Sunday, March 10, 2019

Puuviljakotid - mis need veel on?

Ettevalmistused juuretisega EV101aftekaks hommikul kell 6


Vabariigi aastapäeva afterpartyl tööjuures said soovijad lubada midagi, mida nad (teisiti) teevad, et Eesti veel parem saaks. Mina lubasin juba ammu plaanis olnud asja, et õmblen endale ometigi ükskord need kardinariidest puuviljakotid, et ei peaks poes kilekotte tarvitama. No neid õhukesi, millesse pannakse apelsinid, porgandid jm kaaluviljad. Suuri kilekotte ei tarvita ma juba vast 10kond aastat, alati on kangast kandekott või mitu käekotis olemas. Mingit teist asja (ei usu, et keskkonnaga seotud) lubasin ka, aga seda ma kahjuks enam ei mäleta :( Igatahes, minipuhkuse jooksul suutsin ainsa mainimistväärt asjana posu neid kotte õmmelda. JUHU! Lisaks lubaduste andmisele tegin leiba. Kontoris. Nagu eelmisel aastal. Ja loodetavasti ka jägmisel.

Ehkki mul on see kotimõte olnud juba ilgelt ammu, siis tegudeni jõudsin alles praegu. Tundub, et tegudeni jõudsid ka teised, sest nt Rimi pakub nüüd ka võimalust oma karpi valmistoitu osta. Oi kohe kahju, et ma üliharva Rimis käin ja veel kahjum, et ma veel harvem valmistoitu ostan, irw. Muidugi tänuväärt on see, et nad paberil spämmi enam postkastidesse ei pane - milleks mulle kettide X, Y, Z ja N lehed, kui ma nedes poodides peaaegu kunagi ei käi?! Isegi kui käiks, siis kas ma ostaksin selle järgi, mis seal pamflettides on? Või mis kasu mulle neist olema peaks? Ok, Selveri omades on mõnikord retsepte, see on ju tore tegelikult. Aga siiski.Need lähevad üsna otsejoones paberijäätmetesse. Jah, ma sorteerin eraldi paber/pappjäätmed, pakendid ning olmepraht. Ei ole ebamugav. Ausalt. Võiks muidugi ka biojäätmed eraldi panna, aga ei ole selleni jõudnud veel.
Ja pidu pärast pidu. Leib tuli välja, jee!
Ja Kaubamajal tuli mingi kampaania välja (nende klantspaberil kvartalikirjast lugesin), et "andke meile ideid, mida plastpakenditega teha, saate 5000€". Ja kilekotid läksid neil tasuliseks sellest aastast - ega ma muidu ei teaks, aga ükskord vanal aastal mingeid nõusid ostes sain müüjalt kiita, et "oi kui tore, teil juba oma kott olemas, ega uuest aastast, jaa, on kõik kilekotid tasulised". Muidugi kena, et keegi tunnustas, aga .. loomulikult mul on oma kandekott kaasas kogu aeg,  sest mida ma nende suurte kilekottidega muidu pärast teeksin?!?!?! Mõned väidetavalt kasutavad prügikotiks, aga ... aga .... need ei pea seda prügi kinni ju, vähegi niiske läga tuleb sealt läbi...

Neid peenikesi mitmekordselt kasutatavaid puuviljakotte müüakse muidugi poes ka, aga miks osta, kui võib ise teha. Esmalt oli tarvis hankida sobilik kangas. Loomulikult ei ole mõtet keskmise konna sõbralikkuse nimel minna poodi UUT kangast ostma. Läksin Humanasse, oli 2€ päev, väljusin kontrolli alt ja niisiis sain vähese raha eest väga palju kangaid. Ega ma ei tea, miks mul neid nii palju vaja oli, ilmselt ma ei osanud valida. No ja ülejäänud pitsist võib alati satsiseeliku ka teha, neid ma olen mitu tükki varem teinud juba :D

Õmblesin nii korralikult kui suutsin, aga peab mainima, et õmblused on ikkagi kõverad. Ei tea mina, kas asi on kogemuste või töövõtete puuduses või lihtsalt värisevas käes, aga õmblused tulevad mul alati kõverad. Väikesest peale, kui käsitöötunnis õmblema pidi, tulid kõverad. Siiamaani ei ole korda läinud. Aga ok, don't let the perfect be the enemy of the good. Vast nad siiski koos püsivad, sest kõik õmmeldavad küljed õmblesin pesuõmblusega, see on asi, mis on mul kooliajast meeles ja tihti osutunud üsna kasulikuks.
Paelasid oli ka vaja. Kuna keskmise konna sõbralikkuse projekt, siis väiksemad kotid said taaskasutuspaelad. Nimelt kleitidele (mida mul on palju), pannakse mingil arusaamatul põhjusel sissepoole mingid ... paelad... Ma ei tea, milleks nood head on, v.a ebasobival hetkel kaenlaaugust või kaelaaugust nähtavale ronimine. Ehk siis - kõik need olen ma ära lõiganud, kasutanud üldiselt orhideede õievarte sidumiseks, aga osa on jäänud ka tulevasteks päevadeks alles. Ja näe, nüüd läkski vaja. Kuna nood paelad on kindla pikkusega, siis suuremad kotid said siiski otse rullist uue paela või nööri.
Kilekotte ma pole kunagi kaalunud, aga pisike riidest kott kaalub umbes 2-3 grammi. Suurem õhukesest riidest kott umbes 9 grammi ja õige suur paksemast riidest kott (sellega julgeks ka apelsine osta) umbes 17 grammi. Nii et isegi kui poes kotiga koos kaaluda (mis ilmselt oleks oluline nt Prisma iseteeninduskassa puhul, sest see näib võrdlevat kaalusid), siis oluliselt peale ei maksa. Kunagi võib-olla riputan siia plogisse ka ühe retsepti, mille jaoks materjalide hankimisel neid kotte ohtralt vaja läheks, sest seal on lihtsalt nii palju igasuseid köögivilju kasutusel.
Ühe kaheeurostest kangatükkidest kasutasin täielikult ära, sain 4 väikest ja 4 suurt kotti ehk siis 25senti tükk. Kollast tervenisti ära kasutada ei jõudnud, see oli suurem, aga sealt sai 7 kotti (2 suurt, 5 keskmist) ja saaks veel. Niisiis päris rahakotisõbralik projekt ka, poest ostes need puuviljakotid maksavad ikka mitu euri. Lisaks sai kass ka endale mänguasja ühe kardina satsi näol. Talle meeldivad hirmsasti igasugused ribad, paelad, nöörid. Ainult et nüüd, kui väikesi kilekotte enam ei teki ja vanad varud otsa saavad, pean kassi pissi termineerimiseks mingi muu viisi välja mõtlema.. Varem läksid kassipissipallid nendesse peenikestesse kilekottidesse... 

Udune kass uue mänguasjaga
Kui keegi nüüd mõtleb, et "oi mis minust ja minu paarist kilekotist ikka suures plaanis muutub", siis soovitan tutvuda Hando Runneli luuletusega, ning mõelda. A mis juhtuks kui rohkemad mõtleksid "ohmisnüüdminaväiketähtsusetumutter" asemel "minust sõltub!"?
Muuda ennast, muutub maailm,
mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;
kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,
nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!
Jää sa iseendaks, jälle muutub miski:
muutuv maailm paigale jääb sinu jagu, --
tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski
kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!

Ma 'i viitsi sel teemal elaboreerida praegu, et mis on N inimese poolt M kilekoti tarvitamatajätmise ja selle üle uhke olemise otsesed ja kaudsed tulemused, eks seda on tehtud ka igas't' teadlaste poolt. Ja et mida veel võiks või peaks tegema, et nt jätkuvalt loodusest toitu hankida saaks ja kilekott ei oleks juba ostes kalaga kaasas (selle kohta oli mingi hea pilt kusagil). Või et kunstkarusnahkne kasukas (või mistahes naftatööstusest pärit riideese), mis on üldjuhul kasutuskõlblik ja kena väga lühikest aega, ei ole tegelikult keskkonnasõbralik (ega üldjuhul ka humaanne) valik.

Aga kujutate ette, et mõni fänssi influennser postitaks omale instasse pildi šopingust taaskasutatavate puuviljakottidega, mis siis lahti läheks?
Ma teeks ise, aga a) mul ei ole instat b) ma ei ole influensser, nii et suht lootusetu. :D
Tšilli hängib
Siiski, kui mõnel lugejal hakkas nüüd kripeldama, et "ou tahaks kaaa seda taaskasutatavat puuviljakotti". Siis arvestades, missuguse koguse ma neid tegin, ma võin mõne ära anda, lihtsalt küsi :)
Mee ja küüslauguga sojakastmes marineeritud praetud tofu. Tuli lihtsalt selline tuju.

No comments:

Post a Comment