See oli siis see projekt, mille ma sain oma ainukeseks projektiks pärast mitu aastat 6 väikese s*ita erineva jupi peal kannatamist (multipasking). Ma pidasin seal vastu siis aasta ja neli kuud ja see oli hea aeg. Ja praegu ma arvan, et see on ilmselt parim projekt, mis mul on olnud. Ok, mul oli küll üks päris hea projekt minevikus ja üks lihtne ja igav, st kvalifitseerus ka pigem heaks. St igal projektil on oma kitsaskohad nagu igal pudelil on kael, aga suuremal osal mu projektidest see kael on siiski olnud umbes nagu ussi m-i läbilaskvusega.
Aga see projekt oli hea sellepärast et:
1. See ei ole mingi tavaline infosüsteem, vaid see on midagi huvitavat, mida ma siia kirjutada ei saa. Aga see on tõsiselt huvitav, mida kõike selle süsteemiga teha saab. Ja seetõttu oli keskmiselt keeruline teda ehitada.
2. Seltskond on väga hea. Esiteks on seal sisupoole inimesed, kes on kõigist 1000x targemad ja ma ei saa midagi teha, mulle meeldivad targad inimesed. Nad on huvitavad. Võiks öelda isegi mingil määral inspireerivad - kuigi mind on peaaegu võimatu inspireerida.
3. Arendajad on ka head, kes alles jäänud on. Nagu tõsiselt. Mõtlevad ette, küsivad küsimusi, toovad vabatahtlikult igasuguseid stsenaariume ja lahendusvariante välja. 5+ vennad.
4. Juhtkond on ka hea, st see tase, kellega meie kokku puutume. Pädev, teadlik ja samas suuteline väljastpoolt tuleva s*ita eest tiimi kaitsma. Respekt. Kui paha neil endil võib olla - ma isegi ei kujuta ette.
Ehk siis nüüd mu kõige hullemad hirmud on jälle tõeks saanud ja ma pean mingi uue projekti saama ja sinna sisse elama ja jälle ennast tõestama hakkama. Aga õnneks tuleb alati universum ja saadab haiguslehe, kui kliendil raha otsa saab! hetkel on mul nii palju rohtusid, et 12 tunnist jääb juba väheseks, et neid graafikusse panna.
Aga kuna ka tänulikkus pidi olema teraapia vorm, siis ma kirjutan siia ära, et ma ei unustaks, mille eest ma tänulik olen:
1. R ja K (ja J natuke ka, kuigi tema juba lahkus kuu aega pärast minu tulekut ära) - see onboarding, mis te mulle tegite, see oli lihtsalt muljetavaldav. Mulle sai kõik selgeks. St see, millest ma suutsin oma taustateadmistega aru saada. See aeg ja pühendumine, mis te sellesse panite - ma loodan, et ma sain teile selle eest oma projektis oldud aja jooksul tasuda.
2. R (sama kes p1) igakülgse toetuse ja kaasamise eest ja loomulikult lihtsalt tiimi kalju olemise eest.
3. R sisupoolelt - ma olen sulle ilmselt elu lõpuni tänulik su kannatlikkuse ja selgituste eest, ilmselt sa uskusid minusse, sest muidu sa poleks viitsinud mulle ilmselt kõiki neid njuansse selgitada. Tänu sinule ma olin 1000x parem testija! Ja see on nii hea, kui keegi sinusse usub.
4. Arendaja M - see vend lihtsalt teab kõike ja kui ta ei tea, siis ta uurib ja puurib kuni teab. Ja ta ei ole kade seletama, ta ei ole kade koos mõtlema. See on uskumatult palju abiks, kui arendaja viitsib koodi näidata ja seletada.
5. Arendaja S - ma ausalt ei ole näinud kunagi arendajat, kes niivõrd palju mõtleks kaasa, mõtleks ette ja mõtleks, et kuidas reaalselt kasutajal saab olema seda kasutada. Ja mis konksud üldse võivad olla kogu asjal. Ja no sa oled üleüldiselt positiivne ja kaasatõmbav inimene!
Ühesõnaga, kogu tiim, ka need, keda ma ei toonud nimetäheliselt välja, oli selline et sprindi alguses ei saa mitte muffigi aru, mis vaja teha on, ja sprindi lõpuks (või veidi hiljem) on kõik nii selge nagu poleks kunagi arusaamatu olnudki.
*aga seekordne pealkiri on Monty Pythoni laulust Always look on the bright side of life, see tuli kohe meelde seoses selle raha otsasaamise ja koondamisega.
No comments:
Post a Comment