Kasutu ei pruugi olla seegi, mis luhtus juhuste julmuses*

Mul oli ammu plaanis ära proovida sinimerekarpide küpsetamine. Aga ei olnud jõudnud end kätte võtta. Ühel kenal hommikul selverisse minnes olid külmaletis, ohhoo, sinikarbid. Elusad pidid olema (kirjade järgi). Ma siis võtsingi ühe kilose pundi.

Suur osa karpe ujub väikese laibagaasi mõjul pinnal

Läksin kohe suure õhinaga koju, hakkasin noid küpsetamiseks valmis panema. Et nad jumala eest ära ei sureks, sest noh, poes neid jää sisse mulle küll ei pakendatud, nagu viisakates kohtades üldiselt tehakse.

Teate ju küll, et kõigepealt tuleb karbid panna suure hulga vee sisse, ja ära visata need, mis peale tulevad.
Ilmselgelt on nood ujukid kõrvaloleval pildil läinud käärima. Ok, kuigi laipu oli küllaltki palju, viskasin nad heaga minema. Edasi uurisin ülejäänud karpe, aga nood vaesekesed olid ka surnud kõik.. karbid irvakil et mitte öelda ammuli, ei mingit elumärki.

Arvake ära, mitu kinnist, normaalsena tunduvat karpi oli? VIIS tükki lausa! Palun, palun ärge naerge, vbla selverist ei tohigi karpe osta, aga mina seda ju ei teadnud enne, kui ma olin ära testinud.

Kuna ma siiski kastme jaoks olin vaimu juba valmis pannud, ei saanud sellega siiski lõppeda mu püha üritus. Sest kui poest saab p***a, milleks tuleb tänapäeval arvatavasti pidevalt valmis olla, siis tuleb võtta külmkambrist midagi, mis kõlbab süüa. Antud juhul tundus, et krevetid sobiksid ka. Võin etteruttavalt öelda, et soust sai kohutavalt maitsev. KOHUTAVALT, ja ma ei liialda. Hiljem mõtlesin, et aaagaaa miks krevetid peavad olema?
Kanaliha sobib ka (kui õnnestub saada poest sellist kanaliha, mis ei haise juba ostmise päeval). Ja siis saab toda sousti panna nt makaronide peale. Või süüa niisama krõbeda saiaga.
Nüüd te kindlasti ei lähe selverisse karpe otsima, aga ilmselt te tahate teada, kuidas seda kohutavalt maitsvat sousti tehakse.
Kõigepealt tuleb veenduda, et on vajalikke koostisaineid. Minul nt fenkolit millegipärast ei olnud ja kuna selverist oli kopp ees selleks korraks, siis käisin kassimarketis (esimest korda üle jumalteabmisaja) - ja oh üllatust, see oli täiesti viisakas pood ja seal oli isegi fenkolit!
Kogused on allpool umbes 1 inimesele saiaga söömseks või kahele pastakastmeks. Niisiis:
* 1 - 2 sibulat
* 1 - 2 küünt küüslauku
* fenkolit ja/või varssellerit olenevalt nende vastuvõetavu tasemest 1 kuni mitu "kihti". NB!! isegi kui sa ei ole nende asjade sõber, siis veidi soovitan ikka panna. Võid välja korjata tükid enne koore lisamist, aga maitsele annavad need palju juurde.
* tšillit vastavalt ootustele teravate elamuste osas
* kirsstomatit 10kond
* tüümiani mõned oksakesed
* võid praadimiseks
* Kindlasti musta pipart maitsestamiseks, soola ilmselt ka
* Vahukoort (pigem pastakastmeks) või rõõska koort (pigem niisama saiaga söömiseks)
* Valget veini, tavaliselt kasutatakse kuiva. Mul oli nt mingi Grüner Veltliner, mis on üsna "kerge"), aga võib proovida ka poolmagusatega, täitsa erinevaid huvitavaid maitseid võib nii saavutada. Rukolas nt tehakse pastakastet .. eee...  Marsalaga, seda võib samuti proovida. Minumeelest on nad ka põltsamaa kuldsega teind. 
* sinikarpe või krevette (kui koorega, siis suuremat sorti) või kanalihatükikesi

Roosad loomad päästsid päeva

Kõigepealt tuleb praadida sobivasse granulaarsuse astmesse viidud sibulad ja fenkolid ja/või varssellerid. Loomulikult tuleb kõik praadida või sees. Kuni sibulad kergelt kuldsed on ja muud asjad kergelt pehmed. Küüslauku ma väga praadida ei soovita, ainult kergelt kuumutada, muidu läheb mõruks. Tšilli võib ka julgelt praadima panna, tomateid soovitan soojalt ka praadida, saab palju parem. Krevetid võib eraldi kergelt läbi praadida aga ei pea. Tundub, et ma olen praadimisfriik, aga kõik asjad on paremad, kui nad on praetud. Või sees.

Kui kõik need asjad on ära praetud, tasub need panna sobiliku suurusega-laiusega (just karpide puhul pigem laiemapõhjaline) haudumispotti (et kuuma panni jaheda veiniga mitte "ehmatada" - muidugi oleneb pannist, aga pean vajalikuks mainida) ja siis tuleb vein sinna peale kallata. Mingi 200+ milliliitrit. Ja siis hautada, kuni alkohol on välja keenud. Selleks läheb võibolla 7 minutit. Seejärel lisada sortsukene vahukoort, lasta veel mõne minuti podiseda. Siis mina viskasin sinna sousti sisse oma 5 sinikarpi ja mõned koorega krevetid. Sina viska sisse need loomad, mis sul parasjagu käes on ja meeldivad :D

Mereande tuleb seal lasta podiseda samuti nt 7 minutit (vahepeal tuleb segada), karbid peavad avanema. Mis ei avane, tuleb minema visata. Kaua keeta ei ole mereande mõtet - muidugi kui ei ole soov mereannimaitselist närimiskummi teha.

Mina eelistan koorega krevette, sest et just nendest kreveti koortest tuleb väga hea maitse. Kes oleks arvanud, et koortest on midagi kasu? Ja üleüldse söön ma viimasel ajal rohkelt krevette, jälgin, et külmakambris alati oleks, lootuses, et varsti lähen roosaks nagu flamingod.

Üllatuslikult ei olnud mul flamingode pilti, seega panen tursa oma

Kellele mereannid väga ei meeldi, võib teha ka kanalihatükkidega, aga sel juhul pisikestega. Toimib samamoodi, et viskad need kanatükid sinna kastme sisse ja lased  7 minutit haududa.

Itadakimasu!

* Pealkiri on Artur Alliksaarelt laenatud, mulle tundus sobivat. Räigelt hea on see Alliksaar!! A'la "Harju lohistama järel oma varjude karju. Iga mätas peab kandma oma sammalt ja marju". Aga selles mõttes sobiv, et ok, sinikarpe ei saanud, aga sellegipoolest sain täiest taaskasutatava ja konfigureeritava sousti retsepti + veel ühe idee, mida veel pole jõunud realiseerida :D

Ainuke raamat, mida mul 2 eksemplari on. Tõenäoliselt esimene raamat, mille ma täiskasvanust peast ise ostsin. Maksis 169 krooni

Selverile aga kirjutasin, et edaspidi viigu oma prügi ise prügikast, aga mulle kandku raha tagasi karpide eest. Aga nad pole vastanud. Ilmselt nad ei hooli väga oma mainest. Muidugi kui mul õnnestub raha tagasi saada, siis kirjutan siia ka. :D