A siluett on Baltikas laialt kasutusel (kuigi praegu läheb mulle juba veits igavaks, sest igalpool on seda A-d liiga palju). See, kui õige pikkus ja vastuvõetav kangas/värv on, on paljudele sobiv valik. Mis viib järgmise teemani.

See Montoni kleit on muidu täitsa kena, aga kole lühike @2012

4. Kleitide pikkused on teema, mille toon lausa eraldi välja. Kas ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt lühikesi kleite ja ametlike kostüümide juurde miniseelikuid teha on oluliselt odavam, kui paar kuni 5 cm pikemad teha? Mul on mitu jäänud ostmata, sest kleit ise on ok, aga ... miks nii kuradi lühike?! isegi mulle! Põlv võiks ikka sees olla.  Mida rohkem vanust või mida kõrgem ametipositsioon, seda rohkem ikkagi seelikupikkusele tähelepanu pööratakse. Ma ei ole kivistunud arusaamadega, aga see reegel omab mõtet. Ehkki ma ei hakka hetkel siin selgitama neid praktilisi ja esteetilisi kaalutlusi, miks mini ei ole kandmiskõlbulik asi. Ja tean kindlalt veel samamoodi mõtlevaid inimesi, kellel ka on niimõnigi kleit jäänud ostmata, sest liiga lühike on.

Mis siin toimub??

5. Lõike ja kanga kokkusobivus. Igast kangast ei saa igat asja teha. Ei toimi lihtsalt. Jääb veidi kole kuni lausa hirmus. Halvemal juhul rebeneb. Näide: Vaatan (vist Mosaici) poes mannekeeni selja tagant, et jõle ilus punane plisseeritud alaosaga kleit... Lähen lähemale, vaatan, et ok, õhuke polüester, kahtlane, kas on mugav. Ok, vaatan edasi, nüüd juba eestpoolt. Ja mis ma näen! Sellest õhukesest polüestrist on üritatud õmmelda särkkleit! Loomulikult ei tule välja, nööbiliist seal suht normaalse plisseeri vahel lihtsalt karjub oma ebakorrektsuses (vt kõrvalt pilti)! Böäh. Jäi ostmata. Isegi kui polüestri oleks vbla andestanud. Teine näide: Baltika vabrikupood, pool stangetäit õhukesest batisti moodi kangast ehk õhulisemat laadi suvekleite. Kõigil kiilukujuline kaeluseviimistlus rebenenud või kohe rebenemas. Disainiviga - see materjal lihtsalt ei talu sellist töötlust ehk teistmoodi oleks pidanud kaelaaugu töötlema. Vahepeal tundub sääraseid esemeid vaadates, et disaineritel õmblustehnilisi teadmisi väga ei ole..


6. Otsustage ära, mida te üleriiete osas teha tahate. Jutu alguses kirjeldatud toimivat TALVEmantlit PTA näitel ei ole võimalik Baltika poodidest enam osta. Suurem osa talvemantlikujulisi esemeid on a) plastikust ehk külmad ja näevad viisakad välja maksimaalselt ühe talve b) ebapraktilise lõikega - lühike/suurelt avatud reväärkraega/kapuutsita/taskud kummalises kohas c) lihtsalt effing õhukesed ilma igasuguse vatiinita - kantavad 0+ kraadi juures. Neid villast meenutavaid plastjakikesi ei ole vaja tohututes kogustes toota, sest aeg, kui neid meil kanda saab, on väga lühike!

Bastioni villane korralike tikanditega kostüüm @2013

7. Disaine ma ei hakka siin väga kritiseerima, sest ilmselt maitseasi, aga ... Ivo Nikkolo, mis tihti materjalide osas on ennast heast küljest näidanud... disainidega pingutab üle (või alla?). No kes neid kotte kannab? Vabrikupoes on nood kõik stange peal reas.. aastaid juba.. Värvid? Mingid beežid, hallid, kakid... Bastion vanasti mulle meeldis, oli naiselik AGA väljapeetud.. praegused pitskleidid, satsid, volangid, lehvid jne kukuvad viimasel ajal pigem maitsetult välja... Võib.olla ka natukene liiga 2000ndad. Tore, et Monton ka vabaajariideid teeb, aga ma loodan, et dressid, triibud, kirjad ja trikotaaž siiski täiega üle ei võta. PS! Ma ei ole täielikult dressivastane, nt mul on PTA dressid ka, aastast 2000-midagi ja ma olen neid mõnikord isegi kandnud! Ka tootmisdefektiga - must kangas andis valgele värvi, mistõttu ma neid äädikavees loputasin esialgu. Pead lihtsalt teadma selliseid trikke, kui tahad olla nagu mina :D Mosaici kohta ei tulegi otseselt midagi hirmsat pähe, v.a need kleidid, mis on muidu toredad, aga disainitud way pikematele inimestele kui mina.

PTA dress @2006

Monton 2019 kevad
Kas ma peaks vaadates seda i.k kirja uskuma, et te olete päriselt ka oma juurte üle uhked?

8. Mulle on jäänud mulje räigest ületootmisest. Vabrikupood on lookas aastaid seisvatest asjadest, mida 70% allahindlusega ka ära ei osteta. Mood ajakiri kirjutas just, et (Montonil) "iga kuu tuleb uus kollektsioon, aastas tuhatkond uut disaini". Äkki teeks siis veidi vähem (nt 700?), kui suur osa neist seisma jääb?? Aa, ja kui poole tunniga disainer 10 disaini välja peab mõtlema, siis .... ei saagi sellest midagi väga kõrgetasemelist oodata... (see info 3min per disain kohta on ka märtsikuu Mood ajakirjast).

Appiappi ma ikkagi kõigele vaatamata loodan, et Baltika päris pankrotti ei lähe ja edaspidi toodab ka viisakaid kantavaid riideid (vähendades eelnimetatud feilide osakaalu). Või siis keegi teine hakkab mulle kleite tegema. Sest no tõesti, kust ma muidu saan normaalseid asju?! ma ei  lähe haa-ja-emmi või teistesse analoogsetesse kohtadesse ju - seal on kõigis ülalnimetatud punktides olukord miljon korda hullem! Viisakat asja sealt pole lootustki leida. ;(

Bastioni villane jakk ja Montoni üsna kena kudumkleit, mida dekoltee tõttu tööle selga panna ei saa @2013
Allpool on sama jakk @2017 ja Mosaici täiesti õnnestunud orhideekleit

Kokkuvõtvalt: mu point on, et samu riideid, kui need on klassikalise disainiga, kvaliteetsest materjalist ja istuvad, saab kanda aastaid kui mitte aastakümneid. Riideid, mida ebamugavuse, mitteistuvuse või lihtsalt ebakvaliteetse materjali tõttu ei osteta või kord pärast kandmist hüljatakse, ei ole suurt mõtet toota nii üüratutes kogustes.

Eraldi äramainimist märgib PTA laia seelikuosaga mantel, mille ma reaalselt lõpuks ribadeks kandsin.
Üks tuttav ütles, kui ma see mantel seljas, kübar peas ja vihmavari+käekott käes talle külla läksin, et ma olen ehtne Mary Poppins! Selgelt on mul kunagi olnud paremaid päevi.

PS. Ma vaatan, et ma olen aja jooksul figureerinud ikka väga erinevates creme de la creme Baltika grupi kostüümides. Huvitav, miks keegi mind esindusnäoks ei ole palunud? Liiga lühikesed jalad? Liiga väikesed silmad? Teisisõnu, just õige inimene katsetama, kas need asjad ei ole jälle tehtud mingitele moepüünelt alla astunud inimriidepuudele.

Aastaid vana (st sekonhandist pärit) aga täiesti kobe Mosaici hõbedane haapsalu pitsi aineline kudumkleit

Puuviljakotid - mis need veel on?

Ettevalmistused juuretisega EV101aftekaks hommikul kell 6

Vabariigi aastapäeva afterpartyl tööjuures said soovijad lubada midagi, mida nad (teisiti) teevad, et Eesti veel parem saaks. Mina lubasin juba ammu plaanis olnud asja, et õmblen endale ometigi ükskord need kardinariidest puuviljakotid, et ei peaks poes kilekotte tarvitama. No neid õhukesi, millesse pannakse apelsinid, porgandid jm kaaluviljad. Suuri kilekotte ei tarvita ma juba vast 10kond aastat, alati on kangast kandekott või mitu käekotis olemas. Mingit teist asja (ei usu, et keskkonnaga seotud) lubasin ka, aga seda ma kahjuks enam ei mäleta :( Igatahes, minipuhkuse jooksul suutsin ainsa mainimistväärt asjana posu neid kotte õmmelda. JUHU! Lisaks lubaduste andmisele tegin leiba. Kontoris. Nagu eelmisel aastal. Ja loodetavasti ka jägmisel.

Ehkki mul on see kotimõte olnud juba ilgelt ammu, siis tegudeni jõudsin alles praegu. Tundub, et tegudeni jõudsid ka teised, sest nt Rimi pakub nüüd ka võimalust oma karpi valmistoitu osta. Oi kohe kahju, et ma üliharva Rimis käin ja veel kahjum, et ma veel harvem valmistoitu ostan, irw. Muidugi tänuväärt on see, et nad paberil spämmi enam postkastidesse ei pane - milleks mulle kettide X, Y, Z ja N lehed, kui ma nedes poodides peaaegu kunagi ei käi?! Isegi kui käiks, siis kas ma ostaksin selle järgi, mis seal pamflettides on? Või mis kasu mulle neist olema peaks? Ok, Selveri omades on mõnikord retsepte, see on ju tore tegelikult. Aga siiski.Need lähevad üsna otsejoones paberijäätmetesse. Jah, ma sorteerin eraldi paber/pappjäätmed, pakendid ning olmepraht. Ei ole ebamugav. Ausalt. Võiks muidugi ka biojäätmed eraldi panna, aga ei ole selleni jõudnud veel.

Ja pidu pärast pidu. Leib tuli välja, jee!

Ja Kaubamajal tuli mingi kampaania välja (nende klantspaberil kvartalikirjast lugesin), et "andke meile ideid, mida plastpakenditega teha, saate 5000€". Ja kilekotid läksid neil tasuliseks sellest aastast - ega ma muidu ei teaks, aga ükskord vanal aastal mingeid nõusid ostes sain müüjalt kiita, et "oi kui tore, teil juba oma kott olemas, ega uuest aastast, jaa, on kõik kilekotid tasulised". Muidugi kena, et keegi tunnustas, aga .. loomulikult mul on oma kandekott kaasas kogu aeg,  sest mida ma nende suurte kilekottidega muidu pärast teeksin?!?!?! Mõned väidetavalt kasutavad prügikotiks, aga ... aga .... need ei pea seda prügi kinni ju, vähegi niiske läga tuleb sealt läbi...

Neid peenikesi mitmekordselt kasutatavaid puuviljakotte müüakse muidugi poes ka, aga miks osta, kui võib ise teha. Esmalt oli tarvis hankida sobilik kangas. Loomulikult ei ole mõtet keskmise konna sõbralikkuse nimel minna poodi UUT kangast ostma. Läksin Humanasse, oli 2€ päev, väljusin kontrolli alt ja niisiis sain vähese raha eest väga palju kangaid. Ega ma ei tea, miks mul neid nii palju vaja oli, ilmselt ma ei osanud valida. No ja ülejäänud pitsist võib alati satsiseeliku ka teha, neid ma olen mitu tükki varem teinud juba :D

Õmblesin nii korralikult kui suutsin, aga peab mainima, et õmblused on ikkagi kõverad. Ei tea mina, kas asi on kogemuste või töövõtete puuduses või lihtsalt värisevas käes, aga õmblused tulevad mul alati kõverad. Väikesest peale, kui käsitöötunnis õmblema pidi, tulid kõverad. Siiamaani ei ole korda läinud. Aga ok, don't let the perfect be the enemy of the good. Vast nad siiski koos püsivad, sest kõik õmmeldavad küljed õmblesin pesuõmblusega, see on asi, mis on mul kooliajast meeles ja tihti osutunud üsna kasulikuks.
Paelasid oli ka vaja. Kuna keskmise konna sõbralikkuse projekt, siis väiksemad kotid said taaskasutuspaelad. Nimelt kleitidele (mida mul on palju), pannakse mingil arusaamatul põhjusel sissepoole mingid ... paelad... Ma ei tea, milleks nood head on, v.a ebasobival hetkel kaenlaaugust või kaelaaugust nähtavale ronimine. Ehk siis - kõik need olen ma ära lõiganud, kasutanud üldiselt orhideede õievarte sidumiseks, aga osa on jäänud ka tulevasteks päevadeks alles. Ja näe, nüüd läkski vaja. Kuna nood paelad on kindla pikkusega, siis suuremad kotid said siiski otse rullist uue paela või nööri.

Kilekotte ma pole kunagi kaalunud, aga pisike riidest kott kaalub umbes 2-3 grammi. Suurem õhukesest riidest kott umbes 9 grammi ja õige suur paksemast riidest kott (sellega julgeks ka apelsine osta) umbes 17 grammi. Nii et isegi kui poes kotiga koos kaaluda (mis ilmselt oleks oluline nt Prisma iseteeninduskassa puhul, sest see näib võrdlevat kaalusid), siis oluliselt peale ei maksa. Kunagi võib-olla riputan siia plogisse ka ühe retsepti, mille jaoks materjalide hankimisel neid kotte ohtralt vaja läheks, sest seal on lihtsalt nii palju igasuseid köögivilju kasutusel.

Ühe kaheeurostest kangatükkidest kasutasin täielikult ära, sain 4 väikest ja 4 suurt kotti ehk siis 25senti tükk. Kollast tervenisti ära kasutada ei jõudnud, see oli suurem, aga sealt sai 7 kotti (2 suurt, 5 keskmist) ja saaks veel. Niisiis päris rahakotisõbralik projekt ka, poest ostes need puuviljakotid maksavad ikka mitu euri. Lisaks sai kass ka endale mänguasja ühe kardina satsi näol. Talle meeldivad hirmsasti igasugused ribad, paelad, nöörid. Ainult et nüüd, kui väikesi kilekotte enam ei teki ja vanad varud otsa saavad, pean kassi pissi termineerimiseks mingi muu viisi välja mõtlema.. Varem läksid kassipissipallid nendesse peenikestesse kilekottidesse... 

Udune kass uue mänguasjaga

Kui keegi nüüd mõtleb, et "oi mis minust ja minu paarist kilekotist ikka suures plaanis muutub", siis soovitan tutvuda Hando Runneli luuletusega, ning mõelda. A mis juhtuks kui rohkemad mõtleksid "ohmisnüüdminaväiketähtsusetumutter" asemel "minust sõltub!"?

Muuda ennast, muutub maailm,
mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;
kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,
nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!
Jää sa iseendaks, jälle muutub miski:
muutuv maailm paigale jääb sinu jagu, --
tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski
kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!

Ma 'i viitsi sel teemal elaboreerida praegu, et mis on N inimese poolt M kilekoti tarvitamatajätmise ja selle üle uhke olemise otsesed ja kaudsed tulemused, eks seda on tehtud ka igas't' teadlaste poolt. Ja et mida veel võiks või peaks tegema, et nt jätkuvalt loodusest toitu hankida saaks ja kilekott ei oleks juba ostes kalaga kaasas (selle kohta oli mingi hea pilt kusagil). Või et kunstkarusnahkne kasukas (või mistahes naftatööstusest pärit riideese), mis on üldjuhul kasutuskõlblik ja kena väga lühikest aega, ei ole tegelikult keskkonnasõbralik (ega üldjuhul ka humaanne) valik.

Aga kujutate ette, et mõni fänssi influennser postitaks omale instasse pildi šopingust taaskasutatavate puuviljakottidega, mis siis lahti läheks?
Ma teeks ise, aga a) mul ei ole instat b) ma ei ole influensser, nii et suht lootusetu. :D

Tšilli hängib

Siiski, kui mõnel lugejal hakkas nüüd kripeldama, et "ou tahaks kaaa seda taaskasutatavat puuviljakotti". Siis arvestades, missuguse koguse ma neid tegin, ma võin mõne ära anda, lihtsalt küsi :)

Mee ja küüslauguga sojakastmes marineeritud praetud tofu. Tuli lihtsalt selline tuju.